Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Hannes Olli Kostja C (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Teet Lehiste
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 20.03.2024 kohtuistungil poolte ja nende esindajate osavõtul
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 24.03.2023 otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta kohtuotsuse õiguslikke põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjenduste punktidele 24- 25.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta X kanda.
4.Mõista Xlt C kasuks välja menetluskulude hüvitis 1169 eurot 17 senti (sh käibemaks). Välja mõistetud menetluskulude hüvitise summalt tuleb Xl alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
2-22-8195 Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas C (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista laenulepingust tuleneva põhivõla 25 000 eurot ja viivise põhivõlalt alates hagi esitamisest kuni võla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras ning jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja 2021. a aprilli alguses hageja poole palvega anda talle 25 000 eurot intressivaba laenu ettevõtluse arendamiseks. Laenuleping sõlmiti suuliselt Y juuresolekul. Kostja soovis laenuraha kandmist tema isiklikule arvele. Hageja kandis 26.04.2022 kostja isiklikule kontole 25 000 eurot. 13.03.2022 palus hageja kostjal laen tagasi maksta. 14.03.2022 avaldas hageja seda soovi ka kostja elukaaslasele, s.o oma tütrele. Kostja pole laenu tagastanud.
3.Hageja hinnangul kostja väide vabatahtlikust kõlbelisest kohustusest on meelevaldne, paljasõnaline ja tõendamata. Kui hageja soovinuks anda raha oma tütrele kehavälise viljastamise protseduuri läbiviimiseks, siis saanuks ta raha üle kanda tütre, mitte kostja arvele. Kehaväline viljastamine maksab 2070 eurot. Ei ole eluliselt usutav, et hageja annaks raha ette 12 protseduuri läbiviimiseks. Asjaolu, et kostja ema on täitnud kõlbelisi kohustusi ei tähenda, et hageja oleks seda teinud ja et ta oleks avaldanud soovi teist korda vanaemaks saada. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata.
5.Kostja asus seisukohale, et pooled ei ole sõlminud laenulepingut. Kostja sai hagejalt 26.04.2021 pangaülekandega 25 000 eurot, kuid see oli kantud kostjale hageja poolt vabatahtlikult kõlbelise kohustusena. Raha oli antud kostja elukaaslase, kes on hageja tütar, kunstliku viljastamise protseduuri tarbeks. Kostja selgitas, et hageja tütar on tegelenud 10 aasta jooksul kehavälise viljastamise protseduuridega erinevates viljatusravikliinikutes. Sellel teel lapse saamine eeldab väljaminekuid vahemikus 40 000 – 60 000 eurot. Raha on saadud pankadest ja perekonnalt. Näiteks esiklapse saamiseks andis kostja ema 18 000 eurot. Kuna esiklapse saamiseks läks 10 aastat aega, soovis kostja ja tema elukaaslane alustada teise lapse saamisega võimalikult vara ning seetõttu pöörduski rahalise abi saamiseks hageja poole. Maakohtu otsus ja põhjendused
2-22-8195
6.Harju Maakohus jättis 24.03.2023 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda mõistes hagejalt kostja kasuks menetluskulud 1800 eurot, millelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
7.Maakohus märkis, et poolte vahel puudub vaidlus, et hageja on kostjale 26.04.2021 üle kandnud 25 000 eurot. Poolte vahel on vaidlus raha andmise eesmärgi üle: kas tegemist on laenuga, mille kostja peab hagejale tagastama või on tegemist kõlbelise kohustuse täitmisega hageja tütre suhtes, mida tagastada ei tule.
8.Maakohus leidis, et suulise laenulepingu korral saanuks hageja oma tahet väljendada raha ülekandmisel maksekorralduse selgituses, kuid ei ole maksekorralduse selgitusse midagi märkinud. Hageja põhistust selle kohta, miks ta maksekorralduse selgitusse midagi ei märkinud, ei pidanud kohus piisavalt põhistatuks ega eluliselt usutavaks. Kuna aga maksekorralduses ei ole selgitusena märgitud laenu andmist, ei saa välistada, et raha anti kostja poolt väidetud kõlbelise kohustuse katteks.
9.Tehingu tegemise juures olid mõlema poole kinnitusel kas hageja elukaaslane Y või kostja elukaaslane Mõlemad tunnistajad väitsid, et raha küsimise juures olid lisaks pooltele just nemad ja mitte teine tunnistaja. Tunnistaja Y märkis, et tegemist oli laenuga kostja firmale ning tunnistaja Q, et tegemist oli abiga teise lapse saamiseks. Kuna mõlema poole tunnistajad andsid vastupidiseid ütlusi, ei ole maakohtu hinnangul kumbki pool oma tunnistajaga suutnud enda väiteid kinnitada.
10.Maakohus pidas usutavamaks kostja väidet, et tema ajab perekonnas rahaasju, millega haakub ka fakt, et ka kostja ema andis otstarbelist raha kostjale, mitte kostja elukaaslasele. Hageja 13.03.2022 ja 14.03.2022 saadetud e-kirjad kostjale ja enda tütrele, kus hageja märgib, et andis laenu, on ühepoolsed väited, mistõttu ei saa neid pidada kokkuleppeks laenu andmise kohta. Kõnealused e-kirjad tõendavad ainult seda, et hageja soovis tema poolt antud raha summas 25 000 eurot tagasi. Samal põhjusel ei tõenda kostja hilisemad e-kirjad seda, et tegemist oli kõlbelise kohustusega, sest tegemist oli samuti ühepoolse väitega.
11.Pooled ei vaidle iseenesest selle üle, et kostja elukaaslane ja hageja tütar vajab tervislikel põhjustel kehavälist viljastamist. Maakohus leidis, et kostja on usutavaks teinud, et hageja andis kostjale raha just kunstliku viljastamise otstarbeks. Seda on teinud ka kostja ema. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja ja tema elukaaslane võtnud kunstlikuks viljastamiseks laenu. Seetõttu on usutav, et täiendavat raha võisid nad paluda enda perekonnalt. Eluliselt on teada, et kunstlik viljastamine ei õnnestu ühe korraga, vaid võib võtta aega. Esimese lapse saamisest on kostjal kogemus, et see võib võtta aega ka 10 aastat ja minna maksma 40 000 – 60 000 eurot, mistõttu on usutav, et hageja tütre kunstlikuks viljastamiseks küsiti ette suurem summa raha (25 000 eurot), mitte ei lähenetud iga üksiku viljastamisprotseduuri põhiselt. Maakohus leidis, et lapse toetamine kunstliku viljastamise läbiviimiseks on isiklikust suhtest tulenev kõlbeline kohustus VÕS § 4 lg 2 p 3 järgi, mistõttu ei saa hageja üleantut tagasi nõuda. Asjaolu, et pooled on omavahel tülis ei oma poolte õiguste ja kohustuste väljaselgitamisel tähendust. Eelnevast tulenevalt jättis maakohus hagi rahuldamata.
12.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda mõistes hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1800 eurot rahuldades hageja TsMS § 177 lg 4 järgse taotluse.
2-22-8195 Apellatsioonkaebus
13.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
14.Hageja hinnangul, ei täitnud maakohus selgitamiskohustust ega selgitanud hagi rahuldamise võimalikkust mõnel muul õiguslikul alusel. Oluline menetlusnormide rikkumine on ka see, et maakohus on rajanud hagi rahuldamata jätva otsuse üksnes kostja paljasõnalistele seletustele. Väär on, et olukorras, kus kohtu hinnangul ei suutnud kumbki pool enda väiteid kinnitada, jättis kohus rahuldamata hageja taotluse kostja pangakonto väljavõtte väljanõudmiseks. Hageja tõi esile, et kostjale kuulub mitu kinnisasja, mis tähendab, et nii kostjal kui ka tema elukaaslasel on piisavalt vabu rahalisi vahendeid ka viljatusravikliinikutele tasumiseks. Hageja ei nõustunud maakohtuga selles, et kui pangaülekande maksekorralduse selgituses jätta märkimata, et tegu on laenuga, siis järelikult on tegemist muu kõlbelise kohustuse täitmisega VÕS § 4 tähenduses ja hageja ei saagi oma raha tagasi nõuda.
15.VÕS § 4 lg 1 kohaselt on mittetäielik kohustus võlgnikul. Hageja ei leia, et tema puhul oleks tegemist kostja või tema elukaaslase suhtes võlgniku või kohustatud isikuga ning samuti ei selgu seda ka maakohtu otsusest. VÕS § 4 lg 2 p 2 valguses asus hageja seisukohale, et maakohus ei ole otsuses selgitanud ning ka hageja ei ole oma pika elu jooksul kohanud sellist üldist arusaama, et temal oleks kohustus vanaemaks saada ja rahastada kunstlikku viljastamist. Meelevaldne on maakohtu poolt mitte eristada kostja elukaaslast (hageja tütart) ja kostjat, kostja ei ole hageja järeltulija. Hageja hinnangul ei ole laste saamine iseenesest kohustus ega ole kohustuseks ka vanaemal VÕS § 2 lg 2 p 2 lähtudes. Kuivõrd hageja on kostjale ka varem laenu andnud ning kostja on selle tagastanud, on hagejale kostja praeguses menetluses avaldatud positsioon üllatuslik. Vastustaja seisukoht
16.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele täies ulatuses vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
17.Kostja märkis, et hageja on kaebuses esitanud uusi asjaolusid ja väiteid (asjaolu, et kostja omandis on kinnisvara ning järeldus, et kostjal ja hageja tütrel on piisavalt vara viljatusravikliiniku arvete tasumiseks), mida ta maakohtus ei esitanud, kuid ei ole nende hilisemat esitamist ka põhjendanud. Seetõttu tuleb sellised väited jätta tähelepanuta. Samas on hageja väide ka ebaloogiline, sest kostjal rahaliste vahendite olemasolu puhul ei oleks pidanud kostja võtma täiendavalt hagejalt laenu. Maakohtus ei ole hageja tuginenud asjaolule, et teda oleks tegelike asjaolude osas eksitatud kostja poolt raha saamiseks ning hageja ei ole ka muudele materiaalõiguse normidele tuginenud maakohtus.
18.Maakohus leidis õigesti, et tegemist oli mittetäieliku kõlbelise kohustusega ning VÕS § 4 lg 3 alusel ei ole võimalik hagejal raha tagasi küsida. Asjakohatu on hageja viide poolte muudele laenusuhetele, sest need ei ole käesoleva vaidluse esemeks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2-22-8195
19.Kolleegium leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb täiendada kohtuotsuse õiguslikke põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja hageja kannab menetluskulud ka apellatsiooniastmes.
20.TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud ja apellatsioonimenetluses vaidlustamata asjas tähtsust omavatest asjaoludest: - et kostja sai hagejalt 26.04.2021 ülekandega 25 000 eurot; - hageja tütar ja kostja vajavad ühise lapse saamiseks IVF meetodil viljastamist; - XX.XX.XXXX sündinud F (hageja tütre ja kostja esimene laps) saadi IVF abil.
21.Hageja on esitanud kostja vastu hagi raha saamiseks ning hageja väitel võlgneb kostja talle raha tulenevalt laenulepingust. Kolleegium nõustub maakohtuga, et tuvastatud ei ole poolte tahteavaldusi, mis võimaldaks järeldada poolte vahel laenulepingu sõlmimist. Maakohus on selles osas oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud ja kolleegium nõustub vastavate maakohtu põhjendustega neid kordamata (TsMS § 654 lg-st 6).
22.Kolleegium ei nõustu hagejaga, et maakohus on seejuures rikkunud menetlusnorme sh selgitamiskohustust selliselt, et väidetavad rikkumised tõid kaasa ebaõige lahenduse. Apellatsioonkaebuses heidetakse maakohtule ette tõendite nappuse olukorras hageja taotluse kostja pangakonto väljavõtte väljanõudmiseks rahuldamata jätmist, kuid vastavat taotlust ringkonnakohtus esitanud ei ole. Samuti ei ole täpsustatud, kuidas pangakonto väljavõttelt nähtuvalt saaks järeldada, et pooled vahetasid õiguslikult siduvaid tahteavaldusi laenulepingu sõlmimiseks või kinnitaks fakte, mille põhjal on võimalik tõendamist vajava asjaolu esinemist järeldada.
23.Hageja on asunud väitma, et kostja ja hageja tütar on ostnud 22.10.2022 kaasomandisse XXX asuva korteri, mis näitab hageja hinnangul, et kostjal ja hageja tütrel oli piisavalt vabu rahalisi vahendeid kinnisvarainvesteeringuteks, mis omakorda kinnitab hageja hinnangul tema väidet, et raha vajati ettevõtluseks. Kolleegiumi hinnangul on tegemist uue väitega, mille lubatavust tingivaid asjaolusid esitatud ei ole (TsMS § 652 lg 1 p 2). Õige on, et hageja on hagi tagamise kontekstis viidanud kostja ja hageja tütre korteriomanditele taotledes neile kinnistusraamatusse eelmärgete kandmist, kuid ei ole maakohtu menetluses sidunud antud asjaolusid selgelt oma nõudega (tl 55).
24.Kuigi ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus järeldas hageja poolt VÕS § 4 tähenduses mittetäieliku kohustuse täitmist ainuüksi sellest, et hageja ei märkinud raha ülekandmisel maksekorralduse selgitusse, et tegemist on laenuga, sisustas maakohus ringkonnakohtu arvates mittetäieliku kohustuste mõiste ekslikult ning kohaldas ebaõigesti VÕS § 4 lg p 3 (punkti osas ilmselt ekslik viide) ja lg-t 3 (vt tl 133). Arvestades nii seaduses sätestatut kui ka ühiskonnas valitsevat arusaama, et vanematel on kohustused eelkõige oma alaealiste laste ees ning üldisele arusaamale vastab nt vanema poolt kõlbelise kohustuse võtmine toetada täisealist last õpingute ajal ka pärast seaduses sätestatud vanuse ülempiiri saabumist soodustamaks tema elus toimetulekut, ei saa kohustuse võtmist toetada täisealist last järglaste saamise eesmärgil teatud vajalike meditsiiniliste protseduuride läbiviimise rahastamisel, käsitada isiklikust suhtest tuleneva kõlbelise kohustusena VÕS § 4 lg 2 p 2 tähenduses. Nii nagu täiskasvanud laps on vaba otsustuses, kas soovib saada järglasi, tuleb tal võtta ühiskonnas levinud arusaama järgi ka sellega seonduv vastutus ning märkimisväärse rahalise panuse
2-22-8195 andmine lapse kunstlikuks eostamiseks ei ole mittetäieliku kohustuse võtmine, mis takistaks esitada nõudeid alusetust rikastumisest.
25.Riigikohtu pikaajalise praktika kohaselt on õigussuhte kvalifitseerimine tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 ja § 438 lg-st 1 kohtu ülesanne sõltumata poolte väidetest. TsMS § 652 lg 8 ja TsMS § 688 lg 2 alusel on õigusliku hinnangu andmisel pooltest sõltumatu ka ringkonnakohus (vt nt RKTKo 01.11.2023, 2-20-5571/91, p 12). Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul tõendas kostja, et hageja ei teinud talle alusetut sooritust. Kolleegiumi hinnangul annavad esile toodud ja tõendatud asjaolud alust järeldada, et poolte vahel oli kinkelepingu tunnustele vastav võlasuhe, millest tulenevalt kostjal on õigus raha saada ja et ta ei pea seda tagasi maksma.
25.1.Vaidlust ei ole, et kostja palus hagejalt raha (tl 135), kuid pooled on erimeelt, mis eesmärgil kostja hagejalt raha küsis. Nagu märgitud on vaidlusvälise asjaoluna tuvastatud, et kostja ja hageja tütar vajavad ühise lapse saamiseks IVF meetodil viljastamist. Kostja väitel küsis ta aprillis 2021. a. hagejalt nagu varasemalt ka oma emalt rahalist abi teise lapse saamiseks, mida kinnitas tunnistaja Q (hageja tütar ja kostja elukaaslane [tl 93]). Kostja on esile toonud, et esiklapse saamise kogemuse põhjal kulub sellega seotud protseduuridele 40 00060 000 eurot. Vaidlustatud ei ole maakohtu järeldust, et raha ülekandmist kostjale mitte hageja tütrele õigustab asjaolu, et viimane tegeles kunstliku viljastamise korraldusliku poole ja rahaasjadega. Kostja esitatud dokumentaalsed tõendid viitavad sellele, et kostja ja tema elukaaslane on juulis 2021 sõlminud Gruusias asuva kliinikuga (JCS Chacava Clinic) lepingu meditsiiniteenuste osutamiseks, mille eesmärgiks on kostja ja tema elukaaslase embrüo(te)ga asendusema abil lapse saamine ning vastavate protseduuride eest on kostja tasunud nii kliinikule kui ka asendusemale (tl 70-84). Kostja kinnitusel sündis tema ja hageja tütre teine laps XXX, mida ilmselt ei väära arvestades poolte halbu suhteid asjaolu, et hageja seda ei teadnud (tl 134p).
25.2.VÕS § 259 lg 1 järgi kohustub kinkelepinguga üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Kinkelepingut iseloomustab seega kinkija ühepoolne kohustus rikastada kingisaajat ilma vastutasuta. Kolleegium leiab, et poolte väidetest ja antud tõenditest kogumis võib järeldada, et hageja andis kostjale vaidlusaluses summas üle raha viimase ja hageja tütre kunstliku viljastamise otstarbel. Ringkonnakohtu hinnangul on sisuliselt tegemist annetusega lähedastele, mis on tehtud kinkelubadusena. Seega oli tegemist siiski hageja sooritusega kostjale, millega hageja täitis oma kinkelepingust tulenevat kohustust ning selles kontekstis saab lugeda, et kinkeleping sõlmiti kõlbelise kohustuse täitmiseks, millisel juhul kehtib kinkelepingust taganemise keeld (VÕS § 270 lg 3).
26.Arvestades, et hageja ei ole tõendanud, et kostja võlgneb talle raha laenulepingust tulenevalt ning ringkonnakohtu tuvastatut, et tegemist oli hageja sooritusega kostjale, millega hageja täitis oma kinkelepingust tulenevat kohustust, on hagi rahuldamata jätmine lõppastmes õige.
27.Kuivõrd hageja ei ole apellatsioonkaebuses maakohtu menetluskulude jaotust ega kindlaksmääramist vaidlustanud ning ringkonnakohus ei maakohtu otsust ei tühista, ei ole alust muuta ka maakohtu otsustust menetluskulude jaotuse ega kindlaksmääramise osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2-22-8195
28.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda.
29.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
30.Kostja 22.03.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt on tema apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud esindajakulu 1466,25 eurot (sh käibemaks): tutvumine Harju Maakohtu 24.03.2023 kohtuotsusega 25 min; tutvumine hageja apellatsioonkaebusega ja selle õiguslik analüüs 25 min; vastuse koostamine hageja apellatsioonkaebusele 5 tundi 15 min; tutvumine kohtu 20.03.2024 istungiks ettevalmistava kirjaga, selle kliendile edastamine koos vajalike selgitustega 10 min; valmistumine Tallinna Ringkonnakohtu 20.03.2024 istungiks 1 tund 40 min; osalemine ja kliendi esindamine Tallinna Ringkonnakohtu kohtuistungil 1 tund 15 min; tutvumine 20.03.2024 kohtuistungi protokolliga ja selle edastamine kliendile 10 min; kostja ringkonnakohtu menetluskulude nimekirja koostamine 15 min. Kokku kulus kostja lepingulisel esindajal menetlustoimingutele 9 tundi 35 min. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu oli 125 eurot, millele lisandub käibemaks.
31.Hageja kostja menetluskulude nimekirja osas seisukohta ei esitanud.
32.Ringkonnakohus peab kostja lepingulise esindaja menetlustoiminguid ning nende ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks osaliselt. Ringkonnakohus leiab, et arvestades apellatsioonkaebuse sisu ning sellest tulenevalt apellatsioonkaebuse vastuse sisu ja mahtu, saab apellatsioonkaebuse vastuse koostamisele kulunud aega pidada põhjendatuks ja vajalikuks 5 tunni 15 min asemel 4 tunni ulatuses. Lisaks on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud vähendada kostja lepingulise esindaja kohtuistungiks valmistumisele kulunud aega 1 tund 40 min arvestades asja mahtu, keerukust ja 15.03.2024 kohtu kirjas istungil arutatavaid küsimusi 40 minuti võrra. Seega on kohtuistungiks valmistumiseks põhjendatud ja vajalik aeg 1 tund. Ülejäänud menetlustoimingud ning nendele kulunud aeg on kolleegiumi hinnangul põhjendatud ja vajalik täies ulatuses. Seega kokku on kostja lepingulise esindaja menetlustoimingutele kulunud aeg põhjendatud 7 tunni 40 min ulatuses (25 min + 25 min + 4 tundi + 10 min + 1 tund + 1 tund 15 min + 10 min + 15 min). Kolleegium peab arvestades käesoleva asja keerukust ning kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni (advokaat) kostja lepingulise esindaja tunnihinda mõistlikuks. Kostja kinnitas vastavalt TsMS § 174 lg-le 10, et ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada.
33.Eelnevast tulenevalt olid kostja menetluskulud apellatsioonimenetluses põhjendatud ja vajalikud 1169,17 euro ulatuses (7 tundi 40 min x 125 eurot, sh käibemaks) ning nimetatud summa tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.