Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Kristiina Kruusel
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. november 2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-10616
Tsiviilasi
B2 Impact OÜ hagi A Pi vastu võlgnevuse 3779,05 euro, intressi 323,76 euro, sissenõudmiskulude 35 euro ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
4953,74 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja A V Kostja A P (isikukood xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord 1
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab nõutavale riigilõivu summale poolelt antud tsiviilasja hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus A P (kostja) on sõlminud xxx-ga (registrikood xxx) 09.01.2023 laenu lepingu nr xxx. Lepingu personaalsete tingimuste p-s 4 „Laenulepingu põhitingimused“ lepiti kokku krediidi kulukuse määras 45,89%. Lepingu nr xxx alusel väljastati kostjale laen summas 1900 eurot. 18.01.2023 sõlmis kostja lisalaenu lepingu nr xxx krediidikulukuse määraga 45,90% aastas ja 22.01.2023 lisalaenu lepingu nr xxx krediidikulukuse määraga 45,90% aastas. 12.03.2024 sõlmis kostja nõude aluseks oleva refinantseerimislepingu nr xxx laenusummas 3899,03 eurot (koosnes refinantseeritava laenu põhiosast 3708,36 eurot, tasumata võlateatiste tasust 5 eurot ja uue laenu lepingutasust 185,67 eurot), intressimääras 25,97% aastas, viivisemääras 24% aastas (päevamääraga 0,067%), krediidi kulukuse määras 30% aastas, maksete kogusummas 7983,20 eurot. Antud lepingu katteks on kostja poolt maksegraafikujärgseid tagasimakseid tehtud kokku 555,10 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 119,98 eurot, intressi katteks 416,82 eurot, viivise katteks 0,05 eurot, refinantseeritud laenu viivise katteks 0,70 eurot ja refinantseeritud laenu intressi katteks 17,55 eurot. Esialgne krediidiandja ütles lepingu võlgnevuse tõttu üles 10.01.2025 seisuga. 10.01.2025 loovutas xxx võlgnevuse B2 Impact OÜ-le (hageja). Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis, et hagis märgitud laenude andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning lepingujärgsed krediidi kulukuse määrad (45,90% ja 30%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. Kohus ei saa vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitatud hageja selgituste valguses öelda, et krediidiandjal pidi kogutud andmete analüüsi alusel tekkima kahtlus, et kostja ei suuda kohustust tagasi maksta. Hageja on esile toonud, et 09.01.2023, 18.01.2023 ja 22.01.2023 lepingute alusel laenu andmise eel tuvastati kostja kuu keskmiseks sissetulekuks 1807 2
eurot ning finantskohustuste suuruseks 725 eurot ja keskmisteks majapidamiskuludeks 581 eurot. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 30.11.2022 määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 15,31% ning alates 30.11.2023 määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 17,36%. Seega vastasid lepingu krediidi kulukuse määrad Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määrad on seaduslikud, vastavad VÕS § 4062 lg-le 1 ega ole tühised. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 560 eurot, mis on kohtu hinnagul põhjendatud menetluskulu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 560 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.