Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest. Asjaolud
1.Harju Maakohtu 28.04.2017 määrusega kuulutati välja J. L. pankrot. 15.11.2017
kohtumäärusega lõpetati pankrotimenetlus raugemise tõttu ning algatati J. L. kohustustest vabastamise menetlus. J. L. täitmata jäänud kohustused moodustasid 20 622,35 eurot. Kohustustest vabastamise menetluses määrati usaldusisikuks J. L.. Kohtumääruse resolutsiooni p 11 kohaselt kohustati võlgnikku esitama usaldusisiku aruanne kord aasta jooksul. Esimene aruanne tuli esitada 19.12.2018, tähtaegselt aruannet kohtule ei esitatud.
2.Võlgnik esitas esimese aruande 23.10.2019 perioodi 2017.a ja 2018.a kohta pärast 25.04.2019 kohtunõude saamist. 2017.a sissetulekuks märkis võlgnik kokku 1887,43 €, mis moodustus riiklikest toetustest. Võlgnik on märkinud, et võlgnikul töökoht puudus ning võlgnik oli tööotsijana Töötukassas arvel. Väljaminekutena tõi võlgnik välja kulutused kokku 230 € kuus: elukohale 150 €, toidule 60 € ja transpordile 20 € ning kommunaalkuludele 66 €.. Võlgniku igakuiseid püsikulusid aitas tasuda tema tütar J. L.. Võlausaldajatele väljamakseid tehtud ei ole. 2018.a aruande kohaselt töötas võlgnik alates 01.12.2018 kuni 31.12.2018 R OÜ-s xxxx. Võlgnik on märkinud, et oli tööotsijana Töötukassas arvel. 2018.aasta sissetulekuks märkis võlgnik kokku 1756,89 €, mis moodustus riiklikest toetustes 1550,84@ ja töötasust 206,05 eurot kuus. Väljaminekutena tõi võlgnik välja kulutused elukohale 150 €, söögile 60 € - 70 € ja transpordile 20 € ning kommunaalkuludele 65 eurot. Võlgniku igakuiseid püsikulusid aitas tasuda tema tütar J. L.. Võlausaldajatele väljamakseid tehtud ei ole. Võlgnik esitas koos aruannetega kellegi K. S. arvelduskonto väljavõtte perioodi 01.01.2017 – 31.12.2018 kohta (Ik tl 157 ja pöördel), kuid sellelt nähtuvad võlgnikule ülekantud riiklikud toetused. Aruandele on lisatud Maksu- ja Tolliameti poolt koostatud maksutõend perioodi 2017.a jaanuar kuni 2017.a detsember kohta, mille kohaselt on võlgnikule Osaühing P poolt 2017.a detsembris tehtud väljamakse summas 192,27 € (bruto) (Ik tl 158). Aruandele on lisatud Maksuja Tolliameti poolt koostatud maksutõend perioodi 2018.a jaanuar kuni 2018.a detsember kohta, mille kohaselt on võlgnikule Osaühing P poolt 2018.a jaanuaris ja veebruaris tehtud väljamaksed summas 500 € (bruto) ning märtsis summas 300 € (bruto). 2018.a detsembris on tehtud võlgnikule R OÜ poolt väljamakse summas 878,89 € (bruto) (Ik tl 159). 12.11.2019 edastas kohus J. L.le selgitused korrektse aruande esitamiseks. II aruande (Ik tl 175-176) esitas võlgnik 06.01.2020 perioodi 2019.a kohta. 2019.a sissetulekuks märkis võlgnik kokku 6684,50 €, mis moodustus riiklikest toetustest kokku summas 3840,9 €, töötasust OÜ-s P perioodil 14.01.2019 kuni 01.08.2019 summas 2065,8 € ja töötasust R OÜ-s perioodil 01.12.2019 kuni 31.12.2019 summas 777,8 €. Võlgnik on märkinud, et on olnud Töötukassas tööotsijana arvel. Väljaminekutena tõi võlgnik välja kulutused elukohale 150 € ja söögile 60 € - 70 € kuus ning kommunaalidele 65 €. Võlgniku igakuiseid püsikulusid aitas tasuda tema tütar J. L.. Võlausaldajatele väljamakseid tehtud ei ole. Võlgnik esitas koos aruandega K. S.i arvelduskonto väljavõtte perioodi 01.10.2018 – 01.12.2019 kohta ja võlgniku enda arvelduskonto väljavõtte perioodi 01.10.2018 – 01.12.2019 kohta (Ik tl177-183). Aruandele on lisatud võlgnikule OÜ P poolt väljastatud palgalehed 2019.a veebruari, märtsi, aprilli ja maikuu eest summades 516,45 € (Ik tl 174a-d). III aruande esitas võlgnik kohtule 02.02.2021 perioodi 01.12.2019 – 31.01.2021 kohta. Aruande kohaselt on võlgnikul osaline töövõime, mistõttu talle iga pakutud töökoht ei sobi, võlgnik tegeles rehabilitatsiooni teenusega. Sissetulekuks on võlgnik märkinud 5469,12 €, mis moodustus riiklikest toetustest. Võlgnik on aruandes märkinud, et pani aastaga kõrvale 240 € ning läks panka, et avada pankroti konto. Võlgnik sai vastuse, et sellist arvet ei ole võimalik avada, seega ei teadnud võlgnik kuhu pöörduda, et oma võlgasid tasuda. Võlgnik ei leidnud tunnustatud nõuete nimekirja. Aruandele on lisatud võlgniku arvelduskonto väljavõte perioodi 01.12.2019 – 31.01.2021 kohta.
13.10.2022 määratud ärakuulamisele J. L. ei ilmunud. Kohutukutse saadeti J. L.le 22.09.2022 epostiga ja AET’i kaudu, kutse kättetoimetamise kohta kinnitus puudub. Kohus määras uueks ärakuulamise ajaks 15.11.2022. Võlgnik selgitas 15.11.2022 ärakuulamisel, et kogu kohustustest vabastamise menetluse 5 aasta jooksul ta ei töötanud, kuna tal on osaline töövõime. Võlgnik on arvel Töötukassas ning saab pensioni osalise töövõime kaotuse eest. Antud hetkel ootab võlgnik Töötukassa poolt pakutud floristi kursust. Viru tn 26 on lillepaviljonid ning ühe tööandjaga on võlgnik kokku leppinud, et hakkab käima kursustel ja läbib praktika, et edaspidi tööle asuda. Võlgnik täpsustas, et on küll töötanud, aga ajutiselt, kuna tal oli luumurd ja vasak käsi ei liikunud. Võlgnik elab Xxxx, mis asub Tallinnast kaugel ja seetõttu oli transpordiga raske. Võlgniku sissetulekuks on pension ja sotsiaaltoetus, elab Xxxx ning üürib seal korterit. Võlgnik elab üksinda, ülalpeetavaid ei ole, võlgniku tütar elab samas majas, kes aitab võlgnikku, kuna võlgniku üks käsi eriti ei tööta. Võlgniku osalise töövõime kaotus on pikendatud kuni 2025.aastani. Mingisuguses osas on võlgnik maksnud kohtutäiturile ning viimase summa 6000 € maksis tütar, mis oli panga tingimus, et kui võlgnik maksab protsendid, siis panevad nad kõige suurema laenu kinni. Kohus selgitas võlgnikule, et kuna kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on 5 aastat möödas, on võlgnikul õigus esitada taotlus menetluse lõpetamiseks. Kohus kohustas võlgnikku esitama kohtule taotluse ja aruande 2022.a novembrikuu jooksul. Võlgnik ei ole kohtunõuet täitnud.
3.09.12.2022 kogus kohus tõendeid omal algatusel krediidiasutustest ning Maksu- ja Tolliametist, Töötukassast (IIk tl 36 ja pöördel), Sotsiaalkindlustusametist ja Pensioniametist. Kogutud andmed kinnitavad võlgniku varatut olukorda.
4.13.12.2022 küsis kohus võlausaldajatelt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas seisukohta.
5.Võlausaldajad, kes soovi avaldasid on oma seisukohad kirjalikult esitanud. Võlausaldaja E AS teatas, et nõustub võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega (IIk tl 23). Võlausaldaja kohtutäitur R. S. teatas, et ei soovi kohustustest vabastamise menetluses seisukohta võtta (IIk tl 27). Võlausaldaja kohtutäitur K. P. teatas, ei nõustu menetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamisega (IIk tl 29). Võlausaldaja Xxxx Vallavalitsus ei ole vastu kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisele (IIk tl 42). Võlausaldaja S AS on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole võlgnik tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega, põhistanud tulutoova tegevuse otsimist ega täitnud teabe andmise kohustust. Võlgniku käitumine näitab, et tal puudub huvi võlausaldajate nõuete rahuldamise suhtes, mistõttu ei ole kohustustest vabastamise menetluse kaudu uue võimaluse (majandusliku alguse) andmine käesoleval juhul põhjendatud. S AS palub lõpetada J. L. kohustustest vabastamise menetlus ja jätta J. L. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata (IIk tl 47 ja pöördel). Kohtumääruse põhjendused
6.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lg 1 ja 2 sätestab, et käesolevat seadust kohaldatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele. Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Antud juhul kuulub kohaldamisele kuni 30. juuni 2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon.
7.FiMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud
kohustustest, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt FiMS § 49 lg-le 1.
8.Tulenevalt FiMS § 49 lg-st 6 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (FiMS § 49 lg 7).
9.Kohus kuulas 15.11.2022 ära võlgniku, võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud.
10.FiMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse
4.peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
11.Kohus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid tuvastanud ei ole. On tõendatud, et võlgnikul puudub sissetulek, mida oleks võimalik arestida või milliselt oleks tulnud teha võlausaldajatele eraldisi, mistõttu ei saanud võlgnik oma tegevusega võlausaldajate huve kahjustada. Võlgnikul on osaline töövõime ning ta on peaaegu kogu menetluse kestusest olnud tööotsijana arvel Töötukassas. Võlgniku sissetulekuks on pension ja sotsiaaltoetused. Võlausaldajad S AS ja kohtutäitur K. P. vaidlevad võlgniku kohustustest vabastamisele vastu. Võlausaldajal E ASil, kohtutäituril R. S. ja Xxxx Vallavalitsusel puuduvad vastuväited võlgniku kohustustest vabastamisele.
12.Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamisel hindab kohus, lisaks võlausaldajatele tasutud summadele, võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse jooksul ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Käesoleval juhul ei ole võlgnik võlausaldajatele väljamakseid teinud, kuid on oma kohustuste täitmata jätmist põhjendanud ning tõendanud asjaoluga, et kogu kohustustest vabastamise menetluse on võlgnik olnud töötukassas arvel ja tegelenud tööotsimisega. Võlgniku osalise töövõime kaotus on pikendatud kuni 2025.aastani. Käesoleval ajal puudub võlgnikul ametlik sissetulek, võlgnik on varatu, tema ainuke sissetulek on pension ja sotsiaaltoetused, toimetulekutoetus ja tervisetoetus Xxxx Vallavalitsuselt. Saadud sissetulekust ei ole võlgnikul olnud võimalust võlausaldajatele väljamakseid teha. Sissetulekud on jäänud arestitava summa suurusest allapoole. Kohus leiab, et S AS vastuväide vabastamata jätmise osas ei ole käesoleval juhul põhjendatud. Võlgniku esitatud arvelduskonto väljavõtetest ja kohtu kogutud tõenditest nähtub võlgniku kehv majanduslik olukord. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud süüliselt ega ka rakse hooletuse tõttu oma kohustusi vaid see tuleneb tema tervislikukust olukorrast. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnikule ei saa tema kohustuste mittetäitmist ette heita, kuivõrd kohtu hinnangul ei saakski võlgnikult tema majanduslikust seisundist tulenevalt FiMS §-s 47 sätestatud kohustuste nõuetekohast täitmist eeldada. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-60-13 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning võlgniku J. L. majanduslik seisukord seda kohtu hinnangul kahtlemata on.
14.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku J. L. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning, võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku algust, tuleb J. L. tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
15.Kohus selgitab, et FiMS § 50 lg 1 kohaselt kui võlgnik vabastatakse kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.
16.FiMS § 51 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotluse alusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest või kuni pankrotimenetluse lõpuni selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse või pankrotimenetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib FiMS § 51 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.
17.FiMS § 49 lgh 11 kohaselt kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab ta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.
18.Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlausaldajad ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirju esitanud ning menetluskulude tekkimine ei nähtu toimiku materjalidest, määrab kohus kindlaks, et võlausaldajatel puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.
19.Tulenevalt FiMS § 49 lg-st 14 avaldab kohus teate J. L. kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.