Otsuse tegemise aeg ja koht 23.03.2023 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-22-117894
Tsiviilasi
Europark Estonia OÜ hagi M. V. vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 105 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Europark Estonia OÜ (registrikood 10811490, Estonia esindajad pst 9, 10143 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Elari Arjakas (e-post: [email protected]); Kostja: M. V. (isikukood xxxx, xxxx). Menetluse liik Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt M. V.lt (isikukood xxxx) hageja Europark Estonia OÜ (registrikood 10811490) kasuks välja 105 (ükssada viis) eurot. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Mõista M. V.lt (isikukood xxxx) hageja Europark Estonia OÜ (registrikood 10811490) kasuks menetluskuludena välja 468,80 (nelisada kuuskümmend kaheksa eurot ja 80 senti) eurot, millest 100 eurot on menetluses tasutud riigilõiv ja 364,80 eurot on kulud õigusabile.
3.Mõista M. V.lt (isikukood xxxx) hageja Europark Estonia OÜ (registrikood 10811490) kasuks välja viivis menetluskuludelt 468,80 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja palus kostjalt välja mõista 105 eurot, millest 90 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 15 eurot on sissenõudekulud. Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga xxxx omanik või vastutav kasutaja leppetrahvide väljastamise ajal. Sõidukit pargiti korduvalt hageja opereeritavale parkimisalale. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja pakkumuse, mis on väljendatud selgelt parkimistingimustes. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõue on tasumata. Kostja ei ole leppetrahvi vaidlustanud ettenähtud tähtaja jooksul, kuigi esitatud leppetrahviga mittenõustumisel võiks seda mõistlikult oodata. Samuti ei vastanud kostja kohtueelselt saadetud nõudekirjale.
2.Kostja sõiduk oli pargitud hageja opereeritavale parkimisalale: 04.06.2019 aadressil Punane 50/52, Tallinn, leppetrahvinumber 1200 4061 9140 9447, võlgnevuse summa 30 eurot, 24.11.2021 aadressil Pallasti 4, Tallinn, leppetrahvinumber 0782 4112 1132 4071, võlgnevuse summa 30 eurot, 28.03.2022, Lidli ees aadressil Tähesaju tee 4, Tallinn, leppetrahvinumber 1352 8032 2163 7339, võlgnevuse summa 15 eurot ning 01.04.2022 uuesti Lidli ees aadressil Tähesaju tee 4, Tallinn, leppetrahvinumber 1930 1042 2112 1018, võlgnevuse summa 15 eurot.
3.Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei olnud alustatud mobiilset parkimist. Sh ei olnud fikseeritud parkimise algusaega parkimiskellaga tasuta parkimiseks. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud.
4.Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja sellele ei vastanud. Hageja viitas VÕS §-le 3, §-le 8, §-le 9, § 16 lõikele 1 ning § 20 lõikele 1. Hageja on avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto parklasse pargib. Lisaks parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Hageja esitas fotod parkimistingimustega seotud aladel asuvatest tingimustest ja liiklus- ning teabemärkidest, sh nende paigutusest parkimisala suhtes. Kostjale pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne, kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks.
5.Vastavalt parkimistingimustele tegi hageja pakkumuse lepingu sõlmimiseks sõiduki parkimisel parklasse. See tähendab, et isikul on õigus lepingutingimustega tutvuda ning juhul, kui talle parkimislepingu tingimused ei sobi või tal puudub nõutav parkimisõigust andev parkimiskaart/-luba, saab ta parkimisalalt lahkuda ja parkida oma sõiduki mujale.
6.Hagis märgitud kuupäevadel, kui hageja parkimiskontrolli teostav isik kontrollis sõiduki parkimise eest tasumist, ei olnud kontrollitavas sõiduautos ega selle juures kedagi. Seega oli sõiduk pargitud ja mitte peatatud parkimisalal. Sõiduauto parkimisega avaldas sõiduki kasutaja lepingu sõlmimiseks nõustumuse. Järelikult oli poolte vahel sõlmitud leping ning on tõendatud, et sõiduk oli pargitud vaidlusalusel ajal hageja opereeritavale parkimisalale. Parkimislepingu pooleks on kostja. Selle tõendamiseks esitas hageja väljavõtte Transpordiameti saadetud tabelist. Kuna Transpordiameti avaliku teabe alusel ei ole tehtud liiklusregistris muudatusi sõiduki omandi osas alates 27.12.2018 kuni viimase rikkumiseni, on hagejal õigus eeldada, et parkimislepingu pooleks on kostja.
7.Hageja viitas AÕS § 68 lõikele 1 ja LS § 2 punktile 93. Kostja vastutab sõiduki kasutamise eest, kui ta pole tõendanud vastupidist. Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Hageja viitas VÕS § 101 lõikele 1, § 108 lõikele 1, samuti VÕS § 158 lõikele 1 ja § 159 lõikele 1. Hageja esitas leppetrahvinõude koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele.
8.Kostja parkis korduvalt hageja hallatavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes (rikkumise laad on välja toodud leppetrahvinõudel), mis annab hagejale õiguse nõuda leppetrahvi. Hageja esitas leppetrahvinõude koheselt pärast parkimistingimuste rikkumise tuvastamist, täites leppetrahvinõude mõistliku aja jooksul esitamise kohustuse. Sellest tulenevalt on hagiavalduse esemeks neli tasumata leppetrahvinõuet kogusummas 90 (2 x 30 eurot + 2 x 15 eurot) eurot. Leppetrahvinõudeid ei ole tasutud.
9.Hageja tegi kõik endast oleneva asja lahendamiseks kohtueelselt teavitades kostjat võlgnevuse olemasolust. Kohtueelselt saatis hageja tähitud kirja teel nõudekirjad kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile Xxxx, mis oli avaldatud rahvastikuregistris. Kostja nõudekirjale ei vastanud ega asunud kohustust täitma. Hageja viitas VÕS § 1132 lg 2 punktile 1. Sissenõudmiskulude 15 euro hulka on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringud andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti nõudekiri tähitult Omniva vahendusel.
10.Kõigest eelnevast tulenevalt on kostja võlg hageja ees hagiavalduse esitamise päeva seisuga kokku 105 eurot, millest 90 eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 15 eurot sissenõudmiskulu. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 100 eurot ja kulud õigusabile. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 96 eurot. Õigusabikulud on seoses vastuväitega tutvumise, hagiavalduse ja lisade komplekteerimise ja dokumentide esitamisega. Eeltoodu on hageja lepingulisel esindajal võtnud aega 2 h ja hagiavalduse esitamise seisuga on lepingulise esindaja õigusabikulud 192 eurot. TsMS § 4842 alusel palus hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
11.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja on kinnitanud, et ta sai kätte 01.04.2022 väljastatud leppetrahvinõude, kuid ta ei olnud teadlik, et Tähesaju tee 4, Tallinn parkimisala näol on tegemist tasulise parkimisalaga. Kostja tahtis nõuet vaidlustada, kuivõrd poekülastajatele on parkimine 1,5 tundi tasuta. Lisaks on kostja välja toonud, et armatuurlaual oli parkimiskell olemas, mis ei olnud õige kellaajaga ning nõudest näha oleva parkimiskella järgi oleks pidanud kostja sõiduk koos koeraga parkima vastaval parkimisalal ligi 23 tundi.
12.Hageja nõustus, et 01.04.2022 oli kostja armatuurlaual parkimiskell. Armatuurlaual oleva parkimiskella pealt nähtub, et parkimist on alustatud 12:30. Leppetrahvinõue on aga väljastatud
11:21. Järelikult ei ole kostja korrektselt parkimiskellaga parkimise algusaega fikseerinud tasuta parkimiseks. Hagejale jääb arusaamatuks kostja väide selles osas, et sõiduk koos koeraga oleks pidanud parkima parkimiskellaga ligi 23 tundi. Kui leppetrahvinõue väljastati 11:21 ning parkimiskellaga oli fikseeritud parkimise algusaeg 12:30, oli kostja ilmselgelt fikseerinud parkimise algusaja ebakorrektselt. Hageja pidas võimalikuks, et kas kostja on keeranud parkimiskella ette, et saada kauem parkida või sõiduk on parkinud alates 23:30.
13.Hageja selgitas, et leppetrahvi väljatrükis oli põhjuseks lisatud peale parkimistasu maksmata jätmise lisamärkus, et lubatud parkimisaeg on ületatud. See ei oma antud asjas tähtsust, kuivõrd kostja on tunnistanud, et ei fikseerinud korrektselt parkimise algusaega parkimiskellaga tasuta parkimiseks. Kostja on välja toonud, et LIDLi parkimistrahvid olid paljudele üllatuseks ning LIDL ise teavitas parkimiskella vajadusest 29.03.2022 oma Facebooki lehel. Kostja on täpsustanud, et leidis vastava info juunis vastuväidet koostades ega olnud sellest 01.04.2022 teadlik.
14.Hageja on varasemalt kostjale selgitanud, et LIDLi kauplus Tallinnas Lasnamäel Tähesaju teel 4 avati 03.03.2022 ja samal päeval tekkis võimalus parkida hageja opereeritaval parkimisalal. Kuigi see ei ole vaidluse all, siis viidatud parkimisalal hakati parkimistingimuste üle kontrolli teostama alates 15. päevast peale kaupluse avamist ehk poe klientidele oli antud võimalus parkimistingimustega tutvumiseks ja kohanemiseks. 14 päeva väljastas hageja üksnes hoiatusi parkimistingimusi rikkunud sõidukijuhtidele tähelepanu juhtimiseks. Asjaolu, et LIDLi kauplus teavitas parkimiskella vajadusest oma sotsiaalmeedias alles 29.03.2022 ei ole hageja kontrolli all ning eraparklat tähistavad sildid koos parkimistingimustega olid vastaval parkimisalal alates 03.03.2022.
15.Kostja heitis ette, et tema sõiduki parkimiskoha vahetus läheduses ei olnud parkimisele viitavaid silte. Kehtivast kohtupraktikast ei tulene nõuet, et hageja peaks leppetrahvinõude tõendamiseks pildistama sõidukit selliselt, et fotodelt nähtuks parkimisala kinnitavad liiklus- või teavitusmärgid või parkimistingimusi kehtestavad märgid. Hageja on tõendanud, et kostjale kuuluv sõiduk parkis hageja opereeritavatel parkimisaladel ning sõidukit on pildistatud äratuntavalt. Lisaks on igale fotole märgitud foto tegemise kuupäev ja kellaaeg.
16.Kostja viiteid koerale autos pidas hageja arusaamatuks. Hagejal tekib küsimus, kas kostja ei võta ühelgi korral koera autost kaasa, kui sõiduk on pargitud ning jätab koera seni autosse. 28.03.2022 väljastatud leppetrahvinõudele lisatud pilte vaadates puudub samuti kõrvalistmelt koer, kuid kostja ei ole vastu vaielnud, et ta ei oleks sõidukit sellel päeval hageja opereeritavasse parklasse parkinud. Kostja ei ole tõendanud, et sõidukit oleks kasutanud 04.06.2019 keegi teine.
17.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et trahvi oleks saanud teha ainult politsei. Hageja viitas parkimistingimuste punktile 4. Parkimistasu suurus, maksmise tingimused ning parkimiskaardi kasutamise tingimused, viisid ja juhend on märgitud parkimisautomaadil või vastaval infotahvlil või parkimiskaardil. Sõiduki kasutaja kohustub pärast sõiduki parkimist parklasse asetama koheselt parkimise õigust tõendava dokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi või loa kehtivus. Tingimuste punkti 5 järgi oli parkimislepingu rikkumise korral sõiduki kasutajal kohustus tasuda leppetrahvi 35 eurot.
18.Hageja ei nõustunud, et kuna 28.03.2022 parkimise ajal puhus Tallinnas tormilähedane tuul, oli tegu vääramatu jõuga. Ilmateenistus on avaldanud infokirja, mille järgi loetakse rahvusvahelise kokkuleppe kohaselt tormiks tuult, mille keskmine kiirus ulatub 21 m/s või üle selle.Vikipeedia kohaselt loetakse orkaaniks tugevat tuult, mille kiirus on üle 32,7 m/s. Tuul ei ole erandlik asjaolu, sest tegu ei olnud orkaani või looduskatastroofiga. Leppetrahv oli asetatud kojamehe vahele selliselt, et see oli kahe kojamehe all. Pea kõik teised sellel päeval väljastatud leppetrahvid Tähesaju LIDL parkimisalal on tasutud.
19.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et viimane ei ole saanud meeldetuletuskirju. Kostjale on saadetud kokku 3 meeldetuletuskirja. 14.05.2021 saadeti meeldetuletuskiri tähitud kirja teel aadressile xxxx, mis oli avaldatud rahvastikuregistris. Kuivõrd kostjale isiklikult allkirja vastu ei olnud võimalik tähitud kirja kätte toimetada, jäeti kostjale postkasti postiteenuse osutaja poolt teatis ning kostjal oli võimalik tähitud kirjale järgi minna postkontorisse. Kuna kostja postkontorisse tähitud kirjale järgi ei läinud, tagastati 08.06.2021 kiri hagejale. 24.01.2022 ja 26.04.2022 saadeti tavakirjad samale aadressile. Kostja meeldetuletuskirjadele ei vastanud ega kohustust täitma ei asunud. Kostja esitatud dokumentidest nähtub, et tema elukoha aadress ei ole muutunud. Rahvastikuregistrist kostja e-maili aadressi ei väljastatud.
20.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et ta on lepingut muutnud, kui väljastas leppetrahvid tingimustes märgitust väiksemates summades. Tegemist ei ole tüüptingimusega, mis kahjustaks teist lepingupoolt ebamõistlikult, vaid hetkel on kohaldatud parkimistingimuste punkti 5 kostja kui tarbija kasuks. Leppetrahvid, mis väljastati Pallasti 4 ja Tähesaju 4 parkimisaladel on väljastatud enam, kui poole väiksemas summas ning leppetrahv, mis väljastati Punane 50/52 parkimisalal 5 eurot väiksemas summas. Seega palub hageja jätta kohtul kostja väited tähelepanuta. Menetluskuluna palus hageja kostjalt täiendavalt välja mõista kulu õigusabile 1,5 tunni eest.
21.07.03.2023 seisukohaga koos esitas hageja tõendid kostjale nõudekirjade saatmise kohta. Seoses fotodega selgitas hageja, et esmalt on parkimiskorraldaja teinud foto parkimisalale sisenemisel iga parkimisala osas, millelt nähtub ajatempel nagu leppetrahvinõuetes sisalduvatel fotodel. Seejärel on hageja esitanud fotod parkimistingimustest ja - aladest, mis kehtisid kostjale leppetrahvinõuete väljastamise ajal. Seega on fotode tegemise aeg märgitud nii leppetrahvinõuete koopias sisalduvatele fotodele kui ka parkimiskorraldaja poolt tehtud fotodele parkimisalale sisenemisel.
22.Tõenditest nähtub, et kostjale tehti trahvi 28.03.2022 kell 16:37. Ilmateenistuse andmetel oli 28.03.2022 kell 16:00 Pirital tuul keskmiselt 12,3 m/s, puhanguliselt 16,7 m/s. Kostja esitatud 26.03.2022 ilmateade ei ole asjakohane, kuivõrd leppetrahvinõue väljastati kostjale 28.03.2022. Tegu ei ole tuulega, mida saaks lugeda orkaaniks või looduskatastroofiks või muuks selliseks erandlikuks asjaoluks. Hageja on välja toonud, et rahvusvahelise kokkuleppe kohaselt loetakse tormiks tuult, mille keskmine kiirus ulatub 21 m/s või üle selle ning orkaaniks loetakse tugevat tuult, mille kiirus on üle 32,7 m/s. Seega ei esinenud kostjale 28.03.2022 leppetrahvi väljastamisel erandlikke asjaolusid.
23.Kompromissina pakkus hageja, et kostja tasuks nõude katteks 80 eurot ja lisaks tasuks poole riigilõivust ja 2/3 esindaja kuludest. Menetluskuludena palus hageja kostjalt täiendavalt välja mõista õigusabikuluna kulu 25 minuti eest. Kostja vastuväited
24.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on saanud ainult ühe leppetrahvi teate 01.04.2022 Tähesaju LIDLi parklas, mille tasulisest parkimisalast ei olnud ta teadlik. Kostja sõiduki parkimiskoha vahetus läheduses ei olnud parkimisele viitavaid silte. Kostja tahtis nõude vaidlustada, kuna poekülastajatele on parkimine 1,5 tundi tasuta ja ilmselt oli uue parkimiskorralduse eesmärk mitte karistada poekülastajaid, vaid välistada mitte-klientide pikaajalist parkimist. Kuigi sõiduki armatuurlaual oli parkimiskell, ei olnud see õige kellaajaga. Nõudes näha oleva parkimiskella järgi oleks pidanud sõiduk koos koeraga parkima seal ligi 23 tundi. Kostja ei jõudnud nõuet tähtaegselt vaidlustada.
25.LIDLi parkimistrahvid olid paljudele üllatuseks. LIDL ise teavitas parkimiskella vajadusest esimest korda 29.03.2022 oma Facebook lehel. Kostja leidis selle info juuni kuus vastuväidet
koostades ega olnud sellest teadlik 01.04.2022. Teiste nõuete aluseks olevaid leppetrahve (04.06.2019, 24.11.2021, 28.03.2022) ei ole kostja saanud. Kostja ei ole saanud ühtki teadet epostile. Paberkandjal ei ole kostja samuti saanud kirja. Hageja esitatud kirjadel puudub kinnitus, et need on saadetud tähitult.
26.Alates 2014. a sügisest on kostjal alati olnud autos kaasas koer. Seda võivad kinnitada kõik sõbrad, tuttavad, kliendid ja xxxx maja elanikud. Leppetrahvi nõudest ei ole üheselt võimalik aru saada, kus on auto pargitud. Trahv on õigustühine. Eraettevõttel on õigus teha leppetrahvi parkimistasu maksmata jätmise eest, kõik muu peaks kuuluma politsei või Mupo kompetentsi.
27.28.03.2022 trahvi ajal esinesid erandlikud asjaolud, sest Tallinnas oli tormilähedane tuul kuni 15,6 m/s. Sarnane tuul lõhkus mõned päevad varem Tallinnas puid ja oksi. Nagu piltidelt on näha, kasutab kostja parkimiskella. Peale kella olemasolu on erinevatel leppetrahvi nõuetel kellal erinev kellaaeg. Seega kostja kasutab parkimiskella. Tegu ei ole pahatahtliku parkimiskorralduse eiramisega, vaid teadmatusega. Kui kostja oleks saanud kätte esimese trahvi, poleks olnud järgnevat. Kuna 28.03.2022 trahvi puhul esines vääramatu jõud, ei saa kostja trahviga nõustuda.
28.Kui poolte vahel oli leping, pidi see kehtima ka hageja suhtes. Punane 50/52 alal oli leppetrahv 35 eurot, Pallasti 4 ja Tähesaju tee 4 aadressil 40 eurot. Tegu oli konkreetsete summadega. Hageja on lepingut ühepoolselt muutnud ja nõudis Punane 50/51 alal ja Pallasti 4 alal leppetrahvi 30 eurot ning Tähesaju 4 alal 15 eurot. Lepingu ühepoolne muutmine on lepingu rikkumine, mistõttu on kõik esitatud nõuded õigustühised.
29.17.02.2023 seisukohtades leidis kostja, et hageja ei ole tõendanud, et meeldetuletuskirjad prinditi välja ja saadeti. Kuna kostja on 17 aastat tegelenud arvutite ja tarkvaraga professionaalselt, ei ole hageja esitatud dokumendid tõendina aktsepteeritavad. Kostja on saanud ainult ühe leppetrahvi. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks kirju kätte saanud. Puudub ka kinnitus, et kostja ei läinud tähitud kirjale järgi.
30.Kostja ei ole nõustunud, et tema sõiduk oli pargitud hageja viidatud ajal viidatud parklatesse, välja arvatud 01.04.2022 parkimine Tähesaju tee 4 LIDLi parklas. Hageja esitatud fotodelt ei ole võimalik tuvastada sõiduki asukohta ega seda, kas sõiduk asus tasulise parkimise alal. Ühelgi leppetrahvinõudel ei ole näha parkimist korraldavat märki. Leppetrahvinõuetes puuduvad igasugused tõendid parkimisala ja tingimuste kohta.
31.Hageja esitatud fotod on tehtud ilmselgelt eri aegadel ja fotol olev kuupäev on lisatud fototöötluse teel. Seda, et kuupäev on lisatud hiljem fototöötlusega, tõestab ainuüksi fotode võrdlus. Kuna fotodelt ei ole võimalik välja lugeda EXIF andmeid (foto võtteaega, mõõte pikslites, kaamera marki jpm, ka asukohakoordinaate), ei saa neid tõendina võtta. Seega ei saa ka väita, et sõiduki armatuurlaual ei olnud parkimise algusaega märgitud õigesti või see oleks ületanud lubatud tasuta parkimise aja.
32.26.03.2022 oli Eestis torm, mille tõenduseks on kuvatõmmis Õhtulehe artiklist. Sama tõendavad kuvatõmmised Eesti Keskkonnaagentuuri Ilmateenistuse tuulevaatlusandmetest 26. ja
28.märtsi 2022 kohta. Ilmateenistuse andmetel oli 26. 03.2022 kell 15:00 Pirital tuul keskmiselt 14,1m/s / puhanguliselt 18,5 m/s, 28.03.2022 kell 15:00 keskmiselt 13,3m/s / puhanguliselt 18,7 m/s ja 28.03.2022 kell 16:00 keskmiselt 12,3m/s / puhanguliselt 16,7 m/s. Trahvi tegemise aeg 16:37.
33.17.03.2023 seisukohades pidas kostja hageja nõuet arusaamatuks. Fotodest on tõepoolest tuvastatav, et sõiduk asus Lidli parklas, kuid peaks olema kuidagi fikseeritav, et tegemist on korraldatud parkimisalaga. Fotodelt on näha parklasse sissesõit, kuid ei ole näha parkimist korraldavat märki. Fotot, millest nähtub parkimist korraldav märk, ei ole näha Lidli parklat. MuPo nii küündimatult vormistatud trahvidega kohtusse ei pöördu.
34.Käesolevaks ajaks on kostjal teada, kes tema sõidukiga pidi sõitma, kuid kuna tegu oli kostja palvel tehtud sõiduga ja isik ei tunnista leppetrahvi saamist, ei näe kostja põhjust midagi tõendada. Seda enam, et ei hagejat ega kohut ei huvita tõde.
35.Kostjale pidas arusaamatuks, kuidas kahjustas parkimisaja tahtmatu fikseerimata jätmine hagejat. Kuna kostja sõiduk viibis Lidl parklas kordades lühemat aega, kui parkimistingimustes märgitud tasuta parkimise aeg, ei saanud hagejale tekkida finantsilist kahju. Kohtuotsuse põhjendused
36.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
37.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja kasutab sõidukit, mille registreerimisnumber on xxxx. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja on sõidukit parkinud vähemalt ühel korral Lidli kaupluse juures asuvasse parklasse. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab tasuma hagejale leppetrahve tulenevalt parkimisnõuete rikkumisest.
38.Hageja palus kostjalt välja mõista 105 eurot, millest 90 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 15 eurot on sissenõudekulud. Kostja sõidukit oli parkimistingimusi rikkudes pargitud korduvalt, sealhulgas 04.06.2019 Punane 50/52 parklas, 24.11.2021 Pallasti 4 parklas ning kahel korral ehk 28.03.2022 ja 01.04.2022 Tähesaju tee 4 asuva Lidli kaupluse parklas. Sõidukile ei olnud armatuurlauale jäetud nõuetekohaselt parkimise algusaega tähistavat parkimiskella ning alustatud ei olnud ka mobiilset parkimist. Leppetrahvinõuded jäeti sõiduki kojamehe vahele. Hageja saatis kostjale ka kolm meeldetuletust. Tähitud kirjale kostja järgi ei läinud.
39.Kostja väitis, et ta on saanud vaid ühe leppetrahviteate 01.04.2022, kuid ei olnud teadlik parkimise nõuetest. Sõiduki parkimiskoha lähedal silte ei olnud. Teisi leppetrahve ei ole kostja saanud ning kostja ei ole saanud meeldetuletusi. Hageja fotodest ei ole võimalik aru saada ja need on moonutatud. Vastuolus eelnevaga asus kostja väitma, et 28.03.2022 oli Tallinnas tormilähedane tuul, mistõttu kostja ei saanud leppetrahvi kätte. Kõigilt fotodelt nähtub, et kostja kasutab parkimiskella ega ole tahtlikult parkimiskorraldust eiranud. Hageja on alusetult trahve vähendanud. Sõidukiga sõitis kostja asemel teine isik, mida kostja ei pea tõendama.
40.TsMS § 230 lg 1 näeb ette, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodust tuleneb, et kostjal tuli oma vastuväiteid tõendada. Kostjal oleks tulnud tõendada väidet, et sõiduki asemel kasutas seda keegi teine. Kostjal oleks tulnud tõendada väidet, et ta sai kätte vaid ühe sõiduki kojamehe vahele asetatud leppetrahvi ning 28.03.2022 olid Tallinnas sellised ilmastikuolud, mida võiks pidada erakorralisteks. Kostja ei ole neid väiteid tõendanud.
41.TsMS §-st 235 tulenevalt on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Kohus osundab, et kostja väited on menetluse kestel muutunud vastuolulisteks. Kui algselt tunnistas kostja vaid ühe leppetrahvi saamist ja eitas ülejäänud kordadel isegi sõiduki parkimist hageja korraldatud parklates, siis menetluse kestel asus ta vastuolus eelnevaga väitma, et kasutas parkimiskella ega rikkunud parkimiskorraldust tahtlikult. Taas vastuolus eelnevaga väitis kostja, et sõidukit kasutas tema asemel hoopis keegi teine. Need korduvad vastuolud ei muuda kostja vastuväiteid kohtu jaoks usutavateks.
42.23.01.2023 pöördumises selgitas kohus kostjale vastuväidete põhistamise ja tõendamise
vajadust. Kohus selgitas kostjale vajadust tõendada, et ta järgis parkimistingimusi. Kohus selgitas, et ainuüksi kella asetamine armatuurlauale seda ei tõenda. Kohus selgitas kostjale vajadust tõendada väidet, et keegi teine parkis sõidukit kostja asemel. Kohus selgitas, et ainuüksi koera puudumine fotodelt ei tõenda kostja väiteid. Kohus selgitas kostjale vajadust tõendada, et ta ei ole leppetrahvinõudeid kätte saanud. Vaatamata kohtu selgitustele kostja vastuväiteid ei tõendanud. 17.03.2023 seisukohas heitis kostja kohtule ette hageja 13.09.2022 seisukoha hilist nähtavaks tegemist, kuid ei esitanud sellest tulenevalt ühtegi vastuväidet ega tõendit. Hageja 13.09.2022 menetlusdokument tehti kostjale nähtavaks menetluse käigus ning kostjal oli võimalik sellele vastata.
43.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 16 lg 1 järgi on pakkumus ehk ofert lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus ehk aktsept otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 23 lg 1 järgi võivad lepingupoolte kohustused olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka lepingu olemusest ja eesmärgist. VÕS § 28 lg 1 kohaselt eeldatakse majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul, et need on tasulised.
44.VÕS § 35 lg 1 kohaselt loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 37 lg 1 sätestab, et tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. VÕS § 271 näeb ette, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
45.Riigikohus on leidnud, et kuna lepingut saab sõlmida pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmise teel, saab parkimislepingut lugeda sõlmituks, kui isik pargib sõiduki alale, millele parkimise tingimused olid talle eelnevalt teatavaks tehtud (RK TKo 3-2-1-75-10, p 12, 13). Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tingimustele (RK TKo 3-2-1-82-16, p 22). Auto juhiks ja lepingu pooleks saab lugeda sõiduki omanikku, kui ta ei tõenda, et autot juhtis mõni muu isik (RK TKo 3-2-1-68-16, p 31, 3-2-1-82-16, p 22). Eeltoodut kokku võttes saab juhul, kui sõidukijuht siseneb korraldatud parkimisalale ning pargib sinna oma sõiduki, lugeda parkimise korraldaja ja juhi vahel sõlmituks lepingu infotahvlitel avaldatud tingimustel.
46.Vähemalt üldjuhul piisab parkimisteenuse osutaja leppetrahvinõude tõendamiseks sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel on parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud (RK TKo 2-15-3430, p 18). Kostja ei ole tõendanud, et ta oma sõidukit leppetrahvides pildistatud aegadel hageja opereeritud parklastes ei parkinud.
47.Parkimisteenuse osutamisel on leppetrahvinõude panek sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (RK TKo 2-17-117146). Eeltoodust lähtuvalt on hageja tõendanud, et ta on kostjale leppetrahvinõude mõistlikul viisil kätte toimetanud. Vastupidist ehk mõistlikul viisil edastatud leppetrahvide mittesaamist tuli tõendada kostjal. Iseenesest ei tulene seadusest, et parkimiskorraldaja leppetrahvinõude tõendamise eelduseks on leppetrahvidest teavitavate meeldetuletuskirjade kättetoimetamine allkirja vastu kostjale enne kohtumenetlust. Seega ei oma hageja leppetrahvinõuete lahendamisel
sisulist tähtsust see, et hageja ei ole tõendanud nende kostjale kätte toimetamist. Hageja leppetrahvinõuded ja meeldetuletuskirjad on kostjale hiljemalt kohtumenetluse raames kätte toimetatud.
48.VÕS § 158 lg 1 näeb ette, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kuna kostja rikkus lepingut, on hagejal õigus nõuda temalt leppetrahvi. Üksnes tulenevalt sellest, et hageja on kostjalt nõudnud leppetrahve parkimistingimustes märgitust väiksemas summas, ei muuda leppetrahvide nõuet õigustühiseks. Hageja ei ole lepingut ühepoolselt muutnud, vaid on otsustanud esitada kostjale nõude väiksemas ulatuses, kui leping võimaldab. Õigus nõuda leppetrahvi tuleneb hagejale seadusest ning tegemist ei ole väärteomenetluses määratava karistusega, mida saaks menetleda vaid politsei.
49.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 04.06.2019 kell 14:09 on hageja koostanud sõidukile registrimärgiga xxxx leppetrahvi nõude nr 1200 4061 9140 9447 (toimiku lk 17) nõuetevastase parkimise ehk parkimise algusaja fikseerimata jätmise eest Punane 50/52 parklas. Leppetrahvi summa on 30 eurot. Samal ajal on parkimiskontrolör teinud sõidukist fotod (toimiku lk 18-21), millistest nähtub, et leppetrahv on jäetud sõiduki kojamehe vahele. Sõiduki armatuurlauale ei ole parkimise algust fikseerivat kella jäetud.
50.Hageja esitas ka sama kuupäevaga fotod (toimiku lk 43-44) Punane 50/52 tasulise parkla tähiste kohta. Parkla sissesõidu juures asub parkimisala algust tähistav silt koos parkimistingimustega. Parklas oli lubatud parkimiskellaga parkida 2 tundi. Alusetu on kostja etteheide, et hageja ei ole tõendanud, et ta nimelt selles parklas parkis. Sõidukist tehtud fotodelt on nähtuv sama sinine kaupluse sein, mis on näha parkimisala sissesõidust tehtud fotodelt.
51.24.11.2021 kell 13:24 on hageja parkimiskontrolör koostanud sõidukile xxxx leppetrahvi nr 0782 4112 1132 4071 (toimiku lk 22) Pallasti 4 parklas parkimistasu maksmata jätmise eest summas 30 eurot. Samal ajal on parkimiskontrolör teinud sõidukist fotod (toimiku lk 23-28). Sõiduki armatuurlauale on asetatud parkimiskell, millelt nähtav aeg ei ole seostatav parkimiskellal märgitud ajaga (10:15). Leppetrahvinõue on jäetud sõiduki kojamehe vahele. Hageja esitas samal ajal tehtud fotod Pallasti 4 parkimisalalt (toimiku lk 45-46). Parkimisala kaupluse juures on tähistatud parkimise korraldamist tõendavate siltidega, millelt nähtuvad parkimistingimused. Parkimiskellaga oli lubatud parkida 2 tundi. Taas saab fotosid võrreldes tuvastada, et kostja sõiduk oli pargitud hoone helesinise seina äärde.
52.28.03.2022 kell 16:37 on hageja parkimiskontrolör koostanud sõidukile xxxx leppetrahvi nr 1352 8032 2163 7339 (toimiku lk 29) Lidli kaupluse parklas Tähesaju tee 4 parkimistasu maksmata jätmise eest. Leppetrahvi summa on 15 eurot. Samal ajal on parkimiskontrolör teinud sõidukist fotod (toimiku lk 30-35). Taas on sõiduki armatuurlauale asetatud parkimiskell, millelt nähtuv aeg ei ole seostatav parkimise ajaga (11:45). Fotodelt on selgelt nähtav Lidli kauplus, mille ees asus parkla. Leppetrahvinõue on asetatud sõiduki kojamehe vahele.
53.01.04.2022 kell 11:21 on hageja parkimiskontrolör koostanud sõidukile xxxx leppetrahvi nr 1930 1042 2112 1018 (toimiku lk 36) Lidli kaupluse parklas Tähesaju tee 4 parkimistasu maksmata jätmise eest. Leppetrahvi summa on 15 eurot. Samal ajal on parkimiskontrolör teinud sõidukist fotod (toimiku lk 37-42). Taas on sõiduki armatuurlauale asetatud parkimiskell, millelt nähtuv aeg ei ole seostatav parkimise ajaga. Parkimiskellal on aeg 12:30, kuid parkimistrahv on koostatud kell 11:21. Fotodelt on nähtav Lidli kauplus, mille ees asus parkla. Leppetrahvinõue on asetatud sõiduki kojamehe vahele.
54.Samadel päevadel on parkimiskontrolör teinud fotod siltidest, mis asusid parkla sissesõidu juures (toimiku lk 47-50). Parkimiskellaga oli lubatud tasuta parkida 1,5 tundi. Nende tähistega olid tähistatud kõik parkla sissesõidud. Kui võrrelda parkla sissesõitude juures tehtud fotosid
kostja sõidukist tehtud fotodega, saab järeldada, et kostja sõiduk oli pargitud samasse parklasse. Eeltoodut kokku võttes on hageja tõendanud, et kostja parkis korduvalt oma sõidukit hageja opereeritud parklatesse parkimistingimusi rikkudes. Kostja väited selle kohta, et tal oli alati sõidukis koer, on sisuliselt asjakohatud ja tõendamata. Ainuüksi kostja paljasõnalistest väidetest seoses koeraga ei saa kohus vastupidiselt esitatud tõenditele tuvastada, et kostja leppetrahvides märgitud aegadel ja kohtades oma sõidukit tegelikult ei parkinud.
55.Kostja väited selle kohta, et hageja esitatud fotod ei ole tõenditena aktsepteeritavad, sest kuupäevad on lisatud fototöötluse teel, on paljasõnalised. Ainuüksi tulenevalt sellest, et fototöötluse teel on võimalik fotole kuupäeva lisada, ei saa järeldada, et antud juhul on fotodele lisatud ebaõige kuupäev. Kostja ei ole esitanud ühegi asjatundja arvamust, mis tema väiteid fotode võltsimise kohta tõendaks. Leppetrahvinõudele lisatud faili atribuutidest (toimiku lk 77) ei saa kohus järeldada, et kostja ei saanud kätte sõiduki kojamehe vahele asetatud leppetrahve või et mõnda dokumenti oleks võltsitud. Kostja on teisalt nõustunud vähemalt ühe leppetrahvinõude saamisega.
56.Kostja esitas ajalehes „Õhtuleht“ ilmunud artikli selle kohta, et 26.03.2022 esines tormituul (toimiku lk 78), kuid samade tingimuste esinemist 28.03.2022 ehk leppetrahvi koostamise päeval tõend ei tõenda. Ainuüksi kuvatõmmisest tuule tugevuse kohta (toimiku lk 79-80) ei saa kohus järeldada, et 28.03.2022 oleksid esinenud erakorralised ilmastikuolud, mis igal juhul välistavad leppetrahvinõude kättesaamise. Kohus osundab uuesti, et hiljemalt kohtumenetluses on kõik leppetrahvinõuded kostjale kätte toimetatud. Vaatamata sellele ei ole kostja leppetrahve tasunud.
57.Hageja esitas kohtule kolm meeldetuletuskirja (toimiku lk 52-57), mis on adresseeritud kostjale aadressil Xxxx. Hageja esitas kohtule ka Omniva koostatud väljavõtte (toimiku lk 72), millest nähtub, et kostjale oli saadetud üks tähitud kiri. Kiri saadeti välja 14.05.2021 ja seda üritati kostjale kätte toimetada 17.05.2021, kuid see ebaõnnestus, sest saaja ei olnud kättesaadav. Seega on hageja tõendanud soovi toimetada kostjale kätte vähemalt ühte meeldetuletuskirja. Hageja on teinud kõik temast sõltuva, et kostjale leppetrahvinõuet kätte toimetada, kuid kostja ei ole ise saadetisele järgi läinud.
58.Eeltoodut kokku võttes ei ole kostja esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, mis võimaldaks jätta hageja leppetrahvinõude rahuldamata. Kostja on parkinud sõidukit hageja opereeritud parklatesse, on rikkunud parkimistingimusi ja peab seetõttu tasuma leppetrahvi. Kostjalt tuleb hageja kasuks leppetrahvidena kogumis välja mõista 90 eurot.
59.VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja on tõendanud, et ta üritas kostjale saata vähemalt ühte meeldetuletuskirja. Seega on hageja võla sissenõudmise kulude nõue 15 eurot põhjendatud ja tuleb kostjalt välja mõista. Kogumist tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 105 eurot.
60.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
61.Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskuludena tasutud riigilõivu 100 eurot ja kulud
õigusabile. Õigusabi on osutatud tunnitasuga 96 eurot ja kokku 3,8 tunni eest. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu on mõistlik ning osutatud õigusabi maht kooskõlas kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Kohus loeb hageja kulud õigusabile põhjendatuks 364,8 euro ulatuses. Koos riigilõivuga tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 468,80 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 468,80 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
62.Maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu nõue 20 eurot rahuldamisele ei kuulu. TsMS § 4842 alusel mõistetakse antud kulu välja vaid maksekäsu või menetluse lõpetamise määruse koostamisel. Antud juhul jätkus vaidlus hagimenetluses, mistõttu sai hageja nõuda kostjalt tegelikke menetluskulusid ja 20 euro suurune kulu hüvitamisele ei kuulu.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.