Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-22-141054 intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“. Menetluse käik Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 28.10.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Axxx Kxxxxxxxxx 210,04 euro saamiseks. 02.11.2022 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 12.01.2023.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 02.02.2023 kohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 18.11.2021 kostja, MyLook OÜ ja Esto AS vahel sõlmitud järelmaksulepingust nr 87784784704 tulenev põhinõue 148,22 eurot, intress 9,39 eurot, lepingu haldustasu 2 eurot ja viivised 13,94 eurot ning sissenõudmiskulud 25 eurot. Lisaks viivised 13,10% aastas põhinõudelt alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja Mylook OÜ-ga ja Esto AS-ga järelmaksulepingu. Kostja pidi tasuma Mylook OÜ-lt saadud kauba eest osamaksetega Esto AS-le, kes ostu müüja ees rahastas. Kostja pidi esimese osamakse tegema 15.12.2021 summas 17,09 eurot ning viimase osamakse 15.11.2022 summas 17,09 eurot. Lepingu kohaselt oli intressimääraks 13,10% aastas. Intressi arvestamisel lähtus võlausaldaja tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast ning laenusumma kasutuses olemise päevast alates. Lisaks leppisid pooled kokku igakuises haldustasus 0,50 eurot kuus. Kostja ei teinud osamakseid alates 15.02.2022. Esto AS ütles lepingu üles 17.05.2022. Võlgnevuse suuruseks oli põhinõue 148,22 eurot, intress 9,39 eurot (15.02.2022-16.05.2022, 13,10% aastas) ning lepingu haldustasu 2 eurot (4 x 0,5 eurot). 17.06.2022 loovutas Esto AS nõude hagejale. Hageja saatis kostjale kolm meeldetuletuskirja kostja elukoha aadressile – 04.07.2022 (15 eurot), 08.08.2022 (5 eurot) ja 03.10.2022 (5 eurot). Võlgnevusele on lisandunud viivis 13,94 eurot perioodil 17.05.2022-02.02.2023 põhinõudelt 148,22 eurot määras 13,10% aastas. 13.02.2023.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Kohus toimetas menetlusdokumendid kostjale kätte 17.02.2023. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

2-22-141054 välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et VÕS § 76, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1,6, § 108 lg 1, § 397 lg 1, § 113 lg 1, VÕS § 1132 lg 2 p 1 ja TsMS § 367 alusel on põhivõlgnevus, intress, lepinguhaldustasu, viivis ja täiendav viivis ning sissenõudmiskulude hüvitis hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt tagaseljaotsusega hageja kasuks välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 148,22 eurot, intressi 9,39 eurot, lepingu haldustasu 2 eurot, 02.02.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 13,94 eurot ja sissenõudekulud 25 eurot. Lisaks täiendava viivise alates 03.02.2023 13,10% aastas põhinõudelt 148,22 eurot, kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud hagiavaldustega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 100 eurot. Kohus tuvastas, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses, s.o 100 eurot, ning see on põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 420 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule tõendina lepingulise esindaja PlusPlus Legal OÜ arve õigusabi eest summas 420 eurot (sh käibemaks 70 eurot). Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud (s.o tunnitasumäär 100 eurot ja ajakulu 3,5h), kuid kostjalt ei saa välja mõista käibemaksuga summat, sest hageja on käibemaksukohustuslane (KMKR nr EE102313213). Hageja selgitas, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, milles seisneb tema piiratud käibemaksukohustuslaseks olemine ja kas ta reaalselt seda ka on. Piiratud

2-22-141054 käibemaksukohustuslased peavad olema registreeritud. Maksu- ja Tolliamet veebilehel (Käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri otsing) sellist viidet hageja osas ei nähtu. Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku seega 450 eurot, millest 100 eurot on riigilõiv ja 350 eurot lepingulise esindaja tasu ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.