Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

20.03.2023 esitas hageja kohtule hagi läbi vaatamata jätmise taotluse, mida täpsustas 21.03.2023. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 423 lg 1 p 8 kohaselt jätab kohus hagi läbivaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida, samuti kui hageja ei tasu kohtu ette nähtud ajaks kostjale hagi või muude menetlusdokumentide kättetoimetamiseks vajalikke kulusid, muu hulgas kohtutäituri tasu, välja arvatud kui hagejale antakse kulude kandmiseks riigi menetlusabi. Kohtul ei ole õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Kohus on saatnud kostjale menetlusdokumendid e-postiaadressidele: xxx ja xxx, kuid vastust ega kättesaamiskinnitust ei ole nendelt e-postiaadressidelt tulnud. Maksekäsu kiirmenetluses on kostjale dokumendid saadetud ul. xxx, kuid need on tagastatud hoiutähtaja möödumisel. Rahvastikuregistri kohaselt on kostja elukohaks xxx, kuid maksekäsu kiirmenetluses on kostja endine tööandja vastanud, et kostja tööandjale kuuluvas korteris aadressil xxx, ei ela. Täiendavaid andmeid ei ole selgunud päringutest kohtule kättesaadavatesse registritesse. Kostja on Venemaa kodanik, kelle elamisluba kehtis kuni 01.09.2022. Seega Eestis kostja õiguslikul alusel pikaajaliselt viibida ei saa. Kohus ei pea käesoleval juhul võimalikuks toimetada hagimaterjale kostjale kätte avalikult, kuivõrd avaliku kättetoimetamise eeldused ei ole täidetud (kohtul on andmed kostja Venemaal asuva väidetava elukoha osas). Samuti leiab kohus, et avalik kättetoimetamine ei ole põhjendatud olukorras, kus kostja ei ole Eesti kodanik ja ei viibi hetkel tõenäoliselt Eestis ning hageja on jätnud täitmata oma kohustuse kostja andmete esitamiseks. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole võimalik kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ka justiitsasutuse kaudu, kuna nimetatu eeldab hagimaterjalide tõlkimist (Eesti-Vene õigusabileping art 9 p 1), milline kohustus on hagejal. Kuivõrd hageja on esitanud kohtule hagi läbivaatamata jätmise taotluse, eeldab kohus, et kostja nimetatud kättetoimetamise viisi ei soovi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi läbivaatamata TsMS § 423 lg 1 p 8 alusel, kuna hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kuivõrd kostja sisuliselt menetluses ei osalenud, ei saanud tal tekkida ka menetluskulusid. Seetõttu märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 150 lg 3 järgi avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja maksekäsu kiirmenetluses tasunud 143,32 eurot ja hagi esitamiselt täiendavalt 451,68 eurot riigilõivu. TsMS § 150 lg 1 p 3 ja § 150 lg 3 alusel tuleb hagejale tagastada täiendavalt tasutud 451,68 eurot. Tagastatav riigilõiv kantakse vastavalt hageja soovile hageja kontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.