1.Kinnitada osaühingu EUROPARK ESTONIA (hageja) ja F.C (kostja) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas sõnastuses:
1.1.Kostja tunnistab tingimusteta võlgnevust hageja ees kompromissisummas 258 (kakssada viiskümmend kaheksa) eurot, mille tasumise järel loetakse täidetuks kõik kostja kohustused, mis tulenevalt leppetrahvist nr xxx. Kompromissisummas sisaldub riigilõiv 82,50 eurot.
1.2.Pooled on leppinud kokku käesoleva kohtumääruse punktis 1.1. nimetatud võlgnevuse tasumises selliselt, et kostja tasub võlgnevuse 4 osamaksena EFTA Legal OÜ arveldusarvele xxx (Swedbank) selgitusega „Kompromiss tsiviilasjas 2-25-120623” järgmiselt:
1.3.Kui kostja ei tasu käesoleva kohtumääruse punktis 1.1. nimetatud võlgnevusest kasvõi ühte osamakset kohaselt ja on makse täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 7 (seitse) päeva, on hagejal õigus pöörduda kogu võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituri poole ning nõuda viivist määras 0,15% tasumata summalt päevas.
1.4.Kui käesoleva kohtumäärusega kinnitatavat kompromissi täidetakse vastavalt kokkulepitud tingimustele, ei oma pooled teineteise vastu mingeid nõudmisi.
1.5.Käesoleva kohtumäärusega kinnitatav kompromiss on käsitletav kompromissina VÕS § 578 mõistes ja käesoleva kompromissi sõlmimisega loobuvad pooled oma nõuetest ning omandavad kompromissi alusel uued õigused.
2.Tagastada hageja tasutud riigilõivust 17,5 eurot EFTA Legal OÜ arvelduskontole nr xxx (LHV Pank), märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-25-120623, riigilõivu osaline tagastamine“.
3.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-120623.
4.Jätta menetluskulud, mille kohta puudub kokkulepe kompromissis, poolte endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppest tulenevalt ei saa käesoleva määruse peale esitada määruskaebust.
ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 27.08.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse F.C-lt (kostja) 55 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 28.08.2025 kostjale makseettepaneku, mille luges kostjale kättetoimetatuks vastuväite esitamisega 02.09.2025. Kostja esitas 02.09.2025 nõudele vastuväite.
2.Seoses kostja vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 19.09.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude hagimenetluses menetlemiseks üle Harju Maakohtule.
3.Harju Maakohus kohustas 19.09.2025 määrusega hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavat riigilõivu 14 päeva jooksul.
4.Hageja esitas 08.10.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu leppetrahvi nõudes summas 55 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostja sõiduki numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja, sõidukit pargiti 19.07.2024 hageja opereeritavale parkimisalale (Krulli Kvartali parkla Tallinnas) parkimistingimusi rikkudes, kuivõrd parkimistasu oli jäetud maksmata. Hageja esitas kostjale leppetrahvi nõude summas 55 eurot, mida kostja ei tasunud.
5.Harju Maakohus võttis 17.10.2025 määrusega hagi menetlusse.
6.Hageja ja kostja esitasid kohtule 17.11.2025 kompromisslepingu.
7.Kompromisslepingus kinnitavad pooled teadlikkust menetluse lõpetamise tagajärgedest, muuhulgas sellest, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Pooled on teadlikud, et kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
8.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
2/4
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt esitavad pooled kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
9.Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab TsMS § 430 lgtes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.
10.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS §-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise või kompromissi kinnitamise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
11.Kohus selgitab, et kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
12.Kohus selgitab ka, et kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1).
13.TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse korral puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg 1 mõttes ehk rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
14.Kompromissilepingus paluvad pooled seoses kompromissi sõlmimisega tagastada tasutud riigilõivust 17,5 eurot EFTA Legal OÜ arvelduskontole nr xxx (LHV Pank), märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-25-120623, riigilõivu osaline tagastamine.“
15.Hageja tasus riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 65 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 35 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 3 sätestab, et menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega ei tagastata maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu.
3/4
16.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 17,5 eurot EFTA Legal OÜ arvelduskontole nr xxx (LHV Pank), märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-25-120623, riigilõivu osaline tagastamine.“
17.TsMS § 433 lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigusest loobumises. Seetõttu ei saa kooskõlas TsMS § 661 lg-ga 4 kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebust esitada. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.