Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.03.2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-19-20953
Kohtuasi
Aurex X OÜ hagi Rakvere Metsamajand OÜ vastu võlgnevuse nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.08.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aurex X OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
18 465 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Aurex X OÜ (registrikood 12269018), lepinguline esindaja Kaili-Helina Kolts Kostja: Rakvere Metsamajand OÜ (registrikood 10045966, endine ärinimi AS Rakvere Metsamajand), lepingulised esindajad vandeadvokaat Olev Kuklase ja vandeadvokaadi abi Kristjan Madisson
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 21.02.2023 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Aurex X OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 26.08.2022 otsus muutmata.
3.Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud hageja Aurex X OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
2-19-20953 muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aurex X OÜ (hageja) esitas 31.12.2019 Harju Maakohtule hagi Rakvere Metsamajand OÜ (kostja) vastu 18 465 euro väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud teenuse osutamise leping, mille alusel osutas hageja kostjale tööjõu rendi teenust. Lepingu alusel töötas septembrist novembrini 2019. a kostja juures kuus hageja töötajat.
3.Lepingu ja kostjalt saadud tööaja arvestuse tabelite alusel väljastas hageja kostjale kaks arvet – 11.11.2019 arve nr 12 summas 14 387,10 eurot ja 15.11.2019 arve nr 14 summas 6971,70 eurot. Arvete tasumise tähtajad olid vastavalt 25.11.2019 ja 29.11.2019.
4.11.12.2019 esitas kostja hagejale tasaarvestuse vastuväite ja tasus 12.12.2019 hagejale 2893,80 eurot. Kostja märkis, et ta tasaarvestab hageja nõude summas 18 465 eurot kostjale tekkinud kahju hüvitamise nõudega. Kostja esitas oma tasaarvestuse alusena asjaolu, et 14.11.2019 tehtud kontrolli käigus viis Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tööprotsessist ära kuus hageja töötajat, kellel puudus õiguslik alus Eesti Vabariigis töötamiseks. Kuna need isikud eemaldati tootmisprotsessist, siis tekkisid kostjal viivitused toodangu valmistamise tähtaegades ning sellest tulenevalt ka varaline kahju.
5.Hageja kostja tasaarvestusega ei nõustunud ja esitas sellele vastuväite võlaõigusseaduse (VÕS) § 200 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel. Hageja leidis, et kostja esitatud väited ei anna alust tasaarvestuse tegemiseks ning tõendamata on kostjal väidetavalt tekkinud kahju suurus. Vaatamata hageja korduvatele nõudmistele ei ole kostja tänaseni esitanud hagejale arvet, mille alusel ta soovis teha tasaarvestust. Kostja esitatud tasaarvestuse aluseks olevad asjaolud tekkisid pärast hageja poolt teenuste osutamist ja selle eest arvete esitamist. Tegemist on kahe erineva nõudega, mida sellisel kujul vastuväidete esitamisega ei ole õiguslikult võimalik tasaarvestada. Ka on kostja käitumine vastuolus hea usus põhimõttega, kuna kostja esitas tasaarvestusel põhineva vastuväite alles maksetähtaja möödumisel ning pärast seda, kui hageja oli esitanud kostjale pretensiooni tasumata arvete osas ja ähvardanud kohtusse pöörduda.
6.Hageja märkis ka, et ta on esitanud kõik vajalikud dokumendid PPA-le asutuses töötanud isikute lühiajalise töötamise registreerimiseks, samuti olid need isikud võetud arvele Maksu- ja Tolliameti (MTA) töötajate registris, nende isikute töötamise eest on tasutud kõik seadusega ettenähtud maksud, samuti maksis hageja isikutele välja töötasu kostja juures töötatud aja eest. Hagejat ei saa panna vastutama selle eest, et töötajate lühiajalise töötamise registreerimine PPA-s venis ettenähtust pikemaks. Samuti tuleneb poolte vahel sõlmitud lepingu p-st 5.2.2, et kostjal oli võimalik esitada hagejale nõue töötajate asendamiseks. Kostja ei avaldanud soovi töötajate asendamiseks. Seega puudub hagejal väidetava kostja kahju tekkimisega põhjuslik seos. Ebaõige on kostja väide, et ta on hageja juhatuse liikmega suheldes nõudnud uusi
2-19-20953 töötajaid. Lepingu järgi ei olnud telefoni teel lepinguga seotud tahteavalduste vahetamine lubatav ja õiguslikult siduv (lepingu p-d 9.3, 9.4).
7.Kuna kostja tasus 12.12.2019 hagejale 2893,80 eurot, siis on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 18 465 eurot.
8.14.04.2022 kostja poolt kohtule esitatud tõendid on fabritseeritud dokumendid. Kostja väidetav tööplaan ja TS seletuskiri on koostatud ajaliselt toimunud sündmustest hiljem ja isegi mitte dokumentides viidatud isikute poolt. Leppetrahvi nõue on fiktiivselt loodud kostjale kohustuste täitmisest hoidumise võimaldamise eesmärgil. Kostja ja leppetrahvi nõude esitanud äriühing on sama isiku (RK) kontrolli all. Seetõttu tuleb kostja esitatud tõendid jätta kohtul tähelepanuta. Kostja vastuväited
9.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagejal puudub nõue kostja vastu, kuivõrd hageja nõue on lõppenud kostjapoolse tasaarvestuse tulemusena.
10.Kostja poolt hagejale 11.12.2019 esitatud kahjunõudest ja tasaarvestuse avaldusest ilmneb, et nõude aluseks on VÕS § 115 ja pooltevahelise lepingu p-d 1.3, 2.4, 5.2.5 ja 7.3. Kostja selgitas, et tal on hageja vastu kahjunõue seoses sellega, et hageja töötajad viidi PPA ametnike poolt kostja tehasest minema, kuivõrd ilmnes, et hageja ei olnud kõigi tema poolt välja renditud töötajate dokumente korrektselt vormistanud. Seetõttu tekkis ühes kostjale kuuluvas tsehhis kahenädalane seisak, mis omakorda põhjustas olulisi viibimisi tellimuste täitmisel. Kostja oli arvestanud hageja renditud töötajatega oma tootmistsüklis ning tal olid tootmistsüklist saadava toodangu tarnimisel tähtajad ja kohustused. Kostja lepingupartner Astel Est OÜ esitas 09.12.2019 kostjale nõude 18 550,49 eurot. Seega on kostjale tekkinud hageja tegevuse tõttu kahju 18 550,49 eurot. Kostja on esitanud kohtule ka Astel Est OÜ 09.12.2019 leppetrahvi nõude aluseks olevad tõendid. Kostja selgitas, et on ekslikult 11.12.2019 kahjunõudes ja tasaarvestusavalduses märkinud kahjusummaks 18 465 eurot, kuid see eksimus on hagejale soodne. Poolte nõudeid on võimalik omavahel tasaarvestada ning seega on pooltevahelised nõuded lõppenud. Kuigi pooltevaheline leping on endiselt kehtiv, ei ole hageja siiani ühtegi uut töötajat kostjale pakkunud. Sellest tulenevalt on kostjal ka viivisenõue hageja vastu (lepingu p 7.1).
11.Kostja ei nõustu hageja väitega, et tema ei vastuta selle eest, et töötajate lühiajalise töötamise registreerimine PPA-s viibis. Tulenevalt lepingu p-dest 5.2.5, 2.4 ja 1.3 oli hageja põhiliseks kohustuseks leida töötajad ja tagada kõikide hageja poolt kostjale renditavate töötajate dokumentide korrektsus, õigusaktidele vastavus ja õiguslikult korrektne võimalus osutada kostjale õigusaktidele vastavat tööjõurendi teenust. Antud juhul rikkus hageja oma kohustust tahtlikult. Hageja teadis, et tema renditud töötajatel puudusid lepingu p-s 2.4 sätestatud registreeringud ja load, st ta ei oleks tohtinud töötajaid dokumentide korrektse vormistamiseni kostjale välja rentida.
12.Mis puudutab lepingu p-s 5.2.2 reguleeritud töötajate asendamist, siis esitas kostja hagejale esimest korda vastavasisulise nõude 14.11.2019 telefoni teel ning palus PPA ära viidud töötajate asendamist. Seda hageja ei teinud, sest hagejal ei olnud uusi asendustöötajaid olemas. Lisaks leiab kostja, et lepingu p 5.2.2 reguleerib tavapärast ja praktilist olukorda, kus mõni seaduslik töötaja haigestub, lahkub töölt või riigist, ei saa tööga hakkama vms. Lepingu p 5.2.2 ei reguleeri olukorda, kus hageja käitub teadvalt ebaseaduslikult ja saadab kostja juurde töötajad, kellel puudub õigus Eestis töötada. Hageja viide lepingu p-dele 9.3 ja 9.4 on
2-19-20953 asjakohatu, sest need punktid reguleerivad vaid lepingu või selle lisade koostamist, muutmist ja allkirjastamist. Lepingu p 9.4 reguleerib lepingu kehtetuks tunnistamist või tühistamist ja sellega seotud kirjavahetust. Maakohtu otsus ja põhjendused
13.Harju Maakohtu 26.08.2022 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
14.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja kostja tunnistab hageja nõuet, kuid on hageja nõude tasaarvestanud ja sellest tulenevalt jätnud hageja nõude täitmata. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on tasaarvestusõigus.
15.Käesoleval juhul on kostja tasaarvestuse teostamine lubatav VÕS § 197 lg 1, § 198 ja § 200 lg 4 alusel. Antud juhul tulenevad poolte nõuded ühest ja samast lepingust ehk samast õigussuhtest. Nii hageja kui ka kostja nõuete puhul on tegemist rahaliste nõuetega, seega on tegemist samaliigiliste nõuetega.
16.Hageja ei ole tulenevalt VÕS §-st 115 ja pooltevahelise lepingu p-dest 1.3, 2.4, 5.2.5 ja 7.3 täitnud tal lasuvat hoolsuskohustust, mille tulemusena on kostjale tekkinud kahju. Hageja jättis täitmata omapoolsed lepingulised kohustused ja seiskas nii kostja tootmistegevuse. See omakorda põhjustas kostjale tellimuste täitmises viivituse, mille tulemusena esitas kostja lepingupartner Astel Est OÜ kostjale 09.12.2019 nõude 18 550,49 eurot. St kostja lepingupartner tasaarvestas omapoolse kohustuse kostja ees nõudega summas 18 550,49 eurot. Kohus ei nõustu, et hageja ei vastuta selle eest, et töötajate lühiajalise töötamise registreerimine PPA-s venis ettenähtust pikemaks. Hagejal oli lepingus p-st 5.2.5 tulenev kohustus tagada, et tema töötajatel oleks lepingus sätestatud teenuste osutamiseks vajalikud dokumendid ja / või load vastavuses lepingu p-s 2.4 sätestatule. See tähendab, et töötajad, kelle kaudu hageja kostjale teenust osutab, pidid olema nõuetekohaselt registreeritud MTA töötajate registris ning omama kehtivat tööluba ja ravikindlustust Eesti Vabariigis või Euroopa Liidu territooriumil. Samuti pidid nad olema Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse (ELTTS) § 3 lg 1 alusel töölähetusse lähetatud EL liikmesriigist ja nende töötamisest pidi olema nõuetekohaselt teavitatud Tööinspektsiooni (ELTTS § 51 lg-d 1, 2, 3, 4 ja 5). Hagejal oli nii seadusest kui ka lepingust tulenev kohustus registreerida kostjale lepingu alusel antavad töötajad nõuetekohaselt. Kuna hageja seda kohustust eiras, siis osutus võimalikuks, et kostja jäi ootamatult ilma juba välja õpetatud töötajatest ja see seiskas kostja tootmistegevuse. Kostja tootmistegevuse seiskumine on tõendatud tunnistajate ütlustega. Hageja hoolsuskohustuse rikkumine seisnes ka selles, et hageja ei asendanud lahkunud töötajaid.
17.Kostja on tõendanud tasaarvestuse aluseks olnud asjaolusid. Kostja on tasaarvestuse aluseks oleva nõude tõendamiseks esitanud Astel Est OÜ 09.12.2019 leppetrahvinõude ning Astel Est OÜ ja kostja vahelise 01.07.2019 töövõtulepingu. Leppetrahvi nõude lisas 1 on koondtabel, kust nähtub konkreetse tellimuse number, kauba/toote laadimise tähtaeg, tegeliku laadimise kuupäev, tellimuse hind, leppetrahvi arvestus ja summa. Kostja on esitanud ka enda tootmisjuhina töötanud TS 13.04.2022 kirjaliku selgituse ja tema koostatud 2019. aasta novembri tööplaani. TS kirjalikud selgitused ja tööplaan tõendavad, et: 1) hagejalt renditud töötajad pidid tegelema just nende tellimustega, mis nähtuvad leppetrahvinõude lisadest 2 kuni 6; 2) tellimustega seotud kuupäevi; 3) seda, et hagejalt renditud töötajate äraviimise tõttu seiskus mõneks ajaks kostja tootmine, mis oli seotud Astel Est OÜ tellimuste täitmisega. Kostja esitas kohtule ka kostja ja Astel Est OÜ vahelised arved, millelt nähtuvad summad ühtivad leppetrahvinõude lisas 1 (koondtabel) olevate kauba/toote/töö hindadega (tellimuse hind).
2-19-20953 Arvetelt nähtub ka konkreetse tellimuse number, mis ühtib leppetrahvi lisades 2 kuni 6 toodud tellimustega. Eeltoodud arvetega on tõendatud ka toodete/kaupade tegeliku laadimise tähtajad, mis ühtivad leppetrahvinõude lisas 1 olevast koondtabelist nähtuvate tegeliku laadimise kuupäevadega. 01.04.2020 tasaarvestuse avaldusega tasaarvestas Astel Est OÜ kostja poolt Astel Est OÜ-le väljastatud arve nr 20180 summas 18 914,40 eurot Astel Est OÜ leppetrahvi nõudega. Kostja esitas kohtule ka arve nr 20180, millega on tõendatud, et kostjal oli Astel Est OÜ vastu nõue summas 18 914,40 eurot. Arvestades eeltoodut, on hageja väited fabritseeritud nõuete osas paljasõnalised ja tõendamata. Hageja pidi arvestama, et nii arvukas töötajate äralangemine tootmisprotsessist võib kostjale kaasa tuua kahju lepingupartnerite ees. Kostjale on tekkinud hagejapoolse rikkumise tagajärjena kahju kokku 18 465 eurot.
18.Kuna hageja on lepingust tuleneva kohustuse rikkumisega tekitanud kostjale kahju, ei pea kostja täitma omapoolset lepingust tulenevat kohustust ja tasuma hageja esitatud arveid, sest tasaarvestuse tulemusena on poolte vastastikused nõuded lõppenud. Apellatsioonkaebus
19.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
20.Hageja ei nõustu, et hageja poolt lepingust tulenevate kohustuste rikkumine tekitas kostjale kahju ning et kahju on põhjuslikus seoses sellega, et hageja ei täitnud enda lepingust ja seadusest tulenevaid kohustusi ega taganud kostjale kokkulepitud ajal ja ulatuses renditööjõudu. Samuti ei nõustu hageja, et kostja tasaarvestus hageja nõudega on lubatud.
21.Töötajate asendamise nõude esitamise kohta märkis hageja, et kostja oleks pidanud tegema kõik endast sõltuva, et vältida ettevõttele kahju tekkimist. Kostjaga seotud isikule väidetavalt telefoni teel töötajate asendamise nõude esitamist ei saa käsitleda lepingu järgi kohase tahteavalduse edastamisena ning see on vastuolus lepingus sätestatud teadete vahetamise regulatsiooniga.
22.Kostja on kahju tekkimise põhistamiseks esitanud fabritseeritud dokumentaalsed tõendid. Kostja 14.04.2022 esitatud tõendid (tööplaan ja TS kirjalik selgitus) ei ole usaldusväärsed. Kostja väidetava kahju tekkimist põhistavad dokumendid on metaandmetest nähtuvalt loodud tagantjärele kostja juhatuse liikme RK arvutis. Lisaks on kostjale leppetrahvi nõude esitanud Astel Est OÜ-l ja kostjal samad tegelikud kasusaajad, mistõttu on äärmiselt kaheldav kostjale kahju tekkimine. Vastustaja seisukoht
23.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja 14.04.2022 maakohtule esitatud tõendid on usaldusväärsed. Ka maakohus on leidnud, et need tõendid on usaldusväärsed ja kohus on nendega otsuse tegemisel arvestanud. Hageja väide, et kostjal ja Astel Est OÜ-l on samad kasusaajad, mistõttu on kaheldav kostjale kahju tekkimine, on uus asjaolu, mida hageja ei ole maakohtu menetluses esitanud. Seetõttu tuleb see väide jätta tähelepanuta (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 654 lg 4). Ebaõige on ka hageja väide, et kostja ei esitanud töötajate asendamise nõuet. Töötajate asendamise nõude esitamist kinnitas 20.04.2022 istungil tunnistaja TK. Kostja on töötajate asendamise nõudega seonduvat maakohtus põhistanud ja tõendanud.
2-19-20953
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses.
25.Kuna hageja vaidlustas maakohtu 26.08.2022 otsuse tervikuna, siis kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust kogu ulatuses (TsMS § 651 lg 1). Asja läbivaatamise ulatuse kohta märgib ringkonnakohus siiski täiendavalt, et kuna hageja esitas apellatsioonkaebuses ka viivisenõude, mida ta maakohtus esitanud ei olnud, siis seda nõuet ringkonnakohus ei arvesta. Ringkonnakohus selgitas seda hagejale 21.02.2023 istungil (tl 140 ja pöördel).
26.Ringkonnakohus kajastab esmalt lühidalt maakohtus tuvastatud asjaolusid, mida ringkonnakohtus vaidlustatud ei ole. - Hageja (Aurex X OÜ) ja kostja (AS Rakvere Metsamajand) sõlmisid 23.09.2019 teenuste osutamise lepingu 23092019. - Teenuste osutamise lepingu (leping) alusel rentis hageja kostjale perioodil september, oktoober ja november 2019 kuus välismaalasest töötajat. - 14.11.2019 viisid Politsei- ja Piirivalveameti ametnikud need kuus töötajat kostja juurest ära, sest isikute dokumendid ei olnud korras ning neil puudus õigus Eestis töötada. Töötajad kostja juurde tööle ei naasnud. - Hageja esitas kostjale kaks arvet osutatud renditöö teenuse eest perioodi 01.09.2019 kuni 15.11.2019 kokku summas 21 358,80 eurot. - Kostja esitas hagejale omakorda kahjunõude ja tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas hageja arved 18 465 eurot ulatuses enda kahjunõudega hageja vastu. - Kostja tasus hagejale tasaarvestuse tulemusel üle jäänud summa 2893,80 eurot. - Hageja esitas kostjale tasaarvestuse vastuväite.
27.Hageja möönab apellatsioonkaebuses, et ta sattus lepingu täitmisel rikkumisse (tl 115), kuid ta ei nõustu maakohtu poolt lepingule antud tõlgendusega. Hageja leiab, et kostja väide selle kohta, et kostja avaldas hagejale telefonitsi suuliselt soovi ära viidud töötajate asendamiseks, ei ole tõendatud, kuna selline tahteavaldus oleks tulnud lepingu kohaselt esitada kirjalikult. Samuti vaidleb hageja vastu kostja tasaarvestusnõudele, leides, et seda ei ole tegelikult olemas.
28.Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebus ei anna alust kohaldada asja lahendamisel materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda otsuse põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale sisukohale. Kuna hageja on apellatsioonkaebuses kinnitanud, et ta on eelnevas menetluses lepingu rikkumist möönnud (tl 115), siis puudub vajadus rikkumist – Eestis töötamiseks vajalike dokumentideta isikute kostjale rendile andmine – uuesti tuvastada. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsusega ega korda maakohtu põhjendusi (TsMS § 654 lg 6).
29.Hageja apellatsioonkaebuse väidetele vastab ringkonnakohus järgmist.
30.Mis puudutab ära viidud töötajate asendamist, siis väidab hageja, et kostja ei esitanud talle sellist nõudmist. Hageja ei väida, et ta oleks töötajaid asendanud. Kostja endine juhatuse liige on 20.04.2022 istungil tunnistajana antud ütlustes kinnitanud, et suhtles samal päeval, kui PPA töötajad ära viis, hageja esindajaga (kostja 29.04.2020 vastusest nähtuvalt Natalja Pantelejevaga, tl 24) telefonitsi ning küsis ka uusi töötajaid, kuid hagejal ei olnud neid lihtsalt anda (tl 94 pöördel ja 95 pöördel, ajamärked 00:08:15, 00:21:25). Hageja on viidanud, et kõik
2-19-20953 teated toimetatakse teisele poolele allkirja vastu või posti, e-posti või faksi teel, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti (lepingu p 9.4). Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas ei ole otsustava tähtsusega see, et kostja ei ole tõendanud hagejale kirjaliku nõude esitamist töötajate asendamiseks. Fakt on see, et PPA poolt ära viidud kuus töötajat hageja juurde tööle tagasi ei pääsenud ning hageja ka ei asendanud kostja juurest ära viidud töötajaid. Kostja on tõendanud tunnistaja ütlustega asendusest rääkimist kostjaga. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjale asendustöötajaid pakkunud ning kostja oleks neist keeldunud või loobunud.
31.Ringkonnakohus nõustub kostja väidetega, et lepingu p 5.2.2, mis näeb ette töötaja asendamise kohustuse 14 päeva jooksul sellekohase nõude saamisest, ei ole mõeldud olukorraks, kus hageja on andnud kostjale töötajad, kes ei vasta üldse lepingu p-dele 2.4 ja 5.2.5, st kellel ei ole Eestis töötamiseks kehtivaid lube, registreeringuid jm (vt nt kostja 29.04.2020 vastuse p 7, tl 24). Käesoleval juhul ei loobunud kostja hageja pakutud töötajate teenusest, vaid kuus töötajat viidi ametnike poolt minema. Seega lepingu säte, mille kohaselt pidi hageja tagama kostja nõudmisel töötaja asendamise teise töötaja vastu 14 päeva jooksul, ei ole hageja kohustusi – tagada Eestis töötada võivad töötajad – arvestades käesoleval juhul kohane.
32.Edasi heidab hageja apellatsioonkaebuses ette, et maakohus ei ole analüüsinud otsuses kõiki tõendeid ega põhjendanud, kui ta mõnda tõendit ei arvesta. Eelkõige heidab hageja maakohtule ette, et maakohus ei ole otsuse põhjendavas osas võtnud sisulist seisukohta hageja väite kohta, et kostja menetluses esitatud väidetava kahju tekkimist põhistavad dokumendid (mh tunnistaja kirjalikud seisukohad) on koostatud tagantjärele kostja juhatuse liikme RK arvutis. Seetõttu ei saa hageja hinnangul olla tegemist usaldusväärsete tõenditega, mis tõendaksid kostja nõuet hageja vastu, mida saaks tasaarvestada hageja nõudega kostja vastu.
33.Ringkonnakohus hageja väitega tõendite fabritseerimise kohta ei nõustu. Maakohus on hageja selle väite kohta märkinud tõesti vaid ühes lauses, et hageja väited on paljasõnalised ja tõendamata, kuid sellele eelnevalt on maakohus käsitlenud põhjalikult kostja kahjunõude sisu ja kujunemist ning selle tõendamiseks esitatud tõendeid, mille järel saigi maakohus kokku võtta, et fabritseerimise väide on tõendamata.
34.Nimelt tuvastas maakohus, et kostja ja Astel Est OÜ vahel oli 01.07.2019 sõlmitud töövõtuleping, mille p 6.2 alusel oli Astel Est OÜ-l õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 5 % tellimuse rahalisest summast esimese 1-7 päevase hilinemise eest ning iga järgneva hilinetud päeva eest 1,2 % päevas tellimuse rahalisest summas (tl 69-70 pöördel).
35.09.12.2019 esitas Astel Est OÜ kostjale nendevahelise lepingu alusel leppetrahvinõude 18 550,49 eurot (tl 27). Leppetrahvi nõude lisaks 1 on koondtabel, kust nähtub konkreetse tellimuse number, kauba/toote laadimise tähtaeg, tegeliku laadimise kuupäev, kauba hind, leppetrahvi arvestus ja summa (tl 27 pöördel). Kostja esitas kohtule ka kostja ja Astel Est OÜ vahelised arved (tl 76-82 pöördel), millelt nähtuvad summad ühtivad leppetrahvinõude lisas 1 (tl 27 pöördel) olevate kauba/toote/töö hindadega. Arvetelt nähtub ka konkreetse tellimuse number (arvetel „loading nr“), mis ühtib leppetrahvi lisades 2 kuni 6 toodud tellimustega (tl 2830). Samuti on tuvastatud, et kostja esitas Astel Est OÜ-le 25.03.2020 arve nr 20180 summas 18 914,40 eurot (tl 83), mille Astel Est OÜ tasaarvestas enda leppetrahvinõudega kostja vastu summas 18 550,49 eurot (tl 31).
36.Kostja esitas maakohtule ka oma tootmisjuhi TS 13.04.2022 kirjaliku seletuskirja, milles on kajastatud 14.11.2020 sündmusi ja seda, milliseid tellimusi ja millistel töökohtadel konkreetselt need kuus PPA ära viidud töötajat täitsid (tl 72-73). Kostja esitas maakohtule ka
2-19-20953 TS koostatud 2019. aasta novembri tööplaani (tl 74-75). Kostja on selgitanud, et TS kirjalikud selgitused ja tööplaan tõendavad, et: 1) hagejalt renditud töötajad pidid tegelema just nende tellimustega, mis nähtuvad leppetrahvinõude lisadest 2 kuni 6; 2) tellimustega seotud kuupäevi; 3) seda, et hagejalt renditud töötajate äraviimise tõttu seiskus mõneks ajaks kostja tootmine, mis oli seotud just Astel Est OÜ tellimuste täitmisega.
37.Oma 19.04.2022 seisukohas väitis hageja, et kostja esitatud TS seletuskiri ja tööplaan on fabritseeritud, sest failide algandmete alt on võimalik tuvastada dokumendi igakordne muutja. Hageja pidas fabritseerimiseks nii seda, et dokumendid olid koostatud alles aprillis 2022, st tegemist ei olnud algdokumentidega, kui ka seda, et seletuskirja algfail on koostatud RK (hageja väitel nii kostja kui ka Astel Est OÜ juhatuse liige) kasutuses registreeritud arvutis, mitte seletuskirja koostanud isiku poolt (tl 81-86).
38.20.04.2022 istungil selgitas kostja esindaja seletuskirja ja tööplaani kohta, et metaandmed ei näita, kelle poolt dokumendid tegelikult loodud on. TS on võtnud aluseks enda mingid andmed või märkmed ning teinud näitliku tabeli, et oleks hea vaadata. 13.04.2022 ongi see päev, millal dokumendid kohtusse saadeti ja siis on TS need digiallkirjastanud. Kostja rõhutas, et kõik samad andmed olid [hagejale] esitatud juba 2019. a detsembris (tl 96; ajamärked 00:26:02, 00:27:39, 00:29:54). Hageja esindajal seepeale kostjale küsimusi ei olnud (tl 96 pöördel, ajamärge 00:30:33).
39.Ka ringkonnakohtu 21.02.2023 istungil jäi hageja selle juurde, et võltsituks tuleb neid dokumente pidada seetõttu, et need on koostatud samas arvutis erinevate isikute poolt (tl 140 pöördel, ajamärge 00:11:34). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtul puudub alus pidada kostja töötaja 13.04.2022 esitatud seletuskirja ja tööplaani võltsituks, kuna samad andmed kajastusid juba kostja 29.04.2020 hagi vastuses, millele oli lisatud ka Astel Est OÜ 09.12.2019 leppetrahvi nõue koos lisadega (tl 23-25, 27-30) ning 01.04.2020 tasaarvestus (tl 31). Koos 13.04.2022 menetlusdokumendiga esitas kostja ka kostja ja Astel Est OÜ vahelise lepingu ning kostja poolt viimasele esitatud arved (vt ülal p 35). Ringkonnakohtu hinnangul ei lükka hageja väited kostja töötaja poolt maakohtule koostatud seletuskirja ning koonddokumendina koostatud tööplaani metaandmete kohta ümber kostja esitatud tõendeid kahju tekkimise kohta. Olukorras, kus erinevatest dokumentidest kantakse andmeid uude dokumenti üle, võivad kaasa tulla ka varasemate dokumentide koostajate andmed. See ei muuda dokumente võltsituks. Kostja ei olegi väitnud, et 13.04.2022 esitatud seletuskiri või tööplaan oleksid koostatud varem, kui need on kohtule esitatud.
40.Hageja on maakohtus tuginenud ka sellele, et nii kostja kui ka Astel Est OÜ juhatuse liikmeks on RK. Ringkonnakohus tuvastab, et 09.12.2019 leppetrahvi nõude on Astel Est OÜ nimel esitanud juhatuse liige RK ning selle adressaadiks on kostja juhatuse liige TK (tl 27). Ka 01.04.2020 tasaarvelduse on Astel Est OÜ nimel teinud RK (tl 31). 20.04.2022 istungil kuulati tunnistajana üle TK, kes juhtis kostja tehast kuni 2019. a detsembrini. TK ütluste kohaselt oli leppetrahvinõude esitamise ajal kostja juhatuse liige tema (ajamärge 00:17:23). Kuigi ka apellatsioonkaebuses viitab hageja sellele, et kostjal ja Astel Est OÜ-l on avalike andmete kohaselt samad tegelikud kasusaajad, ei ole hageja seda väidet täpsemalt selgitanud ega tõendanud. Kohus ei pea talle esitatud tõenditest ise asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb (vt nt Riigikohtu 16.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-21-141-13, p 17; 20.10.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-04, p 25). Käesoleval juhul, isegi kui kostja ja Astel Est OÜ juhatuse liikmed ja/või tegelikud kasusaajad mingil perioodil kattusid, ei välista see kostjal kahju tekkimist hagejapoolse lepingurikkumise tõttu ega ole piisav selleks, et kohus saaks asuda seisukohale, et kostja nõue on fabritseeritud.
2-19-20953
41.Ringkonnakohus leiab, et kostja on tõendanud, et tal tekkis hageja poolt lepingu rikkumise tõttu kahju ning tal oli õigus see tasaarvestada hageja nõudega kostja vastu. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et hageja ja kostja nõuded tulenevad samast teenuste osutamise lepingust ning tegemist on rahaliste ehk samaliigiliste nõuetega, mistõttu on hageja ja kostja vastastikuste nõuete tasaarvestamine lubatav. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei korda ringkonnakohus neid pikemalt.
42.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
43.Maakohus jättis kõik menetluskulud hageja kanda. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jääb maakohtu otsus ka selles osas muutmata. Samuti jäävad kõik apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1, § 171 lg 1).
44.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 174 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.