Võlaõigus › Töövõtulepingud

2-19-20953 OÜ vastab nendele tingimustele. Aurex X OÜ on esitanud kõik vajalikud dokumendid Politseija Piirivalveametile asutuses töötanud isikute lühiajalise töötamise registreerimiseks, samuti olid need isikud võetud arvele Maksu- ja Tolliameti töötajate registris, nende isikute töötamise eest on tasutud kõik seadusega ettenähtud maksud, samuti maksis Aurex X OÜ nendele isikutele välja töötasu AS-s Rakvere Metsamajand töötatud aja eest. VMS § 107 lg 2 kohaselt võib välismaalane Eestis tööle asuda alates sellest kalendripäevast, kui Politsei-ja Piirivalveamet on teinud otsuse registreerida välismaalase lühiajaline töötamine. Asjaolu, kas töötajate lühiajaline töötamine on registreeritud või mitte, on kontrollitav Politsei- ja Piirivalveameti avalikust registrist. Aurex X OÜ-d ei saa panna vastutama selle eest, et töötajate lühiajalise töötamise registreerimine Politsei- ja Piirivalveametis venis ettenähtust pikemaks. Samuti tuleneb poolte vahel sõlmitud lepingu p 5.2.2., et täitja kohustub tellija nõudmisel tagama töötaja asendamise teise töötaja vastu 14 päeva jooksul arvates sellekohase nõude saamisest, millest tulenevalt oli võimalik esitada vastav nõue töötaja asendamiseks Aurex X OÜ-le, et mitte kanda kulutusi tähtajaks valmimata toodangu eest. Seega puudub hagejal väidetava kostja kahju tekkimisega põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Hageja on seisukohal, et kostja paljasõnalised väited ei anna alust ühepoolseks tasaarvestuseks. Kuivõrd hageja esitas tähtaegselt tasaarvestusele vastuväite, siis kostjal puudub õiguslik alus pidada tasaarvestust kehtivaks. Arvestada tuleb ka asjaolu, et kostja poolt esitatud tasaarvestuse aluseks olevad asjaolud tekkisid peale hageja poolt teenuste osutamist ja selle eest arvete esitamist, millise teenuse saamisele kostja vastu ei vaidle. Seega puudub tasaarvestuse õiguslike asjaolude vahel ka põhjuslik seos. Tegemist on kahe erineva nõudega, mida sellisel kujul vastuväidete esitamise korral ei ole õiguslikult võimalik tasaarvestada. Kostja tasus 12.12.2019 hagejale esitatud arvest nr 12 ära summa 2893.80 eurot. Kostja põhivõlgnevus hageja ees on käesoleva hagi esitamise ajaks 18 465 eurot. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt välja hageja kasuks VÕS § 76 lg 1, VÕS § 82 lg 1, VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel põhivõlgnevus summas 18 465 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda. II Kostja vastuväited

2-19-20953 töötajate dokumentide korrektse vormistamata jätmise tõttu tekkis ühes kostjale kuuluvas tsehhis kahenädalane seisak, mis omakorda põhjustas olulisi viibimisi tellimuste täitmisel; e) kostja tasus hagejale tasaarvestuse tulemusena ülejäänud summa (2893.80 eurot) rahas, mis arvestati arve nr 12 katteks; f) hageja ei ole käesoleva ajani Politsei- ja Piirivalveameti poolt ära viidud töötajaid asendanud või pakkunud muid teisi võimalusi olukorra lahendamiseks, sest hageja poolt renditud töötajatega oli kostja oma tootmistsüklis arvestanud, kostjal oli tootmistsüklist saadava toodangu tarnimisel omad tähtajad ja kohustused. Hageja süül tekkis olukord kus kostjale tekkis kahju ja kostja omas õigust nõuda hagejalt kahju hüvitamist. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, sest hagejal puudub nõue kostja vastu, kuivõrd hageja nõue on lõppenud tasaarvestuse tulemusena. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-129-11 (p 9) selgitanud, kui kostja on esitanud hageja nõudele vastuväite, et ta on hageja nõude tasaarvestanud oma nõudega, ning hageja väidab vastu, et tasaarvestus ei kehti, peab kohus hindama, kas vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku ning seega ka tasaarvestuse kehtivuse. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-59-10 (p 10) selgitanud, tasaarvestusavalduse lahendamist ei takista see, et hageja on sellele vastu vaielnud. Kostja 11.12.2019 hagejale esitatud kahjunõudest ja tasaarvestusavaldusest ilmneb ja on järeldatav, et nõude aluseks on VÕS § 115 ja pooltevahelise lepingu punktid 1.3., 2.4., 5.2.5. ja

2-19-20953 dokumentatsiooni ega asjaajamisega. Pooled olid kokku leppinud, et kõik riskid seoses töötajate rentimisega seotud dokumentatsiooni korrasolekuga ja õigusaktidele vastavusega jäid hageja kanda. Lepingu punkti 7.3. kohaselt kumbki pool hüvitab teisele poolele otsese kahju, mis on tekkinud tema hooletuse, ebaseadusliku tegevuse või tegevusetuse tõttu teise poole suhtes. Seega hageja oli ja pidi olema teadlik oma kohustustest ja võimalikest tagajärgedest renditavate töötajate dokumentide vormistamise ja õigusaktidele vastava tegutsemise osas. Hageja enda kinnitusel tekkis kogu probleem sellest, et ta ei saanud/suutnud Politsei- ja Piirivalveametis neid väljarenditud töötajate dokumente õigeaegselt ära vormistatud. Seega ei ole ju vaidlust selles, et hageja oli dokumentide vormistamise viibimisest ja sellega seotud probleemi olemasolust teadlik ja ei oleks tohtinud töötajaid kostjale välja rentida niikaua kui Politsei- ja Piirivalveametis pole kõik dokumendid korrektselt vormistatud. Mis puutub hageja väitesse lepingu punkti 5.2.2. alusel esitatavasse nõudesse (nõue töötaja asendamiseks), siis kostja esitas hagejale esimest korda vastavasisulise nõude koheselt 14.11.2019. Kostja juhatuse liige T. K. suhtles hageja juhatuse liikme N. P.ga, kirjeldas tekkinud olukorda ning palus Politsei- ja Piirivalveameti poolt ära viidud kõigi töötajate asendamist. Seda aga hageja ei teinud, sest ilmnes et hagejal ei olnud uusi – asendustöötajaid olemas. Lisaks, lepingu punkti 5.2.2. mõtteks ja sisuks oli ka näiteks see, et kui mõni töötaja haigestub, siis hagejal on kohustus ja aeg leida haigestunud töötaja asendamiseks uus töötaja, sest ülejäänud töötajad saavad seda ühte töötajat nii kaua asendada. Sama lahendusega oli arvestatud ka kui mõni töötaja ei saa oma tööülesannetega hakkama, lahkub töölt vms. Lepingu punkti 5.2.2. mõte ja sisu ei ole see, et hageja võib saata kostja juurde tegelikkuses tööõigust mitteomavad töötajad ning kui politsei tuleb ja viib nad kõik suvalisel ajahetkel minema, ehk sisuliselt kogu kostja tegevus lüüakse segamini, siis hagejal on veel pärast sellist olukorda 14 päeva aega hakata otsima uusi töötajad, mille järel toimuks kostja juures uute töötajate uus väljaõpe jne ning terve see aeg tootmine seisaks. Seega lepingu punkt 5.2.2. reguleerib tavapärast ja praktilist olukorda, kus mõni seaduslik töötaja haigestub, lahkub töölt või riigist, ei saa tööga hakkama vms, mitte ei kaitse hagejat temapoolt tegemata jäetud õigustoimingute, hooletuse või ebaseadusliku tegevuse/tegevusetuse eest. Kostja hinnangul oluline on märkida, et kuigi pooltevaheline leping on endiselt kehtiv, ei ole hageja siiani ühtegi uut töötajad kostjale pakkunud/asendanud, rääkimata kostja juurde saatmisest. Sellest tulenevalt on kostjal ka viivisenõue hageja vastu (lepingu punkt 7.1.). Hageja väidab, et hageja ja kostja nõuded on erinevad ja seepärast ei ole õiguslikult võimalik neid tasaarvestada. Kostja selle väitega ei nõustu. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-9-09 selgitanud, et tasaarvestada saab isegi neid nõudeid, mis on tekkinud (samadel isikutel) erinevate õigussuhete raames (nt nõuded erinevatest lepingutest või näiteks tugineb ühe poole nõue lepingule ja teise poole nõue lepinguvälisele kahju hüvitamisele). Antud juhul tulenevad hageja ja kostja nõuded ühest ja samast lepingust, ehk samast õigussuhtest. Tegemist on samaliigiliste s.t. rahaliste nõuetega. Seega on/oli võimalik neid omavahel tasaarvestada ja hageja seda tegi ning selles osas on pooltevahelised nõuded lõppenud. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hagi läbi vaatamata ja lõpetada tsiviilasja menetlus või jätta hagiavaldus rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda. III Kohtuistungid ja tunnistaja ülekuulamine

2-19-20953

20.04.2022 toimunud kohtuistungil jäi hageja hagi juurde kostja vaidles hagile vastu. 20.04.2022 kohtuistungil kuulas kohus üle tunnistaja T. K.. Tunnistaja ütluste kohaselt oli ta AS Rakvere Metsamajandis juhatuse liige, ta juhtis tehast kuni 2019. aasta detsembrini. Hageja esindajaga suhtles tunnistaja tööalaselt. Tunnistaja selgitas seoses 14.11.2019 aset leidnud sündmustega Maksuameti ja Politsei- ja Piirivalve kontrollreidiga kostja töötsehhis, et see toimus järgnevalt – tootmisjuht helistas tunnistajale samal päeval, et toimus reid ja Aurex X OÜ poolt renditud tööjõud viidi kaasa, sest nendel polnud dokumendid korras. Tunnistaja helistas tol hetkel Aurex OÜ esindajale ning selgitas milles asi on. Hageja ütles, et proovis korda teha dokumendid, kuid ei jõudnud õigeks ajaks. Seejärel tekkis arutelu, et kuidas saaks seda olukorda kiiresti lahendada. Kostja poolt oli tööjärg täita. Tunnistaja selgitas, et suhtles Aurex X OÜ-st N.ga, perekonnanime ei mäleta täpselt, kuid isik kellega sõlmiti leping ehk juhatuse liikmega. Tunnistaja ütluste kohaselt suheldi telefoni teel, kuivõrd oli vaja kiiresti täita töökohad. Aurex X OÜ esindaja ütles sellepeale, et proovis korda ajada dokumente, aga ei jõudnud õigeks ajaks. Vastuseks kostja esindaja küsimusele selgitas tunnistaja, et palus hageja esindajal saata uued töötajad. Tunnistaja selgitas hageja esindajale, et olukorrast tulenevalt tekib kohe töölõtk sisse ning kostja ei saa välja anda tooteid. Tunnistaja ütluste kohaselt töö vajas täitmist ning inimesed ei oodanud järjekorras, et kohe saaks töö üle võtta. Arvestades ka, et see vajab väljaõpet ning kostjal puudus võimalus teise liini pealt ära tuua töötajaid. Konkreetset vastust oma soovi peale uusi töötajaid saada tunnistaja hageja esindajalt ei saanud. Tunnistaja ütluste kohaselt tootmisega seonduvalt juhtus olukord, et kui 6 inimest ära läheb, siis see on arvestatavalt suur kadu, kuivõrd tekib olukord, et masinad jäävad seisma, mistõttu detailid ei jõua pakkimisse, pakkimine ei saa panna valmis produkte pakendisse ning tekib viivitus. Ehk see on a`la doominoefekt, mis halvab tööstuse. Seetõttu tekkis kostjal olukord, kus kostja ei saanud lepingut täita ka teistega. Tunnistaja selgitas, et tootmisplaanis on kõik kirjas, mis kuupäeval peab midagi valmis saama. Seetõttu on ka laadimised ette määratud ning transport tuleb järgi samal hetkel, mis on kokku lepitud. Kostjal on tarned kokku lepitud ning keegi ei telli niisama kaupa lattu seisma. On ka võimalus, et tellitakse lattu seisma, aga seal on ka jätkuvalt kokkulepitud tähtajad (20.04.2022 kohtuistungi protokoll 00:08:15). Seoses leppetrahvi nõudega, mis AS Rakvere Metsamajandile klient X OÜ esitas 09.12.2019 selgitas tunnistaja, et see oli seotud sellega, et kuna kostja sellel samal tootmisnädalal, mil Aurex X OÜ töötajad ära viidi tootis kostja X OÜ-le erinevaid puitmajakesi ja nendel olid omavahel seotud lepingud oma klientidega. Kostja jäi hiljaks tänu sellele, et kostja ei saanud kokku neid pakendisse ning tänu nendele jäi hiljaks klientide kättesaamine. Kui aga õigeks ajaks ei saanud klient kätte oma maja, siis ta tühistas selle tellimuse ning sealt tekib kahju. Kahju tekkis X OÜ ja AS Rakvere Metsamajandi omavahelisest lepingust ning X OÜ esitas leppetrahvinõude AS Rakvere Metsamajandile, sest ta oli kostja klient (20.04.2022 kohtuistungi protokoll 00:15:23 00:17:05). Kohus palus istungil tunnistajal selgitada, kes on AS Rakvere Metsamajandiga seotud isikud, juhatuse liikmed, omanikud, kasusaajad. Vastuseks kohtu küsimusele selgitas tunnistaja, et tema oli tol hetkel juhatuse liige, omaniku osas peab tunnistaja järgi vaatama, kuna ei mäleta arvestades, et on toimunud selles osas muudatusi. Tunnistaja ütluste kohaselt R. K. on praegu juhatuse liige AS Rakvere Metsamajandis. X OÜ-s tunnistaja ei mäleta, kes on juhatuse liige, kuid selgitas, et suhtles X OÜ-st Ragnega ning peab järgi vaatama, kuid R. see kindlasti ei olnud.

2-19-20953 Tunnistaja selgitas, et T. S. oli kostjal tootmisjuht, kes organiseeris ja haldas kõike, kuivõrd tootmisjuht vastutab tootmise eest. Tootmisjuht vaatab, et kõik oleks toimiv – inimesed õigetel kohtadel, masinad, pakkijad, ettelõikajad, järkajad ning, et tööetappides oleks kõik töötajad olemas. Tootmisjuht vastutab kuni lõpptoodanguni ehk kuni saab toode laost välja ning kuni laost tellijale väljasaatmiseni, vastutasid nad tunnistajaga koos alates sissetulekust kuni väljaminekuni. Tunnistaja kinnitas, et T. S., tootmisjuht, tegigi sellise tööplaani, kuupäevad, millal kuskil peab mingi detail olema või tööjärk (20.04.2022 kohtuistungi protokoll 00:17:18 00:20:59). Vastuseks hageja esindaja küsimusele, kas tunnistaja tegi kirjaliku pöördumise hageja esindajale uute töötajate saamiseks selgitas tunnistaja, et ei mäleta täpselt, kuivõrd tol hetkel oli olukorra osas teatav emotsioon ka. Tunnistaja ütluste kohaselt ütles ta seda kindlasti telefonis, kuid peab järgi vaatama, kas kirjalikult ka. Tunnistaja oli selgitanud ja palunud telefonis, et kostja vajab kiiret asendust, kuid hageja ei andnud kostjale asendust. Tunnistaja selgitas, et ei tea põhjust, miks hageja asendust ei võimaldanud (20.04.2022 kohtuistungi protokoll 00:21:06 - 00:21:25). IV Kohtu põhjendused

2-19-20953 andmete alusel väljastas Aurex X OÜ kostjale 2 arvet - arve nr 12 (11.11.2019) summas 14.387.10 eurot ja arve nr 14 (15.11.2019) summas 6971.70 eurot. Hageja osutatud renditöö teenuse eest perioodil 01.09.2019 kuni 15.11.2019 esitatud arvete summa kokku oli 21 358.80 eurot. Kostja tasus 12.12.2019 hagejale esitatud arvest nr 12 ära summa 2893.80 eurot, ülejäänud osas arvest nr 12 jättis kostja tasumata, samuti jättis kostja tasumata kogu arve nr 14. Kostja on esitanud hagejale tasaarvestuse vastuväite põhjendusega, et kostja tasaarvestab hageja nõude summas 18 465 eurot kostjale tekkinud kahju hüvitamise nõudega, mis tekkis tal peale arvete esitamist. Kostja selgituste kohaselt tekkis tal kahju seoses sellega, et 14.11.2019 tehtud kontrolli käigus viis Politsei- ja Piirivalveamet tööprotsessist ära 6 isikut, kellel puudus registreeritud õiguslik alus Eesti Vabariigis töötamiseks ja kuna need isikud, osaledes tootmisprotsessis, siis tekkisid kostjal seoses töötajate puudumisega viivitused toodangu valmistamise tähtaegadega ja sellest tulenevalt ka varaline kahju. Hageja kostja tasaarvestusega ei nõustunud, vaid esitas sellele vastuväite VÕS § 200 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel. Kostja põhivõlgnevus hageja ees on hagi esitamise ajaks 18 465 eurot. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt välja hageja kasuks VÕS § 76 lg 1, VÕS § 82 lg 1, VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel põhivõlgnevus summas 18 465 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hagejal puudub nõue kostja vastu, kuivõrd hageja nõue on lõppenud kostja poolse tasaarvestuse tulemusena.

2-19-20953

-

-

12.12.2019 esitas hageja kostjale tasaarvestuse vastuväite (31.12.2019 hagiavalduse lisa nr 6), põhjusel, et arved on esitatud poolte vahel sõlmitud teenuse osutamise lepingu alusel tegelikult teostatud tööde eest vastavalt kostja poolt esitatud andmetele hageja töötajate töötamise kohta AS-s Rakvere Metsamajand perioodi eest 01.09.2019 kuni 15.11.2019; kostja tasus hagejale tasaarvestuse tulemusena ülejäänud summa (2893.80 eurot), mis arvestati arve nr 12 katteks; hageja ei ole käesoleva ajani Politsei- ja Piirivalveameti poolt ära viidud töötajaid asendanud.

Poolte vaheline vaidlus seisneb asjaolus, kas kostjal AS Rakvere Metsamajand on tasaarvestusõigus tulenevalt vastastikkustest nõuetest poolte vahel. Hageja nõude lahendamine

2-19-20953

Riigikohtu tsiviilkolleegium on 16.06.2010 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-59-10, p-s 10 leidnud, et: „VÕS § 200 lg 4 järgi ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuse väitega, et VÕS § 200 lg 4 järgi välistab tasaarvestuse igasugune teise poole vastuväide. Selle sätte kohaselt ei ole tasaarvestus lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (nt nõue ei kehti või on lõppenud). Kui kohtumenetluses esitab pool teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku. Seega on ringkonnakohus maakohtule õigesti ette heitnud kostja tasaarvestuse vastuväite lahendamata jätmist. Kolleegium leiab, et olukorras, kus maakohus vaidlust kostja tasaarvestuseks kasutatud nõude olemasolu üle sisuliselt ei lahendanud, võis ringkonnakohus asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saata.“ Riigikohtu tsiviilkolleegium on 04.03.2009 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-9-09, p-s 10 selgitanud, et: „Ekslik on kohtute seisukoht, et kostja saab VÕS § 171 lg 1 järgi esitada oma vastuväiteid hagejale, s.t uuele võlausaldajale vaid nende lepingute alusel, millest tulenevad nõuded talle loovutati. Seadus (VÕS § 171 lg-d 1 ja 3) ei piira võlgnikul vastuväidete esitamist ja tasaarvestuse tegemist üksnes nende nõuetega, mis tulenevad loovutatud nõuete aluseks olevatest lepingutest. Kostja võib tasaarvestamiseks esitada ka nõudeid, mis tulenevad senise võlausaldajaga sõlmitud teistest lepingutest. Seejuures tuleb kostjal tõendada, et tal on olemas nõue senise võlausaldaja vastu ning et täidetud on VÕS §-s 197 sätestatud tasaarvestamise eeldused.“

Hageja poolne kohustuse rikkumine

2-19-20953

2-19-20953 maksud, samuti maksis Aurex X OÜ nendele isikutele välja töötasu AS-s Rakvere Metsamajand töötatud aja eest. VMS § 107 lg 2 kohaselt võib välismaalane Eestis tööle asuda alates sellest kalendripäevast, kui Politsei-ja Piirivalveamet on teinud otsuse registreerida välismaalase lühiajaline töötamine. Asjaolu, kas töötajate lühiajaline töötamine on registreeritud või mitte, on kontrollitav Politseija Piirivalveameti avalikust registrist.

2-19-20953 viidi kaasa Aurex X OÜ-st renditud tööjõud, sest nendel polnud dokumendid korras. Tunnistaja helistas asjaolude selgitamiseks ka Aurex OÜ esindajale, kes lubas, et proovib dokumendid kiiresti korda teha, kuid ei teinud seda. Poolte vahel toimus arutelu olukorra kiireks lahendamiseks, sest kostjal tuli oma tööülesanded täita. Tunnistaja ütluste kohaselt suhtles ta Aurex X OÜ-st N.ga, kelle perekonnanime ta täpselt ei mäleta, kuid see oli isik, kellega sõlmiti leping, seega oli vestluspartner hageja juhatuse liige. Tunnistaja ütluste kohaselt suheldi telefoni teel, kuivõrd oli vaja kiiresti täita töökohad. Vastuseks kostja esindaja küsimusele ütles tunnistaja, et palus hageja esindajal saata uued töötajad. Tunnistaja selgitas telefonis hageja esindajale, et olukorrast tulenevalt tekib kohe töölõtk sisse ja kostja ei saa välja anda enda tooteid. Tunnistaja ütluste kohaselt vajas täitmist töö ja inimesed ei oodanud järjekorras, et kohe saaks töö üle võtta. Arvestada tuli ka seda, et kostja tööprotsessis osalemiseks vajasid töötajad väljaõpet ja kostjal puudus võimalus teise liini pealt ära tuua töötajaid. Tunnistaja kirjeldas oma ütlustes uute töötajate väljaõppe protsessi ja selle ajalist kestust. Tunnistaja ütluste kohaselt on kostja tootmise seisukohast suur kadu, kui sealt lahekub ootamatult 6 töötajat, kuna selle tõttu jäävad masinad seisma, mistõttu detailid ei jõua pakkimisse, pakkimine ei saa panna valmis produkte pakendisse ning tekib viivitus. Ehk see on doominoefekt, mis halvab tööstuse. Seetõttu tekkis kostjal olukord, kus kostja ei saanud lepingut täita ka teistega. Tunnistaja selgitas, et tootmisplaanis on kõik kirjas, mis kuupäeval peab midagi valmis saama. Seetõttu on ka laadimised ette määratud ning transport tuleb järgi samal hetkel, mis on kokku lepitud. Kostjal on tarned kokku lepitud ning keegi ei telli niisama kaupa lattu seisma. On ka võimalus, et tellitakse lattu seisma, aga seal on ka jätkuvalt kokkulepitud tähtajad (20.04.2022 kohtuistungi protokoll 00:08:15).

2-19-20953

2-19-20953 tellimused. Tellimustelt nähtub tellimuse number, toote (freesprussist maja) nimetus, kogus ja laadimise tähtaeg. Need tellimused on lisatud 09.12.2019 leppetrahvi nõude (kostja 29.04.2020 menetlusdokumendi lisa 1) lisadesse 2 kuni 6. Leppetrahvi nõudes on põhjendatud, et „Tellimuste mittetähtaegse täitmise korral on lepingus ette nähtud leppetrahvid. Alates november 2019 keskpaigast on Rakvere Metsamajand AS hilinenud mitmete oluliste tellimuste täitmisega. Sellest tulenevalt esitame käesolevaga teile leppetrahvi nõude vastavalt meie vahel sõlmitud Töövõtulepingu punktile 6.2.“ 01.07.2019 lepingu punkt 6.2. ütleb, et „Töö valmimise ja laadimise tähtajast mittekinnipidamise korral on X OÜ-l õigus nõuda (ja tasumisele kuuluvate arvetega tasaarveldada) leppetrahvi tellitud ja kostja süül tähtaegselt laadimata Töö ja Toote/Kauba eest järgmiselt: 5% Tellimuse rahalisest summast esimese 1-7 päevase hilinemise eest ning iga järgneva hilinetud päeva eest 1,2% päevas tellimuse rahalisest summast. Maksimaalne leppetrahv on 15% tellimuse rahalisest summast.“ Leppetrahvi nõude lisas 1 on koondtabel, kust nähtub konkreetse tellimuse number (mis esitati 01.07.2019 lepingu punkti 3.1. kohaselt), kauba/toote laadimise tähtaeg (mis kokku lepiti ja tellimuses fikseeriti), tegeliku laadimise kuupäev, tellimuse hind (millelt lepingu punkti 6.2. kohast leppetrahvi arvestati), leppetrahvi arvestus ja summa. Kostja on esitanud ka kohtule kostja vaidlusaegsel perioodil, mil toimus hageja poolt renditud töötajatega seotud intsident, kostja tootmisjuhina töötanud T. S. (S.) 13.04.2022 kirjaliku selgituse ja tema poolt koostatud 2019. a novembri tööplaani (13.04.2022 menetlusdokumendi lisad 2, 2-1, ja 2-2). T. S. kirjalikud selgitused ja tööplaan tõendavad, et: a) hagejalt renditud töötajad pidid tegelema just nende tellimustega, mis nähtuvad leppetrahvi nõude lisadest 2 kuni 6 (tellimustes kajastatud kaupade/toodete nimetusi ja koguseid ning tööplaanist nähtuvaid kaupade/toodete nimetusi ja koguseid); b) tellimustega seotud kuupäevasid. Iga tellimusega seotud konkreetse toote/kauba tööjärgu puhul olid eraldi kuupäevad, et toode/kaup saaks valmis ja valmis toode/kaup jõuaks viimases tööjärgus pakkimisosakonda ja pakitud. Kostja selgituste kohaselt kulus toode/kauba jõudmiseks pakkimisosakonda üldjuhul üks kuni kaks päeva, et toode/kaup saaks pakitud ja laaditud ning taoliste kuupäevade määratlemine on tootmises täiesti tavapärane selleks, et toode/kaup jõuaks kokkulepitud laadimistähtajal laaditud ja kliendile lähetatud; c) hagejalt renditud töötajate äraviimise tõttu seiskus mõneks ajaks kostja tootmine, mis oli seotud X OÜ tellimuste täitmisega, mille tulemusena viibis tellimuste täitmine selle aja võrra ehk kostja ei saanud tellimusi tähtaegselt täita. Leppetrahvi nõude lisast 1 nähtub kauba/toote/töö (tellimuse) hind, millest lähtuvalt ja vastavalt 01.07.2019 lepingu punktile 6.2. on X OÜ poolt leppetrahvi arvestatud. Kostja esitas kohtule kostja ja X OÜ vahelised arved (14 tükki, 13.04.2022 menetlusdokumendi lisad 3). Nimetatud arvetelt nähtuvad summad ühtivad leppetrahvi nõude lisas 1 (koondtabel) olevate kauba/toote/töö hindadega (tellimuse hind). Arvetelt nähtub ka konkreetse tellimuse number, mis ühtib leppetrahvi lisades 2 kuni 6 toodud tellimustega. 01.07.2019 lepingu punkt 4.2. ütleb, et „Peale Toodete laadimist ja laadimislehe vormistamist koos transpordi rahvusvahelise saatelehega esitab kostja X OÜ-le arve.“ Seega 13.04.2022 menetlusdokumendi lisas 3 olevate arvetega on tõendatud ka toodete/kaupade tegeliku laadimise tähtajad, mis ühtivad leppetrahvi nõude lisas 1 olevast koondtabelist nähtuvate tegeliku laadimise kuupäevadega (nimetatud tabelist nähtuvaid tegeliku laadimise kuupäevi ja käesoleva menetlusdokumendi lisast 3 nähtuvate arvete kuupäevi). Kostja 29.04.2020 menetlusdokumendi lisas 3 on X OÜ poolt kostjale esitatud 01.04.2020 tasaarvestuse avaldus, millega X OÜ tasaarvestas kostja poolt X OÜ-le väljastatud arve nr 20180 summas 18 914.40 eurot X OÜ leppetrahvi nõudega. Kostja esitas ka kohtule 01.04.2020 tasaarvestuse avalduses viidatud 25.03.2020 arve nr 20180 (13.04.2022 menetlusdokumendi lisa

2-19-20953 4). Arvega on tõendatud, et kostjal oli X OÜ vastu nõue summas 18 914.40 eurot, millele viidati 01.04.2020 tasaarvestuse avalduses.

2-19-20953 VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-16-14655/24 punktis 12.1. selgitanud: „VÕS § 127 lg-st 4 tulenevalt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kolleegium on varasemas praktikas märkinud, et põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kohaldada nn conditio sine qua non-põhimõtet. Selle põhimõtte kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 18; 8. juuni 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4216, p 19).“ Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-16-14655/24 punktis 12.2. selgitanud: „põhjuslik seos ei pea avalduma vahetu seosena õigusvastase teo ja tagajärje (kahju) vahel, vaid võib seisneda põhjusahelas (sündmuste jadas), mille isik oma kohustuste rikkumisega loob (Riigikohtu 10. detsembri 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-125-03, p 27; vt ka 7. oktoobri 2015. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-11-15, p 12).“ /.../. Sama kohtuotsuse punktis 12.3. on Riigikohus selgitanud, /.../ „Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et kui kahju põhjustab küll võlgniku käitumine, kuid samasugune kahju oleks tekkinud hiljem ka muust asjaolust tulenevalt, tuleb ka muud asjaolu (kahju tekkimise teist põhjust) arvestada (vt Riigikohtu 6. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15, p 19).“

2-19-20953 jõudnud järeldusele, et hageja jättis täitmata omapoolsed lepingulised kohustused, millega seiskas kostja tootmistegevuse. Nimetatud asjaolu on kohus hinnanud lahendi põhjendava osa punktides 12 – 21, kostja kahjuga seonduvaid asjaolusid on kohus analüüsinud lahendi punktides 22 – 27. Samuti ei ole hageja tõendanud, et rikkumine oleks olnud vabandatav, mistõttu puudub alus jätta kostja kahju hüvitamise nõue rahuldamata (kohtulahendi punkt 20). Eeltoodut arvesse võttes, on kohus jõudnud järeldusele, et kostjale tekkinud kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kuna kohtu analüüsi tulemusena selgus, et hageja oli lepingust tuleneva kohustuse rikkumise näol tekitanud kahju kostjale, ei pea kostja täitma omapoolset lepingust tulenevat kohustust hageja ees arvete tasumise näol ning tasaarvestuse tulemusena on poolte vastastikkused nõuded lõppenud ning hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele.

Menetluskulude jaotus Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). Kohus leiab, et kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jätta menetluskulud hageja kanda TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramine

2-19-20953 TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus leiab, et kuna tegemist on mahuka ja pikaajalise menetlusega, siis on menetlusökonoomika põhimõtetest lähtuvalt mõistlik menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata alles pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist. Eeltoodust tulenevalt kuulub kohaldamisele TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2, mis sätestavad, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.