2-22-119150/10 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise aeg on 30 päeva arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevust 40 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvi võlgnevus ja 10 eurot on sissenõudekulud. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ja jätta poolte menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Asjaolude kohaselt oli kostja sõiduki registrimärgiga nr xxx omanik, kui sõiduk oli 14.06.2019 pargitud Balti Jaam juures hageja poolt opereeritaval parkimisalal. Hageja vormistas kostjale leppetrahvi nr xxx, 30 €, mille maksetähtaeg oli 28.06.2019. Põhjuseks oli asjaolu, et parkimise eest ei olnud tasutud (polnud alustatud mobiilset parkimist, ei olnud parkimiskaarti või ostetud automaadist piletit). Sellega rikkus kostja parkimistingimusi. Leppetrahvi kviitung asetati sõiduki kojamehe vahele. Hageja saatis 14.05.2021 kostjale meeldetuletuse tähitud kirjaga xxx, mis oli kostja aadress Rahvastikuregistris. Eeltoodu tõttu tekkisid hagejal sissenõudmise kulud. Sinna sisse on arvestatud ka kulud registrite päringute tegemiseks (Transpordiametile ja Rahvastikuregistrile). Kostja vastus Kostja hagiga ei nõustunud. Kostja kirjutas 2019.a. hagejale ja esitas kõik sõiduki ja omaniku andmed, hageja lubas ühendust võtta. Ei ole nõus tasuma kellegi teise trahv, nõue on aegunud. Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-i 405 järgi menetleb kohus asja lihtmenetluses, kuna hagi hind, nii põhinõudes kui kõrvalnõudes on mõlemad alla 3500 eurot. TsMS §-i 444 lg-e 2 järgi on otsus lihtsustatud vormis, kohus piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Parkimisleping on võlaõigusseaduse (VÕS) § -i 271 mõttes üürilepinguks, mille kohaselt tuleb ühel isikul tasuda teise isiku poolt kasutamiseks antud asja, õiguse, eseme eest kasutamise eest tasu. VÕS §-i 76 lg-e 1, 2 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § -i 159 lg e 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. VÕS § 113.2 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Tsiviilseadustiku üldosas seaduse (TsÜS) § 70 sätestab, et kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus leidis 05.06.2019 otsuses nr 2-17-117146 järgmist: „Kolleegiumi arvates võib parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes.“. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks (vt Riigikohtu lahendit nr 2-117146, p 12). Hageja on tõendanud, et kostja oli registrimärgiga nr xxx sõiduki omanik 14.06.2019, kui sõiduk oli pargitud Balti jaama juures hageja poolt opereeritaval parkimisalal (29.08.22 esitatud

hagiavalduse lisa 3, Transpordiameti andmete väljavõte). Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei olnud märgitud sõiduki omanik. Hageja on tõendanud kohtule 29.08.22 esitatud fotodega (hagi lisa 1), et registrimärgiga xxx sõiduk parkis Balti jaama juures hageja poolt opereeritaval parkimisalal. Vaidlust polnud selles, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkimise eest oli tasumata. Hageja 29.08.22 esitatud fotodega (lisa 1) on tõendatud, et leppetrahvi kviitung nr xxx olid asetatud sõiduki kojamehe vahele. Leppetrahvi kviitungiga nr xxx (29.08.22 hagi lisa 1) on tõendatud, et leppetrahvi suurus oli 30 € ja selle makse tähtaeg oli 28.06.2019. Vaidluse all ei ole asjaolu, et leppetrahv on tasumata. Seega on hageja tõendanud leppetrahvi kviitungi ja fotodega, et kostja parkis eelviidatud alal ja ajal, kus pidi tasuma parkimise eest, ja kus ta seda ei teinud. Eeltoodu alusel on poolte vahel sõlmitud VÕS § -i 271 järgi üürileping vaidlusalusel ajal ja kohas ja et kostja rikkus lepingust tulenevat tasu maksmise kohustust. Kuna hageja on tõendanud, et ta asetas leppetrahvi kviitungi sõiduki kojamehe vahele, siis on ta leppetrahvi nõude esitanud kostjale TsÜS §-i 70, VÕS §-i 159 lg-e 1 järgi mõislikul viisil ja ajal ning tal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi ehk kohustuse täitmist VÕS §-i 76 lg-te 1, 2, §-i 158 lg-e 1, §-o 101 lg-e 1 p-i 1, §-i 108 lg-e 1 järgi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus arvestab aegumist üksnes kohustatud isiku nõudele (TsÜS § 143). Vastavalt TsÜS § -i 146 lgle 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § -i 147 lg-1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest ning lg-e 2 järgi muutub nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. TsÜS §-i 160 lg-e 1 järgi peatub aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks ning lg -e 2 p-i 3 järgi võrdsustatakse hagi esitamisega avalduse esitamist maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Nõude aegumise peatumine lõpeb menetluses jõustunud kohtulahendi lõppemisega (TsÜS § 160 lg 3). Esitatud leppetrahvi kviitungiga on tõendatud, et kostja leppetrahvi tasu maksmise kohustus muutus sissenõutavaks 28.06.2019. Hageja esitas kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 31.05.22 ja see läks üle hagimenetluseks. Eelviidatud nähtub käesolevale hagimenetlusele eelnenud makskäsu kiirmenetluse dokumentidest. Nii peatus aegumine 31.05.22 maksekäsu kiirmenetluses sama nõudeavalduse esitamisega TsÜS §-i 160 lg-e 1, lg-e 2 p-i 3 järgi, ja kuna hageja oli esitanud oma sama nõude maksekäsu kiirmenetluses 3-aastase aegumistähtaja sees, siis ei ole hagi aegunud. Kostja taotlus aegumise kohaldamiseks jääb rahuldamata. Hageja on tõendanud kohtule esitatud kirjaga (hagi lisa 4), et on koostanud kostjale kohtueelse nõudekirja leppetrahvi tasumiseks ning märkinud kirja aadressiks xxx. Kostja pole vaidlustanud seda, et ta pole seda nõudekirja saanud. Nii on hageja tõendanud, et on teinud mõistlikult võttes endast oleneva, et teatada kostjale TsÜS §-i 70 järgi lepingu rikkumisest ja palunud leppetrahvi (lisaks varem teate asetamisega sõiduki kojamehe vahele) tasumist ka nõudekirjaga.

Kuna hageja on tõendanud, et on asetanud leppetrahvinõude sõiduki kojamehe vahele, saatnud kostjale meeldetuletuskirja, siis on hagejal õigus nõuda ka sissenõudmiskulusid VÕS §-i 113.2 lg-e 2 p-i 1 alusel 10 eurot. Hagi on põhjendatud, tõendatud ja tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista leppetrahvi 30 eurot ja sissenõudmiskulu 10 € VÕS §-i 76 lg- te 1, 2, §-i 101 lg-e 1 p-i 1, §-i 108 lg-e 1, §-i 113.2 lg-e 2 p -i 1, §-i 158 lg-e 1 järgi. Kohus ei pea hindama hageja esitatud fotosid (lisa 2) leppetrahvi tingimustest, kuna nende üle vaidlust polnud, samuti ei hinda kohus hageja 27.01.23 esitatud kostja vastuväidet maksekäsu kiiremenetluses ning kostja vastust, et ta polnud nõus sõlmima kompromissi, kuna ei oma vaidluses tähtsust (27.01.23 lisad 1, 2). Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus TsMS § -i 138 lg-1kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS §-i 144 p-i 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § -i 173 lg-e 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS §-i 162 lg-st 1, kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §-i 174 lg-e 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS §-i 175 lg-e 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad poolte menetluskulud kostja kanda TsMS §-i 162 lgte 1, 2 järgi. Kostja menetluskulude suurus jääb seetõttu kindlaks määramata, kostja ei ole kulude nimekirja ka esitanud. Kohus andis 27.01.23 kirjaga pooltele tähtaja kulude nimekirja esitamiseks ja teise poole kuludele vastamiseks. Kostja pidi vastama hageja kulude nimekirjale 10.02.23. Hageja esitas menetluskulude nimekirja (04.10.22, 27.01.23), mis on kostjale kätte toimetatud TsMS § 314.1 järgi 02.02.23 (saadetud 27.01.23). Kostja ei ole vastanud hageja kulude nimekirjale. Hageja menetluskulud kulude nimekirja järgi hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot, õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ning lepingulise esindaja õigusabikulud 330 hagimenetluse 3 tunni eest tunnihinnaga 110 eurot tunni eest /ilma käibemaksuta/.

Hageja on tasunud riigilõivu 100 eurot, mis on nähtav asjas materjalidest. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Seega tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot. Hagejat esindas lepingulise esindajana EFTA Legal OÜ jurist. Menetluskulude hüvitamist nõuab hageja lisaks riigilõivule ja maksekäsu kiirmenetluse kulule ka lepingulise esindaja töö eest. Esindaja õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad. Hageja esindaja tasumäär oli maakohtus 110 eurot. Tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14.). Kohus leiab asja mahtu ja keerukust arvestades et TsMS §-i 175 lg-e 1 järgseks esindaja põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks saab pidada 110 eurot. Kohtu hinnangul vastab hageja esindaja tasumäär kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele, asja sisule ja keerukusele ning sellist tasumäära saab Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat arvestades pidada mõistlikuks. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13 p 16). Kuivõrd hageja ei ole kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta. Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud kulud hagiavalduse koostamiseks, lisade komplekteerimiseks, riigilõivu tasumiseks, hagivalduse ja lisade kohtule esitamiseks 2 tunni ulatuses. Lisaks on aega kulunud 1 tund 27.01.23 vastuse koostamiseks, kostja seisukohaga tutvumiseks ja lisade komplekteerimiseks. Käesolevas asjas on kostja esitanud vastuse ning hageja on sellele vastanud. Kohus, hinnanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluses välja toodud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, esitatud dokumentide sisu ja mahtu, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud seoses kohtumenetlusega on veidi ülepaisutatud. Nimelt ei esitatud asjas palju ja mahukaid tõendeid, kostja esitas vähe vastuväiteid ega esitanud tõendeid. Hagiavaldus on trafaretne, milles enamus on viited kohtupraktikale, seaduse sätetele ja sisaldab vähe faktilisi asjaolusid. 27.01.23 vastuses on viidatud varasematele väidetele, välja arvatud osa, mis puudutab aegumise vastuväitele vastamist. Seega on põhjendatud esindaja ajakulu 2,5 tundi ja vastav tasu 275 eurot. TsMS §-i 144 p- 1 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS §-i 172 lg-le 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohtu hinnangul on