2-22-137088/7 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 ASis Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja menetluse käik 27.09.2022 esitas hageja OK Incure OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses menetluse jätkumisega hagimenetluses, 08.11.2022 Viru Maakohtule hagiavalduse R.P. vastu võlgnevuse nõudes ning 28.12.2022 hagiavalduse täpsustuse. Hagiavalduse ja täpsustuse kohaselt sõlmis kostja R.P. 26.01.2022 laenuandjaga BB Finance OÜga laenulepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 485,05 eurot. Nimetatud laenusumma sisaldas ka lepingutasu 40,05 eurot, intressimäär oli 30% aastas. Krediidikonto avamiseks ja laenu saamiseks pidi kostja esitama elektroonilise taotluse kliendikeskkonnas veebilehe www.raha24.ee kaudu, mis sisaldab kõiki laenuandja poolt nõutavaid andmeid ning dokumente. Taotluse esitamisel täitis kostja isikusamasuse tuvastamise ankeedi ning esitas enda andmed. Laenulepingu sõlmimise tahte kinnitamiseks, pidi kostja täitma krediidiküsitlused. Laenuleping loeti sõlmituks peale laenusaaja poolt kliendikeskkonnas lepingu tingimuste aktsepteerimist ning peale laenuandja poolt positiivse laenuotsuse tegemist. Antud lepingut saab VÕS § 52 lg 1 p 1, 3 ja 4 alusel lugeda sidevahendi abil sõlmitud lepinguks. Kõik käesoleva lepingu dokumendid on edastatud poolte vahel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Laenusumma 445 eurot kanti 26.01.2022 kostja arvelduskontole. Lepingu nr. xxxx katteks on tagasimakseid tehtud kokku summas 62,24 eurot. Laenulepingust tulenevalt oli kostjal kohustus tasuda igakuiseid maksegraafikujärgseid makseid. Kuna kostja ei täitnud oma lepingust tulenvat kohustust kohaselt, edastas BB Finance OÜ kostjale teatised võlgnevuse kohta 03.05.2022, 02.06.2022 ja 26.06.2022. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tasumata vähemalt kolm üksteisele järgnevat graafikujärgset osamakset, ütles BB Finance OÜ laenulepingu kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt üles 11.07.2022. Laenuandja teavitas kostjat 12.07.2022 kliendikeskkonna kaudu laenulepingu loovutamisest OK Incure OÜ-le VÕS § 164 alusel. Antud teatise edastamisega kostjale, saab lugeda võlgniku suhtes nõude loovutamise toimunuks VÕS § 170 mõttes.

Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 19.01.2023 TsMS § 317 lg 1, lg 12 ja lg 3 kohaselt avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 03.01.2023. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul alates Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 03.01.2023 ja loeti kättetoimetatuks 19.01.2023, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 02.02.2023. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on esitanud kohtule BB Finance OÜ poolt 12.07.2022 kostjale edastatud teatise nõude loovutamise kohta, milles teatab, et laenulepingust nr. xxxx tulenev nõue on loovutatud OK Incure OÜ-le. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad BB Finance OÜ ja kostja R.P. vahel 26.01.2022 sõlmitud laenulepingust nr xxxx põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Kostjal tuli laen tagastada vastavalt maksegraafikule perioodil 25.02.2022-18.09.2023. Kostja on hagejale tagastanud kaks esimest osamakset kokku summas 62,24 eurot, millest põhinõude katteks on arvestatud 38,44 eurot. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele tasumata põhivõlgnevus summas 446,61 eurot. VÕS § 94 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi. Laenulepingu kohaselt on pooled kokku leppinud intressimääras 30% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista

tasumata maksegraafiku järgsed intressid perioodil 27.03.2022 kuni 11.07.2022 summas 37,47 eurot. Kohus leiab, et hageja intressinõue kuulub rahuldamisele ja kostjalt väljamõistmisele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingujärgne viivis määraga 0,12% päevas (s.o. 43,8% aastas) põhinõudelt 446,61 eurolt alates 12.07.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 08.11.2022 summas 64,31 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja esitatud viivise arvestusega ning hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulu väljamõistmist enne lepingu lõpetamist summas 15 eurot ning peale lepingu lõpetamist summas 30 eurot, kokku 45 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja võla sissenõudmiskulude nõue osaliselt, s.o. summas 15 eurot, enne lepingu lõpetamist kantud sissenõudmiskulude eest. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hagile on lisatud meeldetuletuskirjad kuupäevadega 29.04.2022, 27.05.2022, 26.06.2022, mida hageja nimetatud tasuta kirjadeks ja meeldetuletuskirjad, mis on saadetud kostjale kuupäevadel 03.05.2022, 02.06.2022 ja 26.06.2022, mida hageja nimetatud tasulisteks kirjadeks. Kuivõrd igale tasulisele kirjale eelneb tasuta kiri, peab kohus põhjendatuks hageja nõuet lepingu kehtivuse ajal tehtud sissenõudmiskulude hüvitamiseks kostja poolt summas 15 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on 500 eurot kuni 1000 eurot. Meeldetuletuskirjade saatmine on VÕS § 1132 lg 2 alusel nõude esitamisel eelduseks. Hageja nimetab hagis, et kostjale on saadetud peale lepingu lõppemist meeldetuletuskirjad 01.08.2022 (25 eurot) ja 09.09.2022 (5 eurot). Hagile ei ole ühtegi eelnimetatud meeldetuletuskirja lisatud. Lisaks on hageja eksinud esimese meeldetuletuskirja tasu määramisel, sest tasu on määratud VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel, kuid käesoleval juhul ei ole hageja nõue üle 1000 euro. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et ta ei ole nõudnud kostjalt sissenõudmiskulusid kahju hüvitamise sätete alusel ja seega ei pea võlausaldaja antud kulutusi tõendama. Kohus on seisukohal, et lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Võimalike muude kulude tekkimist ja selle ulatust tuleb tõendada, s.t. kulud peavad olema reaalselt kantud. Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõudmiskulude nõude summas 30 eurot.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 593,39 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 30 eurot ehk ligikaudu 5%. Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 175 eurot Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad kostja enda kanda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik