Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Kohtuasi
Flagito OÜ hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu hüvitise, viivise ja sissenõudmiskulude nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17. jaanuari 2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Flagito OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
6992 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja Flagito OÜ (registrikood 14275048), esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Tuul Kostja SmartLynx Airlines Estonia OÜ (registrikood 12264460), lepinguline esindaja advokaat Kai Villemson Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 17. jaanuari 2022 otsus osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ja teha tühistatud osas uus otsus, millega nimetatud osas hagi rahuldada.
2.Mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt täiendavalt Flagito OÜ kasuks välja võlgnevus 2400 eurot, viivis perioodi 21.08.2019-17.01.2022 eest 462,90 eurot ja alates 18.01.2022 viivis võlgnevuselt 2400 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse tasumiseni.
3.Mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt täiendavalt Flagito OÜ kasuks välja sissenõudmiskulud 4400 eurot.
4.Tühistada Harju Maakohtu 17. jaanuari 2022 otsus menetluskulude jaotuse osas ja teha uus menetluskulude jaotus, millega jätta menetluskulud maakohtus SmartLynx Airlines Estonia OÜ kanda.
5.Harju Maakohtu 17. jaanuari 2022 otsus on jõustunud osas, milles maakohus mõistis SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt välja Flagito OÜ kasuks 59 268.93 eurot (viiskümmend
üheksa
tuhat kakssada kuuskümmend
kaheksa
eurot
ja
üheksakümmend kolm senti), s.h põhinõue 48 600 eurot, viivis 615.12 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 9 373.81 eurot ja sissenõudmiskulud summas 680 eurot. Samuti on Harju Maakohtu 17. jaanuari 2022 otsus jõustunud osas, milles maakohus mõistis SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt Flagito OÜ kasuks välja viivise põhinõudelt (48 600 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.01.2022 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
6.Jätta rahuldamata Flagito OÜ taotlus Harju Maakohtu 17. jaanuari 2022 otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks osas, milles maakohus hagi rahuldas.
7.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta SmartLynx Airlines Estonia OÜ kanda.
8.Apellatsioonkaebus rahuldada.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Flagito OÜ (hageja) esitas 20.08.2019 hagi Harju Maakohtule SmartLynx Airlines Estonia OÜ (kostja) vastu. Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitise kogusummas 51 000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 20.08.2019 seisuga 615,12 eurot ja viivise põhisummalt
51 000 eurolt alates 21.08.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning edasi põhisummalt protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 5080 eurot.
MS) oli broneering 14.07.2019 kostja opereeritavale lennule MYX568 Tallinn-Bulgaaria (Burgas) (lennu vahemaa 1833 km). Neljal reisijal (MM, RM, RM, GM) oli broneering 15.07.2019 kostja opereeritavale lennule MYX566 Tallinn-Bulgaaria (Varna) (lennu vahemaa 1812 km). Kõik lennud hilinesid enam kui 4 tundi, reisijatel tekkis õigus nõuda hüvitist ja reisijad loovutasid oma nõuded hagejale.
3.Kostja on osaliselt tunnistanud põhinõuet, kuid ei ole nõustunud hüvitama sissenõudmiskulusid. Osaliselt ei ole kostja hageja nõudele vastanud. Hageja nõue on põhjendatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 261/2004 (edaspidi Määrus) alusel. Määruse artikli 7 kohaselt võivad reisijad saada hüvitist, kui hilinenud lennu tõttu kaotavad reisijad kolm tundi või rohkem. Määruse artikli 7 lg 1 punkt b kohaselt on kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500–3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul õigus hüvitisele 400 euro ulatuses. Määruse artikli 7 lg 1 punkt c kohaselt on kõikide üle 3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul õigus hüvitisele 600 euro ulatuses. Hüvitis kujuneb selliselt, et 126 reisija eest nõutakse 400 eurot inimese kohta ning 1 reisija kohta 600 eurot. VÕS § 1131 lg 1 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulusid kokku summas 5080 (127 x 40) eurot. Kostja vastus
4.Kostja vastuse kohaselt on kostja reisijate LJ, EK, MMP, KR, MT ja KA osas täitnud nõude Lennuabi OÜ-ga 08.10.2019 sõlmitud kompromissi alusel. Seega ei ole põhjendatud hageja nõue summas 2400 eurot, millele lisandub viivis ja sissenõudekulu. Kostja registrijärgsele aadressile ei ole saadetud teatist nõuete loovutamise kohta hagejale, mistõttu ei ole nõue täidetud valele võlausaldajale. Kui kohus loeb nõude loovutamise kehtivaks, siis on nende reisijate osas hageja nõue vastuolus hea usu põhimõttega, kuna need reisijad on hüvitise saanud.
5.Hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõude ulatus on põhjendamatu. Nõue on esitatud 127 reisija osas, kuid esitatud on ainult 65 nõudekirja ning üks ühine hagiavaldus. Kuna hageja põhitegevuseks on lennuettevõtjatelt hüvitisnõuete sissenõudmine, siis on sissenõudmiskulu põhjendatud vaid summas 40 eurot. Mistahes juhul ei ole hagejal sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet suuremas ulatuses kui 680 eurot (17*40), kuivõrd hageja on esitanud vaid 17 viivisenõuet.
6.Muus osas on kostja nõus sõlmima kompromissi. Maakohtu otsus ja põhjendused
7.Harju Maakohtu 17.01.2022 otsusega rahuldas kohus hagi osaliselt kostja õigeksvõtul põhinevalt. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 59 268,93 eurot, sh põhinõue 48 600 eurot, viivis 615,12 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 9373,81 eurot ja sissenõudmiskulud 680 eurot. Samuti mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt 48 600 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates
17.01.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis kohus 95,3% ulatuses hageja kanda ja 4,7% ulatuses kostja kanda.
8.Kohus tuvastas, et poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kõikidel hagiavalduses märgitud reisijatel on õigus hüvitisele, kuivõrd lennud hilinesid üle kolme tunni ning ei esine erakorralisi asjaolusid Määruse mõttes. Poolte vahel ei ole vaidlust viivisenõude üle. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja nõudele, muus osas kui kuue reisija osas. Kohtu hinnangul on kostja vastusest nähtuvalt kostja seega vaikimisi tunnistanud tema vastu suunatud nõudeid 48 600 eurot ulatuses ning antud asjaolu saab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 lg 2 p 2 ja 440 g 3 kohaselt käsitleda hagi õigeksvõtuna. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagi rahuldamiseks kostja polt õigeksvõetud ulatuses.
9.Kuue reisija (LJ, EK, MMP, KR, MT ja KA) osas on kohtule esitatud tõendid, millest nähtub, et kõik kuus reisijat on sõlminud samaaegselt nii hagejaga nõude loovutamise lepingud kui Lennuabi OÜ-ga volikirjad. Kohus märkis, et menetlusdokumentides on kostja läbivalt märkinud reisijate MMP, KR, MT ja KA osas lennuks 09.06.2019 MYX570, kuid tõenditest nähtuvalt on õige lend MYX565. Asja lahendamisel ei ole menetlusökonoomiat silmas pidades õigustatud analüüsida ega võrrelda, kas ja kummale võlausaldajale on nõuded esmalt loovutatud või tehtud volitused nõuetega seotud toimingute tegemiseks, vaid hinnata, kas hagiavalduses esitatud nõuded on reisijatele hüvitatud. Kostja on kohtule esitanud 08.10.2019 sõlmitud kompromissikokkuleppe koos lisaga ning reisijate poolt allkirjastatud volikirjad. Kostja on 19.10.2020 menetlusdokumendiga esitanud maksekorralduse, millest nähtuvalt on kostja 18.10.2019 teostanud makse Lennuabi OÜ-le, selgitusega „Settlement Amount under 8.10.2019 Agreement“.
10.Lennuabi OÜ on 20.04.2020 seisukohas selgitanud, et on kokkuleppe allkirjastanud reisijate esindajana. Vastavalt kompromisslepingule tasus kostja Lennuabi OÜ-le kompromissisumma, kes omakorda tasus selle reisijatele. Maakohus leidis, et kuna kuus reisijat on saanud kostjalt Määruse kohase hüvitise, siis ei ole hageja nõue 2400 euro ulatuses põhjendatud.
11.Hageja palus kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt 51 000 eurot summas 615,12 eurot. Kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista seaduses sätestatud viivis summalt 48 600 eurot perioodi 21.08.2019-17.01.2022 eest summas 9373,81 eurot ja alates 17.01.2022 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
12.Hageja ei ole välja toonud iga reisija ega lennu puhul eraldi sissenõudmiskulu ning eeltoodust tulenevalt nõustub kohus, et kostjalt ei saa hageja kasuks välja mõista sissenõudmiskulusid suuremas summas kui 680 eurot.
13.Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt kostja õigeksvõtul, siis jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 6 alusel 95,3 % ulatuses hageja kanda ja 4,7 % ulatuses kostja kanda.
Apellatsioonkaebus
14.Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse hageja, kes palus tunnistada Harju Maakohtu 17.01.2022 kohtuotsuse resolutsiooni punktid 2 ja 3 tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hageja palus tühistada maakohtu otsuse osas, milles jäeti rahuldamata hageja sissenõudmiskulude nõue summas 4160 eurot, põhinõue summas 2400 eurot, kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 462,90 eurot (põhivõlgnevuselt 2400 eurolt), sissenõudmiskulude nõue 240 eurot (põhivõlgnevuselt 2400 eurolt), viivis põhinõudelt 2400 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.01.2022 kuni põhinõude täitmiseni ning menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas palus hageja teha uus otsus, millega hagi nimetatud osas rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
15.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei saa maakohus menetlusökonoomia argumendil jätta nõude aluseks olevaid asjaolusid hindamata ja nõuet menetlemata. Kuus vaidlusalust reisijat on oma nõuded loovutanud hagejale, mistõttu tuleb VÕS § 164 lg 2 kohaselt täita kohustus uuele võlausaldajale ehk hagejale. Nõude loovutamisdokumendid on kostjale edastatud. Pärast nõuete loovutamise lepingute kostjale edastamist ei saa lugeda Lennuabi OÜ ja kostja vahelise kompromisslepingu alusel tehtud makseid hageja suhtes kohustuse täitmiseks, kuivõrd need tehti pärast seda, kui kostja oli teadlik nimetatud reisijate osas nõuete loovutamisest. Lisaks ei loovutanud reisijad oma nõudeid Lennuabi OÜ-le, vaid volitasid Lennuabi OÜ-d nende nimel tegutsema.
16.Maakohus leidis kohtuotsuses, et hageja ei ole välja toonud iga reisija ega lennu puhul eraldi sissenõudmiskulu, mistõttu tuleb sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldada vaid 17 viivisenõude puhul. Maakohus ei juhtinud sellisele väidetavale puudusele kohtumenetluse jooksul hageja tähelepanu, mistõttu on tegemist menetlusõiguse rikkumisega. Lisaks on sissenõudmiskulude hüvitamine seotud viivise maksmise kohustusega, mitte viivisenõude vormistamisega. Hagejal on õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitist iga reisija eest.
17.Kohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 6 alusel olulises ulatuses hageja kanda, kuna kostja võttis hagiavalduse õigeks. Tegelikkuses esimeses menetlusdokumendis ei võtnud kostja hagi õigeks, vaid taotles hagi rahuldamata jätmist. Kostja on oma tegevusega andnud põhjuse hagi esitamiseks. Kostja on keeldunud asja lahendamisest kompromissiga enne kohtumenetluse algust. Samuti ei olnud kostja nõus tasuma sissenõudmiskulusid. Seega on kostja oma käitumisega andnud TsMS § 168 lg 6 tähenduses põhjuse hagi esitamiseks, mis toob kaasa selle, et kostja kanda tuleb jätta kõik menetluskulud.
18.Maakohus oleks õigeksvõetud osas kohtuotsuse pidanud omal algatusel kuulutama tagatiseta viivitamata täidetavaks. Vastus apellatsioonkaebusele
19.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu paludes jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust üksnes vaidlustatud osas (TsMS § 651 lg 1). Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles hagi rahuldati. Nimetatud osas ringkonnakohus maakohtu otsus ei kontrolli. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust osas, milles jäeti rahuldamata hageja nõue hüvitise 2400 euro ja sellelt alates 21. augustist 2019 viivise väljamõistmiseks, samuti sissenõudmiskulude 4400 euro väljamõistmiseks, lisaks menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada hagi rahuldamata jätmise osas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab vaidlustatud osas hagi ja teeb uue menetluskulude jaotuse (VÕS § 657 lg 1 p 2). Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
21.Maakohus jättis hagi kuue reisijaga (LJ, EK, MMP, KR, MT ja KA) seotud hüvitisenõudes (2400 eurot) rahuldamata, kuna hüvitis on nende osas tasutud Lennuabi OÜ-le ja otsuse kohaselt ei ole menetlusökonoomikast tulenevalt vaja hinnata nõude loovutamisega seonduvat. Ringkonnakohus ei nõustu, et tähtsust ei oma küsimus, kellele on hüvitis tasutud. VÕS § 76 lg 3 sätestab, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kuna kohustus loetakse kohaselt täidetuks juhul, kui see täidetakse õigele isikule, siis omab nõude loovutamisega seonduv asja lahendamisel tähtsust.
22.VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 169 lg 1 järgi, kui võlgnik täitis kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale ja ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites nõude loovutamisest teadma, loetakse, et ta on kohustuse täitnud õigele isikule. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2, kui võlgnik tegi nõude suhtes tehingu või muu toimingu nõude loovutanud võlausaldajaga ja tehingut või muud toimingut tehes ei teadnud ega pidanudki nõude loovutamisest teadma, loetakse tehing või muu toiming kehtivaks.
23.Asja materjalidest nähtuvalt on vaidlusalused kuus reisijat andnud 2019.a juunis volikirjad Lennuabi OÜ-le hüvitise nõudmiseks. 08.10.2019 on Lennuabi OÜ sõlminud kompromissikokkuleppe kostja ja SmartLynx Airlines SIA-ga hüvitise maksmise kohta.
24.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja sõlminud 19.06.2019 LJ-ga, 26.06.2019 EK-ga, 10.06.2019 MMP-ga, 15.06.2019 KR-ga, 15.06.2019 MT-ga ja 22.06.2019 KA-ga nõude loovutamise lepingud, millega reisijad loovutasid vaidlusaluse nõude hagejale. Hageja on sellest võlgnikku teavitanud vastavalt 30.06.2019, 09.07.2019, 30.06.2019, 19.06.2019, 19.06.2019, 23.06.2019 saadetud e-kirjadega, millele oli lisanud ka nõude loovutamise lepingud. Kõik e-kirjad saadeti aadressidele [email protected], [email protected], [email protected]. Kostja on nõude loovutamisele vaielnud vastu väitega, et nõude loovutamise teateid ei saadetud registrijärgsele aadressile. Kolleegiumi hinnangul ei ole vastuväide põhjendatud, kuna seadusest ei tulene, et nõude
loovutamisest teatamise kohustuse saab lugeda täidetuks üksnes juhul, kui teade on saadetud äriregistrijärgsele aadressile. Hageja on selgitanud, et XXX on kostja kahjunõuete spetsialist, kes on käesolevas asjas kohtuvälises suhtluses esindanud kostjat. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Eeltoodust tulenevalt saab asuda seisukohale, et kostjat on nõuete loovutamisest teavitatud. Lisaks on kostja käitumine ka vastuoluline, kuna hageja on ka teiste reisijate osas saatnud nõuete loovutamise teated samadele e-posti aadressidele, kuid kostja ei ole väitnud, et nõuete loovutamise teateid ei ole edastatud nõuetekohaselt.
25.Kuna kostjat teavitati nõuete loovutamisest enne 08.10.2019 kompromissikokkuleppe sõlmimist, siis ei saa lugeda, et vaidlusaluste reisijate osas on hüvitise tasumine kostja poolt toimunud õigele võlausaldajale. Arvestades, et hüvitise tasumine ei toimunud õigele isikule, siis ei ole kohustus nõuetekohaselt täidetud, ja hagejal on õigus nõuda nende reisijate osas kokku 2400 euro tasumist. Üksnes asjaolu, et kostja on kohustuse täitnud eelmisele võlausaldajale, ei muuda uue võlausaldaja nõuet hea usu põhimõtte vastaseks. Selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid hageja nõuet hea usu põhimõttega vastuolus olevaks pidada, ei ole kostja esile toonud. Seega tuleb kostjalt täiendavalt välja mõista hüvitis 2400 eurot.
26.Lisaks tuleb kostjalt välja mõista seaduses sätestatud viivis. Kuigi maakohus ei pidanud hüvitise nõuet 2400 euro ulatuses põhjendatuks, mõistis ta välja 51 000 euro nõudelt viivise 20.08.2019 seisuga. Alates 21.08.2019 mõistis maakohus välja viivise summalt 48 600 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista seaduses sätestatud viivis summalt 2400 eurot perioodi 21.08.2019-17.01.2022 eest summas 462,90 eurot ja alates 18.01.2022 seaduses sätestatud määras kuni võla tasumiseni.
27.Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 5080 eurot (127 x 40). Maakohus asus seisukohale, et kuna hageja ei ole välja toonud eraldi iga reisija osas sissenõudmiskulu, siis ei saa sissenõudmiskulusid välja mõisa suuremas summas kui 680 eurot. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu käsitlusega. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kuna algseid võlausaldajaid oli 127 ning igaühel oli õigus nõuda viivist, siis oli igal algsel võlausaldajal õigus nõuda ka sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Seega on ka uuel võlausaldajal õigus nõuda sissenõudmiskulu hüvitamist iga algse võlausaldaja osas. Kuigi VÕS § 1131 lg 1 järgse nõude eelduseks ei ole see, et võlausaldaja ka tegelikult viivist nõuab, peab ringkonnakohus siiski vajalikuks märkida, et uus võlausaldaja on ka nõudnud viivist kogu nõudelt (s.o summalt 51 000 eurot). Arvestades, et maakohus mõistis välja sissenõudmiskulud 680 eurot, tuleb kostjalt täiendavalt välja mõista sissenõudekulud 4400 eurot.
28.Hageja palus tunnistada maakohtu otsus osas, milles hagi rahuldati, tagatiseta viivitamata täidetavaks. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 467 lg 1 järgi täidetakse viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtuotsus enne otsuse jõustumist. Kuna maakohtu otsust ei vaidlustatud osas, milles hagi rahuldati, ning on seega selles osas jõustunud, siis on hageja taotlus kaotanud käesolevaks ajaks tähenduse ning tuleb seetõttu jätta rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
29.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 6 alusel 95,3 % ulatuses hageja kanda ja 4,7 % ulatuses kostja kanda. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kolleegiumi hinnangul ei ole käesoleval juhul TsMS § 168 lg 6 rakendamise eeldused täidetud. Hageja pöördus kostja poole kohtueelselt, kuid kostja ei tasunud kohtueelselt võlgnevust ka tunnistatud osas. Sellest tulenevalt ei saa väita, et kostja ei andnud hagejale alust kohtusse pöördumiseks. TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda.
30.Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.