Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi R. L. vastu vÔlgnevuse vÀljamÔistmiseks
Tsiviilasja hind
532 eurot 31 senti
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn Hageja lepinguline esindaja T. I. (e-postXXX) Kostja R. L. (isikukood XXX), elukoht XXX
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.MÔista R. L. ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks vÀlja 224 eurot 70 senti.
3.MÔista R. L. ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks vÀlja viivis pÔhivÔlalt (224 eurot 70 senti) vÔlaÔigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sÀtestatud mÀÀras alates lahendi jÔustumisest kuni vÔla tasumiseni.
4.JĂ€tta hageja menetluskulud 46% ulatuses kostja R. L. i kanda ja kostja menetluskulud 54% ulatuses hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda.
MÔista R. L. ilt vÀlja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskuluna 200 eurot 10 senti. Kostjal kindlaksmÀÀratavad menetluskulud puuduvad.
6.VĂ€lja mĂ”ista R. L. ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis hĂŒvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (200 eurot 10 senti) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jĂ”ustumisest alates kuni tĂ€itmiseni vĂ”laĂ”igusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenĂ€htud mÀÀras.
7.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata tÀidetav.
8.Toimetada kohtuotsus menetluse pooltele kÀtte.
Edasikaebamise kord
2-22-134567 Kostja vĂ”ib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mĂ”juvast pĂ”hjusest. Kaja vĂ”ib esitada sĂ”ltumata mĂ”juva pĂ”hjuse olemasolust, kui hagi on kostjale vĂ”i tema esindajale kĂ€tte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu ĂŒleandmisega vĂ”i elektrooniliselt vĂ”i kui tagaseljaotsust ei vĂ”inud seaduse kohaselt teha. Kaja vĂ”ib esitada tagaseljaotsuse kĂ€ttetoimetamisest alates 30 pĂ€eva jooksul. Kajas peab sisalduma viide kĂ€esolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle pĂ”histus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mĂ”juv pĂ”hjus vajalik). Koos kajaga esitada kĂ”ik asja ettevalmistamise lĂ”puleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja vĂ€idete kohta tĂ”endid. Kajalt tuleb tasuda riigilĂ”iv summas, mis vastab riigilĂ”ivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vĂ€hem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. RiigilĂ”iv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr XXX AS SEB Pank, nr XXX Swedbank AS, nr XXX Luminor Bank AS vĂ”i nr XXX LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse mĂ€rkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilĂ”ivu tasumise kohta. Hageja vĂ”ib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 pĂ€eva jooksul alates otsuse kĂ€ttetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus vĂ”idakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse vĂ”i taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sĂ€testatud tĂ€htaja jĂ€rgimiseks tĂ€htaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkĂ”ige esitama kaebuse. Kaebuse pĂ”hjendamiseks vĂ”i riigilĂ”ivu tasumiseks vĂ”i kaebuses esineva sellise puuduse kĂ”rvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mĂ”istliku tĂ€htaja pĂ€rast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud pĂ”hjendamatult vĂ”i tĂ€htaja pikendamise eesmĂ€rgil. See ei vĂ€lista menetlustĂ€htaja ennistamist.
ASJAOLUD JA KOHTU PĂHJENDUSED
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital nĂ”uab 15. detsembril 2022 R. L. i vastu esitatud hagis AN TEHNIKA OĂ, ESTO AS ja kostja vahel 3. mail 2021 sĂ”lmitud jĂ€relmaksulepingust nr 48012905980 tulenevat pĂ”hivĂ”lgnevust 357 eurot 28 senti, intressi 26 eurot 93 senti, viivist 45 eurot 76 senti ja tulevikus sissenĂ”utavaks muutuvat viivist alates hagiavalduse esitamisest. Kostja jĂ€ttis jĂ€relmaksulepingust tulenevad kohustused nĂ”uetekohaselt tĂ€itmata, mistĂ”ttu ESTO AS ĂŒtles lepingu ĂŒles. 14. aprillil 2022 loovutas ESTO AS lepingust tulenevad nĂ”uded hagejale.
2.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nÔue on kostjale kÀtte toimetatud vastavalt TsMS §-le 326 lÔigetele 1 ja 2 postkasti jÀtmisega kostja aadressile XXX 3. veebruaril 2023. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tÀhtaja 14 pÀeva, ei ole kohtule vastanud (tÀhtaeg möödus 20. veebruaril 2023).
3.Kohus leiab, et asjas on Ôiguslikult pÔhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivÔrd kostja ei ole kohtu nÔudmistele vaatamata hagiavaldusele tÀhtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tÀhtpÀevaks andmata jÀtmise korral on kohtul Ôigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
4.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 vÔib kohus hageja nÔusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses mÀrgitud ja asjaoludega Ôiguslikult pÔhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on mÀÀranud vastamise tÀhtaja, ei ole tÀhtaegselt vastanud, isegi kui hagi 2(8)
2-22-134567 toimetati kostjale kÀtte vÀlisriigis vÔi kui see toimetati kÀtte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised vÀited kostja poolt omaksvÔetuks. Kohus on seisukohal, et kÀesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sÀtestatud tagaseljaotsuse tegemist vÀlistavad asjaolud. TsMS § 407 lg 6 kohaselt kui hageja on nÔus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses mÀrgitud ulatuses ja asjaoludega Ôiguslikult pÔhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jÀtab hagi rahuldamata.
5.VĂ”laĂ”igusseaduse (VĂS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- vĂ”i kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab vĂ”i kohustub andma tarbijale krediiti vĂ”i laenu.
6.Vaidlust ei ole, et AN TEHNIKA OĂ, ESTO AS ja kostja vahel on 3. mail 2021 sĂ”lmitud laenuleping nr XXX, mille alusel on kostja saanud krediiti 655 eurot 52 senti (dtl 25-30). Pooled ei vaidle selle ĂŒle, et fĂŒĂŒsilisest isikust kostja vĂ”ttis krediiti vĂ€ljaspool majandustegevust, st vaidlusalune laenuleping on tarbijakrediidileping VĂS § 402 lg 1 mĂ”ttes.
7.VĂS § 399 lg 1 p 1 kohaselt vĂ”ib laenuandja laenulepingu ĂŒles öelda ja nĂ”uda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega vĂ”i ĂŒhe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VĂS § 416 lg 1 sĂ€testab, et krediidiandja vĂ”ib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tĂ”ttu ĂŒles öelda ĂŒksnes juhul, kui tarbija on tĂ€ielikult vĂ”i osaliselt viivituses vĂ€hemalt kolme ĂŒksteisele jĂ€rgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vĂ€hemalt kahenĂ€dalase tĂ€iendava tĂ€htaja puudujÀÀva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ĂŒtleb selle tĂ€htaja jooksul tagasimaksete tasumata jĂ€tmise korral lepingu ĂŒles ja nĂ”uab kogu vĂ”la tasumist. Krediidiandja ĂŒlesĂŒtlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist vĂ”imaldavas vormis, mille jĂ€rgimata jĂ€tmisel loetakse ĂŒlesĂŒtlemine tĂŒhiseks.
8.1. mĂ€rtsil 2022 on ESTO AS edastanud kostjale teate lepingu tĂ€itmiseks tĂ€iendava tĂ€htaja andmiseks 15. mĂ€rtsini 2022. ESTO AS teavitas kostjat, et nimetatud teatis on lepingu ĂŒlesĂŒtlemise tahteavaldus, mistĂ”ttu tĂ€iendavalt antud tĂ€htajaks kohustuste tĂ€itmata jĂ€tmise korral loetakse leping ĂŒhepoolselt ĂŒles öelduks (dtl 40). 16. mĂ€rtsil 2022 saatis ESTO AS kostjale lepingu lĂ”petamise teatise (dtl 41). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laenuandjal oli Ă”igus tarbijakrediidileping ĂŒles öelda ning tarbijakrediidileping öeldi kehtivalt ĂŒles 16. mĂ€rtsil 2022.
9.VĂS § 164 lg 1 kohaselt vĂ”ib vĂ”lausaldaja oma nĂ”ude vĂ”lgniku nĂ”usolekust sĂ”ltumata anda lepingu alusel tervikuna vĂ”i osaliselt ĂŒle teisele isikule (nĂ”ude loovutamine). NĂ”uet ei vĂ”i loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud vĂ”i kui kohustust ei saa selle sisu muutmata tĂ€ita kellelegi teisele kui senisele vĂ”lausaldajale. Sama paragrahvi lĂ”ike 2 alusel astub nĂ”ude loovutamisega uus vĂ”lausaldaja senise asemele. VĂS § 170 sĂ€testab, et kui vĂ”lausaldaja teatab vĂ”lgnikule, et on nĂ”ude loovutanud uuele vĂ”lausaldajale, loetakse, et loovutamine on vĂ”lgniku suhtes toimunud, isegi kui nĂ”uet tegelikult ei loovutatud vĂ”i kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui vĂ”lausaldaja on nĂ”ude loovutamise kohta vĂ€lja andnud dokumendi ja uus vĂ”lausaldaja esitab dokumendi vĂ”lgnikule. ESTO AS on loovutanud oma nĂ”ude hagejale ning kostjat on sellest teavitanud 26. aprillil 2022. a (dtl 42). Seega on hagejal alus nĂ”uda kostjalt vĂ”lgnevuse tasumist.
10.Vaidlust ei ole, et kostja on saanud krediiti 655 eurot 52 senti ning kostja sattus maksetega viivitusse alates 15. detsembri 2021 osamaksest (dtl 21). Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu tĂ€itmisest vĂ”lgnevus, millise tĂ€itmist hageja antud vaidluses nĂ”uab. Tegu on rahalise kohustuse tĂ€itmise nĂ”udega VĂS § 108 lg 1 mĂ”ttes.
11.VĂS tarbijakrediidiregulatsioon pĂ”hineb EL direktiivil nr 2008/48/EĂ, mis kĂ€sitleb tarbijakrediidilepinguid, seega tuleb VĂS sĂ€tteid tĂ”lgendada Euroopa Liidu Ă”igusega konformselt. Direktiivi kohaselt on eriti oluline, et krediidiandjad ei tegeleks vastutustundetu laenamisega ega 3(8)
12.VĂS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga jĂ€rgima vastutustundliku laenamise pĂ”himĂ”tet. Vastutustundliku laenamise pĂ”himĂ”tte jĂ€rgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sĂ”lmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis vĂ”imaldab hinnata tarbija krediidivĂ”imelisust.
13.VĂS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivĂ”imelisuse hindamisel nĂ”uetekohase hoolsusega, koguma igakĂŒlgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lĂ€htudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lĂ”ike 1 punktides 1â7, lĂ”ike 2 punktides 1â3, lĂ”ike 3 punktides 1â3 ja lĂ”ikes 7 sĂ€testatust. VĂS § 4034 lg 6 kohaselt vĂ”ib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sĂ”lmida ĂŒksnes juhul, kui ta on krediidivĂ”imelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analĂŒĂŒsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivĂ”imeline. VĂS § 4034 lg 13 jĂ€rgi vastutustundliku laenamise pĂ”himĂ”tte jĂ€rgimiseks vajalike kohustuste tĂ€itmist tĂ”endab vaidluse korral krediidiandja.
14.Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja vĂ”i vahendaja vastutustundliku laenamise nĂ”ude tĂ€itmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivĂ”imelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, vĂ”ttes vastava metoodika vĂ€ljatöötamisel arvesse vĂ€hemalt sĂ€tte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud nĂ€itajad. KAVS § 49 lg 2 sĂ€testab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb kĂ€esoleva paragrahvi lĂ”ike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel: 1) arvesse vĂ”tta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud fĂŒĂŒsilisest isikust ettevĂ”tja tegevusest, tulud ettevĂ”tlusest, ĂŒĂŒritulu, hĂŒvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sĂ”ltuvalt tarbija töölepingu vĂ”i muu lepingu vormist; 2) aluseks vĂ”tta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; 3) teha mĂ”istlikke pingutusi, et kontrollida kĂ”igi asjakohaste dokumentide ja muude tĂ”endite Ă”igsust, mis on aluseks ning millel on tĂ€htsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel.
15.KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja vÔi -vahendaja peab tegema mÔistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades kÀesolevas seaduses ja vÔlaÔigusseaduses sÀtestatud nÔudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes vÔimaluse korral talle iseseisvalt kÀttesaadavale 4(8)
2-22-134567 teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja vÔi -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes vÔimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto vÀljavÔttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivÔimelisuse hindamiseks.
16.Riigikohus on enne KAVS kehtima hakkamist krediidiasutuste osas jĂ€reldanud, et krediidiandja pĂ”hikohustuse sisuks krediidivĂ”tja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivĂ”imekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tĂ”enĂ€oline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust vĂ”i muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvĂ”tja ei satu krediidi tĂ”ttu âlaenuorjusseâ, mille tulemusena ta vĂ”ib olla sunnitud vĂ”tma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejĂ”uetuks (Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3â2â1â169â13, p 21).
17.VĂS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivĂ”imelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks kĂŒsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VĂS § 4034 lg 6 kohaselt vĂ”ib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sĂ”lmida ĂŒksnes juhul, kui ta on krediidivĂ”imelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analĂŒĂŒsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivĂ”imeline.
18.VĂS § 4034 lg 7 sĂ€testab, et kui krediidiandja rikub kĂ€esoleva paragrahvi lĂ”ikes 6 sĂ€testatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimÀÀraks kĂ€esoleva seaduse §-s 94 sĂ€testatud intressimÀÀr, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimÀÀrast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei vĂ”lgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti mÀÀrama, arvestades intressimÀÀra ja muude kulude vĂ€hendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. KĂ€esolevas lĂ”ikes sĂ€testatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jĂ€tnud esitamata teabe vastavalt kĂ€esoleva paragrahvi lĂ”igetele 3 ja 4 vĂ”i vĂ”ltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajĂ€rjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivĂ”imelisust valesti.
19.Hageja hinnangul tĂ€itis laenuandja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise pĂ”himĂ”tet nĂ”uetekohase hoolsusega ning jĂ€rgis VĂS § 4034 sĂ€testatud nĂ”udeid. Hageja selgitas, et krediidiandja on lĂ€htunud krediidi vĂ€ljastamisel kostja esitatud finatsivĂ”imekuse andmetest. Kostja on esitanud jĂ€relmaksu taotledes andmed enda sissetuleku ja kulude suuruse kohta. Nimetatud taotluses tĂ”i kostja vĂ€lja selgelt enda sissetulekute suuruse, samuti igakuise laenukohustuse suuruse. Kreeditor kontrollis kostja esitatud andmeid ja kostja maksehĂ€ire registris olevaid andmeid. Kostjal laenu vĂ€ljastamise hetkel maksehĂ€ireid ei esinenud. Seega laenuandja, hinnates kostja sissetulekut ning asjaolu, et kostjal puudusid olemasolevad kohustused, oli kostja laenulepingu sĂ”lmimise hetkel krediidivĂ”imeline (dtl 22). Ainsa vastutustundliku laenamise pĂ”himĂ”tte jĂ€rgimist puudutava tĂ”endina on hageja esitanud 29. juunil 2022 tehtud kostja maksehĂ€irete raporti (dtl 51). Hageja ei selgitanud, milliseid asjaolusid ta tĂ”endiga tĂ”endada soovib, kuid tĂ”endist nĂ€htub, et kostjal ei olnud laenulepingu nr 48012905980 maksehĂ€ireid. Kohtu hinnangul ei anna pelgalt maksehĂ€irete puudumine alust vĂ€ita, et kostja finantsvĂ”imekust on kontrollitud. Samuti ei ole hageja tĂ”endanud, et maksehĂ€ireid kontrollis laenuandja krediidi andmise otsustamisel. Hageja ei ole tĂ”endanud oma vĂ€iteid, et kostja on esitanud jĂ€relmaksu taotledes andmed enda sissetuleku ja kulude suuruse kohta ning kreeditor kontrollis kostja esitatud andmeid ja kostja maksehĂ€ire registris olevaid andmeid.
21.Hagejal on kohustus tulenevalt VĂS § 4034 lg-st 13 ja vastavalt eelnevalt viidatud Euroopa Kohtu praktikale vastutustundliku laenamise pĂ”himĂ”tte jĂ€rgimiseks vajalike kohustuste tĂ€itmist tĂ”endada. Kohus leiab, et hageja seda teinud ei ole. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivĂ”imelisuses ning on rikkunud VĂS § 4034 lg-s 6 sĂ€testatud kohustust. Vastavalt VĂS § 4034 lg-le 7 on selle tagajĂ€rjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimÀÀraks loetakse VĂS §-s 94 sĂ€testatud intressimÀÀr ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei vĂ”lgne. Nimetatud sĂ€ttest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tĂŒhine, vaid ĂŒksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sĂ”lmimise tasu, lepingu hooldustasu).
22.VĂS § 94 lg 1 sĂ€testab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele vĂ”i lepingule tasuda intressi, on intressimÀÀraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga pĂ”hirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimÀÀr enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses vĂ”i lepinguga ei ole ette nĂ€htud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) on kogu laenulepingu kehtivuse perioodi olnud vastav intress 0,00%. Seega lepingu kehtivuse jooksul kostja intressi tasuma ei pidanud.
23.KuivĂ”rd hageja saab vastutustundliku laenamise pĂ”himĂ”tte jĂ€rgimata jĂ€tmise tĂ”ttu nĂ”uda kostjalt ĂŒksnes pĂ”hivĂ”la tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suure summa hageja kostjale laenulepingu jĂ€rgi laenas ja kui suure summa on kostja selle laenulepingu jĂ€rgi tagasi maksnud.
24.Hagiavaldusest ja lepingust nĂ€htub, et kostja sai krediidiandjalt krediiti 655 eurot 52 senti (dtl 25). Vastavalt hagiavaldusele jĂ€i kostja maksete tasumisega vĂ”lgnevusse alates 15. detsembri 2021 osamaksest. Hageja selgitab, et kostja jĂ€ttis tasumata 15. detsembril 2021 pĂ”hiosast 45 eurot 48 senti (dtl 21). Kostja tuli tal tasuda maksegraafikust nĂ€htuvalt pĂ”hiosamakse 57 eurot 86 senti, seega tasus kostja 15. detsembri 2021 pĂ”hiosamaksest 12 eurot 38 senti (57,86 â 45,48). Igakuise osamakse suuruseks oli 69 eurot 74 senti ja kostja tegi enne maksehĂ€irete algamist 6 osamakset. Seega on kostja teinud tagasimakseid summas 430 eurot 82 senti (12,38 + 6 * 69,74). Kostja ei vĂ”lgne hagejale intressi ega muid tasusid, jĂ€relikult tuleb kĂ”ik maksed arvestada pĂ”hivĂ”lgnevuse katteks. Kostjal on hagejale tasumata pĂ”hivĂ”lgnevusest 224 eurot 70 senti (655,52 â 430,82).
25.Lepingus on mÀrgitud viivisemÀÀraks intressimÀÀr vÔi Euroopa Keskpanga pÔhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimÀÀr enne iga aasta 1. jaanuari ja
1.juulit pluss 8% (sĂ”ltuvalt sellest, kumb on kĂ”rgem) (dtl 29). Vastutustundliku laenamise pĂ”himĂ”tte jĂ€rgimata jĂ€tmise tĂ”ttu oli laenulepingu kehtivuse ajal intress 0%, seega on pĂ”hjendatud viivist arvestada VĂS § 113 lĂ”ike 1 teises lauses sĂ€testatud mÀÀras.
26.VĂS § 113 lg 1 alusel vĂ”ib rahalise kohustuse tĂ€itmisega viivitamise korral vĂ”lausaldaja nĂ”uda vĂ”lgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenĂ”utavaks muutumisest kuni kohase tĂ€itmiseni. Viivise mÀÀraks loetakse kĂ€esoleva seaduse §-s 94 sĂ€testatud intressimÀÀr, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nĂ€htud kĂ”rgem intressimÀÀr kui seadusjĂ€rgne viivisemÀÀr, loetakse viivise mÀÀraks lepinguga ettenĂ€htud intressimÀÀr. Viivist on vastutustundliku laenamise pĂ”himĂ”tte rikkumise korral pĂ”hjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti mÀÀratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimÀÀra ja muude kulude vĂ€hendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistĂ”ttu ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenĂ”utavaks muutunud viivise nĂ”ue tuleb eelnevast tulenevalt jĂ€tta rahuldamata. Samas mĂ”istab kohus kostjalt hageja kasuks vĂ€lja pĂ”hinĂ”ude 224 eurot 70 senti. VĂ”lgnevus muutub selles osas sissenĂ”utavaks alates lahendi jĂ”ustumisest. Hagejal on seega Ă”igus nĂ”uda pĂ”hivĂ”lgnevuselt viivist VĂS § 113 lg 1 teises lauses sĂ€testatud mÀÀras alates maakohtu otsuse vastavas osas jĂ”ustumisest. 6(8)
2-22-134567
27.Hageja nĂ”uab kostjalt sissenĂ”udekulusid 40 eurot lĂ€htudes VĂS 1132 lg 1 ja lg 2 sĂ€testatust ja laenulepingu ĂŒldtingimuste punktist 6.4 (dtl 30). Vastavalt VĂS § 4034 lg-le 7 ei vĂ”lgne kostja hagejale muid lepingust tulenevaid tasusid. Kohtu hinnangul tuleb sellise muu tasuna vĂ”tta ka lepingus kokkulepitud sissenĂ”udekulu. Lisaks on sissenĂ”udekulud pĂ”hjendamatud selle tĂ”ttu, et vastavalt eelmistes punktis vĂ€ljatoodule ei olnud kostja sattunud sissenĂ”udetoimingute tegemise ajal maksetega viivitusse. Hageja nĂ”ue sissenĂ”udekulude hĂŒvitamiseks tuleb jĂ€tta seega rahuldamata.
28.Arvestades eelpool vĂ€ljatoodud pĂ”hjendusi ning tsiviilasja materjale, kuulub kostjalt hageja kasuks vĂ€lja mĂ”istmisele pĂ”hivĂ”lgnevus summas 224 eurot 70 senti ja viivis pĂ”hivĂ”lgnevuselt VĂS § 113 lg 1 teises lausest sĂ€tesatud mÀÀras alates lahendi jĂ”ustumisest.
MENETLUSKULUD
29.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud vÔrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid vÔrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega vÔi ei jÀta menetluskulusid tÀielikult vÔi osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud vÔrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi hind on kÀesolevas asjas 532 eurot 31 senti. Kohus rahuldab hageja poolt esitatud nÔude osaliselt, kokku summas 242 eurot 68 senti (224,70 pÔhinÔue + 17,98 viivis aasta eest hagiavalduse esitamise aegses mÀÀras), ehk hageja nÔudest rahuldatakse 46%. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jÀtta 46% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 54% ulatuses hageja kanda.
30.Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 mÀÀrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilÔivu 175 euro, maksekÀsu kiirmenetluse kulu 20 euro ja hageja Ôigusabikulude 420 euro vÀljamÔistmiseks. RiigilÔivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistÔttu on tegemist pÔhjendatud menetluskuluga. TsMS § 4842 alusel on pÔhjendatud maksekÀsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmÀÀrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mÔistab kohus kulud vÀlja pÔhjendatud ja vajalikus ulatuses.
31.Kohtu hinnangul on 420 euro suurune Ă”igusabikulu selgelt pĂ”hjendamatu. Arvestades nĂ”ude olemust, hagiavalduse tĂŒĂŒpvormi (samalt hagejalt on kohtule esitatud suur hulk sarnaseid hagiavaldusi, milles vahetuvad ĂŒksnes kostja nimi, lepingu numbrid ja summad) ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus pĂ”hjendatuks ja vajalikuks Ă”igusabikulu summas 240 eurot.
32.Kokku on kohtu hinnangul hageja pĂ”hjendatud menetluskuludeks 435 eurot, sh riigilĂ”iv 175 eurot, maksekĂ€su kiirmenetluse kulu 20 eurot ja Ă”igusabikulud 240 eurot. Kostjal tuleb hagejale hĂŒvitada seega 200 eurot 10 senti (46% 435-st).
33.TsMS § 177 lg 4 kohaselt mĂ€rgib kohus menetluskulude kindlaksmÀÀramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmÀÀramise lahendis, et hĂŒvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jĂ”ustumisest alates kuni tĂ€itmiseni viivist VĂS § 113 lĂ”ike 1 teises lauses ettenĂ€htud ulatuses. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
34.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada ĂŒksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks mÀÀrati. HĂŒvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks mÀÀrati. 7(8)