Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Bigbank AS (registrikood 10183757), lepinguline esindaja Leana Land
vastu võla ja viivise
Kostja U.J (isikukood XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 07.02.2025 otsus ja saata maakohtule uueks lahendamiseks eelmenetluse staadiumis.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.Bigbank AS (hageja) esitas 04.10.2024 maakohtule U.J-i (kostja) vastu hagi, milles palub mõista kostjalt välja hageja kasuks tagastamata krediidisumma 9887,02 eurot, sissenõudmiskulu 10 eurot, intressid 688,64 eurot, lepingu haldustasu 10,42 eurot, lepingu muutmise tasu 38,48 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 760,05 eurot ja viivise alates 05.10.2024 tagastamata krediidisummalt kuni selle kohase tasumiseni arvestusega 19,90% aastas.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja (krediidiandja) ja kostja (krediidisaaja) 24.03.2022 tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-22004935 (leping), mille alusel andis hageja kostjale üle 12 950 eurot. Krediidi kulukuse määr oli aasta kohta 23,40%. Krediidi kulukuse määr arvutati eeldusel, et krediidisumma on 12 950 eurot, krediidileping kehtib 60 kuud, intress on 19,90% aastas, lepingu sõlmimise tasu suurus on 194,25 eurot, igakuine lepinguhaldustasu on 2,50 eurot kuus ning et krediit võetakse kasutusele viivitamatult ja täies mahus ning krediidisaaja täidab oma kohustusi kokkulepitud tingimustel ja tähtaegselt.
1.2.Pooled sõlmisid 07.02.2024 lepingu lisa nr 1, millega anti krediidisaajale maksepuhkust 6 kuud. Maksepuhkuse ajal kohustus krediidisaaja krediidiandjale tasuma intressi ja lepinguhaldustasu, st oli vabastatud krediidisumma tagasimaksetest. Krediidisumma jääk tuli tagastada uue maksegraafiku alusel. Seoses maksepuhkusega muutusid lepingu lõpptähtpäev, intressi kogusumma, krediidi kogukulu ja krediidi kulukuse määr. Uus krediidi kulukuse määr lepingus aasta kohta oli 24,11%. Kostjal tuli tasuda lepingu muutmise tasu 45 eurot. Kõigi kostja poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma oli 14 675,95 eurot.
1.3.Kostja on kohustuste katteks tasunud kokku 7375,85 eurot, millest 4241,24 eurot arvestati intresside katteks, 3062,98 eurot krediidisumma katteks, 52,50 eurot lepingu haldustasu katteks, 6,52 eurot lepingu muutmise tasu katteks, 5 eurot sissenõudekulu katteks, 7,61 eurot viivise katteks. Vastavalt lepingu põhitingimustele tasaarvestas hageja üleantavast krediidisummast lepingu sõlmimise tasu 194,25 eurot.
1.4.Hageja edastas lepingu ülesütlemise hoiatuse. Kostja ei likvideerinud tekkinud võlga täiendava tähtaja jooksul, millest tulenevalt ütles hageja lepingu 16.05.2024 avaldusega üles.
2.Kostja vastust hagiavaldusele ei esitanud. Maakohtu otsus
3.Maakohus rahuldas 07.02.2025 tagaseljaotsusega hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 5379,90 eurot, sissenõudmiskulu 10 eurot ja viivise võlalt (5379,90 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 17.05.2024 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude. Maakohus jättis rahuldamata hagi intresside 688,64 eurot, lepingu haldustasu 10,42 eurot, viivise 760,05 eurot ja lepingu muutmise tasu 38,48 eurot väljamõistmiseks. Menetluskulud jättis maakohus 50% ulatuses kostja kanda ja 50% ulatuses hageja kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1) ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 505 eurot.
3.1.Maakohus leidis, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s
2
2-24-15092 94 sätestatud viivise ulatuses. Kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (C-679/18 p 18, C-495/19 p 17).
3.2.Krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Laenusaajal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.
3.3.Kohtu ette toodu kohaselt oli kostjal järgmised igakuised krediidikohustused: 34 eurot TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ees; 240 eurot Esto AS ees; 1 eurot Kaubamaja Grupp AS ees; 250 eurot Placet Group OÜ ees; 98 eurot Esto AS ees; 29 eurot Bondora AS ees.
3.4.Kostja keskmine sissetulek oli 1142 eurot. Kostja ülalpidamisel oli üks ülalpeetav. Hageja järeldusel puudusid kostjal üürikulud.
3.5.Hagiavaldusest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks krediidisaaja väljaminekute ega majapidamiskulutuste suurust. Hageja on hagis üksnes märkinud, et pärast krediidilepingu sõlmimist olid kostja igakuised kohustused kokku 625,32 eurot ja sissetulek keskmiselt 1142 eurot. Samas ei ole hageja arvestanud kostja väljaminekuid majapidamisele, ülalpeetavale ega ka asjaolu, et kostja mängis regulaarselt hasartmänge (Eesti Loto AS).
3.6.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
3.7.Seetõttu mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja lepingust tuleneva võla 5379,90 eurot (laen 12 755,75 – tagasimaksed 7375,85), sissenõudekulu 10 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 kohaselt. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada täielikult või saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
4.1.Maakohus ei põhjendanud piisavalt, millistele konkreetsetele asjaoludele tuginedes kohus järeldas, et krediidiandja ei täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega.
4.2.Hageja esitas kohtule andmed ja tõendid, mis näitavad, et krediidiandja analüüsis laenusaaja krediidivõimelisust vastavalt kehtivatele nõuetele. Kostja andmeid võrreldi mitmest sõltumatust allikast saadud teabega, sealhulgas arvelduskonto väljavõtte ja registripäringutega. Krediidiandja krediidianalüüsi süsteem põhineb kindlaks määratud ja standardiseeritud valemil, mis arvestab kõiki laenutaotleja finantskohustusi, sealhulgas 3
2-24-15092 ülalpeetavate arvu. Ka siinsel juhul arvestati krediidianalüüsis ülalpeetava olemasolu ja majapidamiskulusid. Pärast olemasolevate krediidikohustuste (275 eurot) ja uue laenukohustuse (350,32 eurot) tasumist jäi laenusaajale igakuiselt vaba raha 516,68 eurot (keskmine sissetulek 1142 – krediidikohustused 625,32). See summa oli piisav, et katta keskmised majapidamiskulud ning tagada ülalpeetava ülalpidamine. Siinkohal on oluline arvesse võtta ka seda, et krediidivõimelisuse analüüs tehti märtsis 2022, mil majandusolukord ja hinnatase olid oluliselt erinevad praegusest. Menetluse käik
5.Ringkonnakohus võttis hageja apellatsioonkaebuse menetlusse ja andis hagejale võimaluse esitada täiendav seisukoht erinevate kostja arvelduskonto väljavõttelt nähtuvate kulude ja kohustuste kohta.
6.Ringkonnakohus toimetas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määruse, apellatsioonkaebuse ja hageja täiendava seisukoha kostjale kätte kättetoimetamisportaali kaudu, kuid kostja apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
8.Kohus võib TsMS § 407 lg 1 järgi hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Hageja esitatud faktilised väited loetakse kostja poolt omaksvõetuks.
9.Tagaseljaotsust tehes ei hinda kohus asjas esitatud tõendeid. Kohus võtab aluseks üksnes hagiavalduses esile toodud asjaolud ning loeb need TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi kostja poolt omaksvõetuks TsMS § 231 lg 2 tähenduses. Seetõttu ei saanud maakohus hageja esitatud tõendeid hinnates tuvastada asjaolusid, mille alusel järeldada, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus hindab tõendeid ja tuvastab nende alusel asjaolusid üksnes juhul, kui hagile vastamata jätmisest hoolimata otsustab kohus lahendada vaidluse tavapärases korras, s.o sisulise otsusega. Juhul, kui TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud eeldused on täidetud, kuid kohus kahtleb hagi põhjendatuses, ei ole kohtul kohustust lahendada vaidlust tagaseljaotsusega.
10.Kui kohus otsustab lahendada vaidluse tagaseljaotsusega, peab kohus hagi lahendades arvestama kõiki hagis esitatud asjaolusid ning hindama, kas esitatud asjaolude õigsust eeldades on alust hagi rahuldada. See tähendab, et isegi juhul, kui hagile lisatud tõenditest nähtub faktilisi asjaolusid, ei tohi kohus neid tagaseljaotsuse tegemisel siiski arvesse võtta. Hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel saab kohus arvestada üksnes nende faktiliste asjaoludega, mis on kirjas kostjale nõuetekohaselt kätte toimetatud hagiavalduses (TsMS komm II (2019), § 407, p 3.3.6.a). Siinsel juhul rahuldas maakohus tagaseljaotsusega hagi osaliselt, leides, et kuivõrd esialgne laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on hagi õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (otsuse lk 2). Maakohus leidis, et krediidiandja ei 4
2-24-15092 kogunud teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Maakohus heidab hagejale ette, et hageja ei ole arvestanud kostja väljaminekuid majapidamisele, ülalpeetavale ega ka asjaolu, et kostja mängis regulaarselt hasartmänge (Eesti Loto AS) (dtl 130–138). Seega hindas maakohus tagaseljaotsuse tegemisel kostja pangakonto väljavõtet ja tuvastas selle alusel vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise.
11.Tarbijakrediidivaidlustes ei ole üldjuhul põhjendatud lahendada vaidlust tagaseljaotsusega, sest maakohus peab omal algatusel kontrollima vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, aga ka muid asjaolusid, mis mõjutavad hageja nõude rahuldamist sisuliselt, mitte pelgalt hagis esitatud asjaolude kohaselt. Tagaseljaotsuse õiguslik raamistik ei võimalda alati kohtu kontrollikohustust täita, kuivõrd krediidi kulukuse määra ja vastutustundliku laenamise põhimõtte kontrollimine eeldab sageli tõendite hindamist ja asjaolude tuvastamist.
12.Krediidiandja võib VÕS § 4034 lg 6 järgi sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 2 teise lause järgi arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sh tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
13.Eeltoodust ei tulene täpsemalt, kuidas peab krediidiandja hindama tarbija kohustuste ja sissetulekute vahekorda. Finantsinspektsiooni juhiste kohaselt tuleb lähtuda krediidi põhiosa ja intressimaksete ning tarbija sissetuleku suhtest, võttes seejuures arvesse nii tarbijale väljastatava kui ka juba varem võetud kohustuste summa. Tarbijale ei tohi krediiti väljastada, kui on ilmselge, et tarbija sissetulekutest ei jätku kõikide olemasolevate ja taotletavate kohutuste kandmiseks. Seejuures peab krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe vastama krediidiandja poolt sise-eeskirjades kehtestatud piirmääradele. Tarbija jaoks on ebamõistlikult koormav, kui tema kõigi finantskohustuste igakuised põhiosaja intressimaksed kokku moodustavad 80–100% tema sissetulekutest ning ettevaatlikkusega tuleks suhtuda ka suhtarvudesse, mis jäävad vahemikku 50–80% (vt Finantsinspektsiooni käsiraamat vastutustundliku krediidi väljastamise protsessile. 17.10.2024. Kättesaadav: fi.ee/juhendid). Hagiavalduses on hageja märkinud, et kostja krediidikohustuste ja sissetuleku suhteks on 54,76%. Uuel läbivaatamisel saab maakohus siinse otsuse punktis 12 märgitule hinnangut andes hinnata, kas nimetatud suhtarv on siinsel juhul õigesti arvestatud ja põhjendatud.
14.Ülaltoodud põhjendustel tühistab ringkonnakohus maakohtu tagaseljaotsuse ja saadab asja maakohtule menetluse jätkamiseks, sest ringkonnakohus ei saa asuda esmakordselt tõendeid hindama olukorras, kus maakohtus ei ole vastutustundliku laenamise aspekti arutatud.
15.Kuna ringkonnakohus tühistab vaidlustatud osas maakohtu otsuse ja saadab asja tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega.
5
2-24-15092 (allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.