nr 2-21-19159 Xx xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx hagi Xxxxxxxx xxxxxxxxxx ( xxxxxxxxxx xxxxxxx ) vastu kahju 1081,19 euro, võla sissenõudmiskulu 40 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 4,26 euro ja alates 08.12.2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt väljamõistmiseks hagimenetlus lihtmenetlusena 1211,84 eurot
Kohtunik
Kadi Aavik
Hageja
Xx xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx (registrikood xxxxxxxxxx , asukoht xxxxxxxxx xxxxx xxx, xxxxxxxxx ) jurist A.L (xxx xx , e-post: [email protected] )
Toimetada otsus kätte hageja ja kostja esindajatele. Kohtu selgitused - Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel on kohus hagihinnast tulenevalt menetlenud hagi lihtmenetluses. Kohus on pooled 8.03.2023 ära kuulanud ning kohustanud hageja taotlusel PPA-t esitama kohtule kirjalikud materjalid seoses juhtumiga nr 3100210505104.
- TsMS § 444 lg-te 1 ja 2 alusel kajastab kohus otsuses üksnes poolte põhiargumendid ning piirdub põhjendavas osas vaid õiguslike põhjenduste ja kohtu järelduste aluseks olevate tõendite märkimisega. Edasikaebamise kord - Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Tartu Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Edasikaebe tähtaeg on 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. - Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Kohtu menetluses on Xx xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx hagi Xxxxxxxx xxxxxxxxxxxx ( xxxxxxxxx xxxxx ) vastu VÕS § 492 lg 1 alusel regressnõudena kindlustushüvitise tasumisega seonduva kahju hüvitamiseks. Hageja nõuab kostjalt põhinõudena 1081,19 euro, võla sissenõudmiskulu 40 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 4,26 euro ja alates 08.12.2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt väljamõistmist. Menetluskulud palub hageja jäta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõitis 15.08.2021 Mercedes-Benz CLA (xxx xxx ), mida juhtis.O.S , Viljandimaal, Viljandi vallas, Mustla-Mõnnaste tee 9 km-l läbi teel asunud löökaugu ning selle tulemusena sai kahjustada sõiduki veermik, rehv ning velg. Kruustee seisundinõuete kohaselt on lubatud ebatasasuste maksimaalne sügavus 8 cm. Löökaugu sügavus, millest sõiduk läbi sõitis, ületas 8 cm. O. S kutsus sündmuskohale politsei. Kindlustuslepingu järgi on kahjujuhtumi omavastutus 300 eurot. Kindlustusvõtja esitas hagejale kahjuteate ning XXXX AS hinnapakkumise alusel teostati sõidukil parandustööd, mis läksid maksma 1381,19 eurot. Hageja sõnul käis politsei sündmuskohal ning tegi fotod sõidukist ja teel asuvast löökaugust. Hageja hüvitas kindlustusvõtja eest XXXX AS-le 1081,19 eurot ning soovib summa hüvitamist kostjalt, kuna hageja arvates eksis kostja teehooldusnõuete järgimisel ning vastutab seeläbi vastutab VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel tekkinud kahju eest. Hageja märgib, et Mustla-Mõnnaste tee on rajatis, mille kasutamine peab olema ohutu. Kuna sellel teel asus liikluskorraldusvahendiga tähistamata löökauk, milles läbi sõitmine kahjustas sõidukit, siis järelikult ei olnud ehitise (tee) kasutamine ohutu.
3.Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja on mh põhivastuväidetena avaldanud, et ei nõustu hageja märgitud maanteeaugu parameetritega ja leiab, et vastav asjaolu on hagejal usaldusväärselt tõendamata. Hagejal puudus mistahes kohustus kindlustusvõtjale kahju hüvitada – kaskokindlustuse tingimuste p 2.17.19 järgi ei loeta kindlustusjuhtumiks kahju, mis tuleneb tehnilisest rikkest juhul, kui rike on seotud sõiduki või selle osa modifitseerimisega. Kaskokindlustuse tingimuste p 2.17.21 järgi ei loeta kindlustusjuhtumiks kahju, mis on seotud rehvide vigastusega. Kostja väidab lisaks, et sõiduki, mis löökaugust läbi sõitis, rehvid olid modifitseeritud, mistõttu kahjuhüvitise summat tuleks VÕS § 139 lg-st 1 tulenevalt vähendada. Hageja pole kohtu ette toonud asjaolusid, mis võimaldaks järeldada, et kostja oleks rikkunud teeomaniku kohustusi – hageja ei ole tõendanud tee seisundinõuetele mittevastavust. Hagiavalduse lisaks olevatelt fotodelt pole tuvastatav isegi see, et ebatasasus oleks 8 cm sügav, kuna foto on tehtud ülevalt alla vaatava nurga all ning mõõtelatilt pole
näha isegi seda, millistes mõõtühikutes tulemus on kajastatud. Mõõtelatt ise aga on sedavõrd määrdunud, et sellelt pole võimalik tulemust välja lugeda. Hageja tugines hagiavalduses sellele, et ebatasasus ületas 8 cm, toomata kohtu ette asjaolu, kui sügava ebatasasuse esinemisele hageja tugineb. Ka PPA kirjas (hagi lisa 4) ei ole ühtegi viidet selle kohta, et maanteeaugu sügavus oleks olnud enam kui 8 cm. Samuti on kahju ulatus kostja arvates põhjendamata. Hagiavalduse lisast 8 nähtub, et teostati veermiku kontroll, mis on sõiduki avariijärgse kontrolli puhul tavapärane, kuid mistahes remonttöid veermikuga ei tehtud. Seega – hageja viide veermiku kahjustumisele on kohut eksitav. Esiteks ei ole mitte üheltki hagiavaldusele lisatud fotolt tuvastatav, et sõiduki velg oleks saanud kahjustada. Ka hagiavalduse lisas 5 esitatud kindlustusvõtja kahjuteade sisaldab teavet üksnes selle kohta, et purunes rehv, mitte velg. Velje kahjustumisele ei viita ka PPA oma kirjas. Hagiavalduse lisa 7 tõend saadi XXXX AS kui remonditööd läbi viinud äriühingu esindajalt, kes oli huvitatud kasumi teenimise nimel müüma kliendile uut toodet ehk kes sai kasu sellest, et velg tervikuna välja vahetati ning hilisemate küsimuste korral oli huvitatud enda töö vajalikkust ja kvaliteeti kaitsma. Vastavast terviklikust kirjavahetusest nähtub, et hageja palus alles novembris 2021 XXXX AS ehk xxxxxxxxxxx esindajalt kirjalikku kinnitust, et velg vajas asendamist. Kuivõrd hageja velje omanikuna (LKindlS § 26 lg 8) velge enda valdusesse ei võtnud, ei ole täna võimalik tagantjärgi tuvastada, kas velg oli mingil määral kahjustatud või mitte. Isegi kui velg oleks olnud kõverdunud, ei oleks põhjendatud selle velje väljavahetamine. Hageja ei ole esitanud tõendeid selleks, et näidata ära velje kõverdumine, veel vähem see, et hädavajalik oleks olnud just uue, äärmiselt kalli velje soetamine.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ning vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise, mis asjaolud nad oma nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste tõenditega neid enda kirjeldatud asjaolusid soovivad kohtule tõendada. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
5.Kohus nõustub, et käesolevas asjas tuleb hinnata, kas kostja on tee hooldamiseks kohustatud isikuna tekitanud sõidukiomanikule õigusvastaselt kahju. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 alusel nõude rahuldamise üldise eeldusena pidi hageja tõendama esmalt kostja käitumise õigusvastasuse, kindlustusvõtjale kahju tekkimise ning põhjusliku seose kostja teo ja tagajärje vahel.
6.Ehitusseadustiku (EhS) § 97 lg 2 kohaselt kehtestab tee seisundinõuded valdkonna eest vastutav minister määrusega. Vastavalt 14.07.2015 määrus nr 92 („Tee seisundinõuded“) §-le 14 on kruusateede seisunditasemed esitatud määruse lisas 4 ning § 15 järgi on kruusatee seisundinõuded määruse lisas 5. Vaidluse all ei ole, et ametlike liiklussageduse andmete järgi liikleb vaidlusalusel kõrvalmaanteel, kus löökauk paiknes, 55-64 sõidukit päevas ning roobaste ja ebatasasuste maksimaalne lubatud sügavus on seal 8 cm.
7.Käesolevalt on kohtu hinnangul usaldusväärselt tõendamata, et löökaugu sügavus, millest kindlustusvõtja sõiduk läbi sõitis, oli 8 cm. Kohus nõustub kostjaga selles, et hagiavaldusele lisatud tõendid, st fotod (dtl 14-20), vastava kohta on ebaselged. Fotodelt on kohtule esmalt tuvastatav kruusatee servas pargitud sõiduk registreerimisnumbriga xxx xxx , mille tühja rehvi kõrvale on püstiselt paigutatud mõõtelatt (dtl 14-16). Lisaks on tehtud fotosid kruusatee üldplaanist (dtl 17). On tuvastatav, et mõõtelatt on paigutatud püstiselt kruusateel olevasse loiku, kuid kohtule on arusaamatu, kui sügav vastav löökauk mõõtelati kohaselt peaks olema, sest latt on määrdunud (dtl 18-19). Samuti on arusaamatu, kus konkreetne auk teel asetses (keskel, paremal või vasakul ääres). Võimatu on aru saada, milline on fotol konkreetne löökauk, mida kindlustusvõtja sõiduk läbis. Kohtu hinnangul on oletuslik hageja ärakuulamisel avaldatud seisukoht, et tegemist pidi olema tee keskel oleva auguga (dtl 20). Samuti ei selgu PPA vastusest hagejale, kui sügav oli mõõtetulemus – PPA vastusest ilmneb lakooniliselt, et kohal käis politseipatrull, kes tegi sündmuskohal fotod sõidukist ja sõiduteest (dtl 30). Oluliselt rohkem teavet juhtunu kohta ei nähtu ka PPA-lt kohtule saadetud päringuvastusest (dtl 99). Kohtuotsus ei saa rajaneda oletustele ning ebamäärastele tõenditele. Seega tuleb kohtul nentida, et
põhjuslik seos kahju ning kostja väidetava teo (tegevusetuse) vahel on tõendamata, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.
8.TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus kostja menetluskulud hageja kanda. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalikud kostja lepingulise esindaja menetluskulud TsMS § 175 lg 1 tähenduses 1425 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb hagejal kostja kasuks välja mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Aavik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.