2-22-122864/13 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

9.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded 27.06.2022 esitas Aktiva Portfolio AS Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses menetluse jätkumisega hagimenetluses, 18.10.2021 Viru Maakohtule hagi M. I. vastu võlgnevuse nõudes ning 29.11.2022 ja 30.11.2022 hagiavalduse täiendused. Hagiavalduse ja täienduste kohaselt sõlmis kostja M. I. AS-ga I 29.01.2021 laenulepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 500 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 60 osamaksega perioodil 15.02.2021-15.01.2026. Kostjal on põhiosa võlgnevus alates 10. osamaksest 15.11.2021 kuni ülesütlemisele eelnenud 13. osamakseni 15.02.2022 (5,46 + 5,87 + 5,68 + 5,80) summas 22,81 eurot. Kostja on teostanud tagasimakseid põhiosa katteks kokku summas 17,75 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 482,25 eurot (500 - 17,75). Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Laenuandja saatis 04.02.2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 22.02.2022 saatis laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. I AS loovutas 23.02.2022 kostja vastase nõude AS-le Aktiva Portfolio koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 22,9 % aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 10. osamaksest 15.11.2021 kuni ülesütlemisele eelnenud 13. osamakseni 15.02.2022 summas 37,07 eurot (9,51 + 9,10 + 9,29 + 9,17 = 37,07). Kostja intressi tasunud ei ole. Vastavalt 29.01.2021 sõlmitud laenulepingu tingimustele ja maksegraafikule on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldustasu. Pooled on kokku leppinud haldustasus 2,50 eurot kuus. 22.02.2022 lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 15.11.2021-15.02.2022 osamaksete haldustasud, so 10 eurot (2,50 x 4). Tulenevalt eeltoodust on laenuhaldustasu võlgnevus summas 10 eurot. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 482,25 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 23.02.2022 kuni hagi esitamiseni 18.10.2022 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 22,9% summas 72,01 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt 482,25 eurolt kuni sellekohase tasumiseni alates 19.10.2022 lepingujärgse viivisemääraga s.o 22,9% aastas. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatut. Hageja sissenõudekulude summa 40 euro kujunemine: hageja, et edastanud kostjale 3 tasulist kirja aadressile xxxx (tegemist on mh meiliaadressiga, mille kostja avaldas laenuandjale lepingu sõlmimisel) - 04.03.2022 kirja eest nõuab hageja VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel 20 eurot, 12.04.2022 ja 24.05.2022 kirjade eest nõuab hageja kummagi kirja eest 5 eurot. Hageja on hagiavaldusega esitanud kirju rohkem, näitamaks, et hageja on üritanud kostjaga ühendust saada ning kohtuväliselt lahenduse leida. Makseviivitusega seotud muud kulud summas 10 eurot sisaldavad mh võlgnikule tehtavate kõnede kulu, andmete töötlemise ja kontrollimise kulu, kontaktandmete otsingu ja päringu kulu jms. Hageja on nimetatud toimingud ka teinud. Näiteks on hageja üritanud kostjaga telefonitsi ühendust saada kuupäevadel 03.03.2022, 11.04.2022, 09.05.2022, 02.06.2022. Samuti on hageja saatnud kostjale SMS-e kuupäevadel 07.04.2022, 20.05.2022. Hageja on sissenõudmisega seotud kulude tekkimist selgitanud selgelt ja põhjalikult ning lisanud ka vastavad tõendid. Mh peab hageja oluliseks rõhutada, et hageja on saatnud kostjale kirju, e-kirju, SMS-e ning helistanud kostja enda poolt laenuandjale avaldatud aadressidel ja numbritel. Võlausaldaja kohustus on teadete saatmist tõendada, mida hageja ka teeb (Vt TsÜS § 70), kuid teadete kättesaamine võlgniku poolt ei ole oluline. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 21.01.2023 TsMS § 317 lg 1, lg 12 ja lg 3 kohaselt avaldamisega 05.01.2023 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale nõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul alates väljaandes Ametlikud Teadaanded teate kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates ja toimetas hagimaterjalid kostjale kätte avalikult. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 05.01.2023 ja loeti kättetoimetatuks 21.01.2023, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 06.02.2023. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on esitanud kohtule 23.02.2022 kostjale adresseeritud teatise nõude loovutamise kohta, mille kohaselt on AS I laenulepingust nr. xxxx tulenevad nõuded loovutatud Aktiva Portfolio AS-le VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad kostja ja I AS vahel 29.01.2021 sõlmitud väikelaenu lepingust nr xxxx, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Kostja on tasunud laenu osaliselt, mistõttu on põhjendatud kostjalt välja mõista tasumata põhivõlgnevus summas 482,25 eurot ning tasumata laenuhaldustasu 10 eurot. VÕS § 94 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi. Tasumata on intressi osamaksed 15.02.2022 seisuga kokku summas 37,07 eurot (9,51 + 9,10 + 9,29 + 9,17). Intressinõue on põhjendatud ja kuulub kostjalt samuti väljamõistmisele. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis tasumata põhinõudelt 482,25 eurolt lepingus kokkulepitud viivisemääraga 22,9 % aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 23.02.2022 kuni hagi esitamiseni 18.10.2022 summas 72,01 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub esitatud arvestusega (dtl 75). Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus vastavalt hageja taotlusele sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise 22,9% aastas põhinõudelt alates 19.10.2022 - 13.03.2023 (k.a) 146 päeva eest, mis moodustab 44,17 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 13.03.2023 seisuga kokku summas 116,18 eurot (72,01 eurot + 44,17 eurot). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 14.03.2023 edasiulatuv viivis põhivõlalt 482,25 eurolt lepingujärgses määras 22,9% aastas kuni põhivõla tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 366,07 eurot (482,25 – 116,18). Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist peale lepingu ülesütlemist summas 40 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja võla sissenõudmiskulude nõue osaliselt, s.o. summas 30 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Säte võimaldab küsida tasu üksnes kolme meeldetuletuskirja eest, võlausaldajal on võimalik saata võlgnikule lisaks tasuta meeldetuletuskirju. Tasulised meeldetuletuskirjad on saadetud peale lepingu lõppemist 04.03.2022, 12.04.2022 ja 24.05.2022 (20 eurot + 5 eurot + 5 eurot). Hageja nimetab, et on teinud muude kuludena võlgnikule kõnesid, saatnud e-maile ja SMS-e. Nimetatud summa sisaldab andmete töötlemise ja kontrollimise kulu, kontaktandmete otsingu ja päringu kulu jms., kuid nimetatud toimingute eest kulude kandmist esitatud materjalidest ei nähtu. Võimalike muude kulude tekkimist ja selle ulatust tuleb tõendada s.t. kulud peavad olema reaalselt kantud. Kulude tegemist ei saa tõendada väljavõttega süsteemist. Kohus selgitab hagejale, et sättes viidatud ülempiir ei ole fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu VÕS § 1131 lõikes 1 sätestatu, mistõttu peab hageja kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Seadusandja ongi kehtestanud esimese meeldetuletuskirja eest suurema ülempiiri, et osaliselt hüvitada ka võlausaldaja üldkulusid. Seega ei ole kohtu hinnangul hageja piisavalt põhjendanud ega tõendanud muude kulude kandmist summas 10 eurot, mis jääb rahuldamata. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 641,33 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 10 eurot ehk ligikaudu 1,6 %. Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 245 eurot, mis on riigilõivu seaduses ette nähtud määr tulenevalt hagi hinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 480 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Hagejale on osutatud õigusabi 4 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta), mis sisaldab maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamist ja kohtule esitamist, alusdokumentide tellimist ja analüüsi, hagimaterjalide koostamist, lisade komplekteerimist ning esindust hagimenetluses. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 120 eurot tunnis (käibemaksuta). Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot (käibemaksuta), mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole. Kohtu hinnangul ei ole tegemist keeruka ega mahuka õigusliku vaidlusega, mistõttu ei ole kohtu hinnangul hageja õigusabikulude suurus mõistlik ega põhjendatud. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes käesoleva hagiga sarnaseid trafaretseid hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, esitab kohtutesse märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Õigusabikulu mahtu ei põhista ka vajadus hagi vastavalt kohtu suunistele parandada, sest eelduslikult pidanuks õigusteadmistega isik suutma lihtsa nõudega hagi nõuetekohaselt vormistada ka nn esimesel korral. Seega pole tegemist keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks 2 tundi ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 200 eurot (käibemaksuta).