Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

1(5)

2-22-140881

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank või EE567700771003819792 LHV Pank riigilõiv, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja G4S Eesti AS 10.08.2020 lepingu nr x. Kostja kohustus lepinguga tasuma lepingu alusel osutatud teenuse eest igakuiste G4S Eesti AS-i poolt esitatud arvete alusel. Kuna kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ega tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles G4S Eesti AS kostjaga sõlmitud lepingu üles 24.09.2021. G4S Eesti AS loovutas 28.10.2021 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda viiviseid, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. G4S Eesti AS ja kostja sõlmitud lepingu põhitingimuste “teenused” kohaselt teostati lepingu alusel suitsuanduriteenust „Nublu“. Teenuse kuutasu oli 6,90 eurot, mis sisaldas pikendatud garantiid ja asenduspatareisid. Lepingu kohaselt oli valveobjekti asukohaks x, Kliendikohustusperioodiga 12 kuud. Kostjal olid arved tasumata alates 24.07.2021. Vastavalt hinnakirjale, mis lepingu kohaselt oli G4S Eesti AS kodulehel ja millega tutvumist kostja kinnitas, oli järjekoha nr 4.4 kohaselt 2(5)

2-22-140881 Suitsuanduriteenus Nublu lepingu lõpetamise tasu 50 eurot. Järjekoha punkti 4.5 kohaselt Nublu suitsu- ja vinguandur maksumus 150 eurot koos käibemaksuga. Kuna leping lõpetati enne kliendikohustusperioodi lõppu, ning kostja G4S Eesti AS-le seadmeid ei tagastanud, esitati kostjale tasumiseks arve suitsuanduri teenuse tingimuste 2.2.10 ja 2.2.12 alusel, lepingu lõpetamise eest 50 eurot ja tagastamata suitsuanduri eest 150,00 eurot. Tulenevalt eeltoodust moodustab kostja põhivõlgnevus 222,08 eurot. Vastavalt lepingute üldtingimuste punkti 3.3.2 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist kolmekordses seadusejärgses viivise määras. Seadusejärgne viivisemäär oli kuni 31.12.2022 8% aastas ning alates 01.01.2023 10,5% aastas. Seega moodustab hageja viivisenõue kostja vastu alates arvete tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni 73,92 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka viivist kogu põhivõlalt s.o 222,08 eurot, kuni sellekohase tasumiseni alates 15.02.2023 lepingujärgse viivisemääraga 0,0863% päevas. Hageja palub kostjalt välja mõista ka võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud summas 30 eurot, mis on järgmised:

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kohus toimetas kostjale menetlusdokumendid isiklikult kätte 17.02.2023. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on esitanud kohtule 28.10.2021 kostjale adresseeritud teatise nõude loovutamise kohta, mille kohaselt on G4S Eesti AS kostjaga sõlmitud lepingust nr NK-21/63267-1 tulenevad nõuded loovutatud Osaühingule Aktiva Finants (dtl 31).

3(5)

2-22-140881 VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole lepingut täitnud ning tasunud teenuse kasutamise eest tasu ega tagastanud ka G4S Eesti AS-le kuuluvat seadet, mistõttu on põhjendatud kostjalt välja mõista tasumata põhivõlgnevus 222,08 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis lepingu nr NK-21/63267-1 alusel põhivõla summalt 326,89. Vastavalt lepingu üldtingimuste punkti 3.3.2 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist kolmekordses seadusejärgses viivise määras (dtl 34). Seadusejärgne viivisemäär oli kuni 31.12.2022 8% aastas (kolmekordne määr 24%, s.t 0,06575% päevas) ning alates 01.01.2023 10,5% aastas (kolmekordne määr 31,5%, s.t 0,08630% päevas). Hageja palub kostjalt välja mõista viivised lepingujärgse viivise määraga alates arvete tasumise tähtajale järgnevast päevast (vastavalt 24.07.2021; 15.08.2021; 14.09.2021 ja 17.10.2021) kuni hagiavalduse esitamiseni, kokku 73,92 eurot. Hageja palub välja mõista ka täiendava viivise alates hagiavalduse kohtusse esitamisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,08630% päevas. Kohtu hinnangul on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis 73,92 eurot ning viivis määraga 0,08630% päevas alates hagi esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist peale lepingu ülesütlemist summas 30 eurot. Hageja nõuab kostjale saadetud esimese meeldetuletuskirja eest 15 eurot ning teise ja kolmanda kirja eest kokku 10 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt muude makseviivitusega tekkinud kulude hüvitamist summas 5 eurot. See hõlmab nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid, kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid, võlgnikule vastamisega seotud kulusid, võlanõuete selgitamise ja vastuväidetele vastamist telefoni ja e-kirja teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulusid ning võlanõude avaldamisega tehtud kulusid. Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja võla sissenõudmiskulude nõue osaliselt, s.o. summas 25 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja

4(5)

2-22-140881 eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on summas kuni 500 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja piisavalt põhjendanud ega tõendanud muude kulude kandmist summas 5 eurot. Kohus selgitab hagejale, et sättes viidatud ülempiir ei ole fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, mistõttu peab hageja kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna tarbija on teenuse kasutamisel jäänud võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Hagiavaldusele on lisatud 3 kirja, mis olid kostjale hageja poolt saadetud pärast lepingu lõppemist (dtl 48-53). Seega leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud summas 25 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 140 eurot ja õigusabikulud summas 358 eurot, tunnitasuga 169 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu summas 140 eurot. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 358 eurot ei ole põhjendatud. Esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et hagi koostamisele ja tõendite kogumisele võis esindajal kuluda 1 tund, millele lisandub ka tasu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest 20 eurot. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud kuluks 189 eurot õigusabi kulude katteks. Tegemist ei ole keerulise asjaga ning hagiavaldus on koostatud tüüpvormil. Seega moodustavad hageja menetluskulud antud juhul kokku 329 eurot (riigilõiv summas 140 eurot; mõistlikud õigusabi kulud summas 189 eurot). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud viivise väljamõistmist menetluskuludelt. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.