Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (5)

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas kohtusse hagi L. H. (kostja) vastu laenulepingust tuleneva võla, intressi, lepingu haldustasu ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 30.07.2019. a Fresh Finance OÜ-ga laenulepingu nr 10020 (leping), mille alusel sai kostja 12 054 eurot laenu ning kohustus nimetatud summa maksegraafiku alusel osamaksetena tagastama perioodil 15.08.2019 - 15.07.2026. Kostja ei täitnud alates 15.07.2021. a lepingust tulenevat maksekohustust nõuetekohaselt. Kostja rikkumise tõttu ütles Fresh Finance OÜ lepingu üles ja loovutas kõik lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 10 175,42 eurot, intressi summas 878,76 eurot, lepingu haldustasu 12,50 eurot, võla sissenõudmiskulu 35 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 1451,88 eurot ja edasiulatuvalt viivise põhinõudelt lepingujärgses määras 21% aastas. Kohus andis 01.08.2022 määrusega kostjale võimaluse hagiavaldusele vastata. Vastust hagile kostja kohtule ei esitanud, kuid tegi kohtule järelepärimise, kas asjas oleks võimalik jõuda kohtuvälisele kokkuleppele. Kohus on kostjale selgitanud, et kompromissiläbirääkimiste pidamiseks ja kokkuleppe sõlmimiseks tuleb kostjal ühendust võtta hagejaga. 09.09.2022 kohtunõudega andis kohus kostjale täiendava võimaluse esitada kohtule vastus hagile või teatada hagejaga peetud kompromissiläbirääkimiste tulemustest. Kostja pole kohtule oma vastust hagiavaldusele esitanud ega kompromissiläbirääkimiste tulemustest teatanud, kuid hageja on edastanud kohtule poolte kirjavahetuse, millest nähtub, et pooled pidasid omavahel kompromissiläbirääkimisi, ent kompromissi tingimustes kokkuleppele ei jõudnud ja läbirääkimised nurjusid.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi L. H. vastu on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja nõuab hagis kostjalt laenulepingust tulenevat põhivõlga, intressi, lepingu haldustasu ning viivist põhivõlalt. Kostja ei ole vastu vaielnud asjaolule, et ta on Fresh Finance OÜ-ga 30.07.2019. a laenulepingu nr 10020 sõlminud ja on sellest lepingust tulenevaid maksekohustusi rikkunud. Kostja ei ole ka vaidlustanud nõude suurust. Kostja on ainult viidanud oma makseraskustele, mistõttu pole pooled jõudnud kokkuleppele asja lahendamises kompromissiga. Seega sisuliselt on kostja hagi tervikuna õigeks võtnud. Kohus on seisukohal, et poolte suutmatus jõuda kompromissis kokkuleppele ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Hageja on esitanud tõendina laenulepingu nr 10020 (dtl 6-13), mille kostja on digitaalselt allkirjastanud 30.07.2019. a. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vastavalt VÕS § 401 lg-le 3 kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui

2 (5)

seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Antud juhul on Fresh Finance OÜ laenuandjana tegutsenud oma majandustegevuses ning seda arvestades on tegemist tarbijakrediidilepinguga. Lepingus on pooled kokku leppinud, et Fresh Finance OÜ annab kostjale laenu 12 054 eurot intressiga 21% aastas. Kostja kohustus laenu tagastama igakuiste osamaksetena, laenu tagastamise lõpptähtaeg oli 15.07.2026. a. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt on võlausaldajal võlgniku poolse rikkumise korral õigus muu hulgas leping üles öelda. VÕS § 108 lg 1 kohaselt on võlausaldajal võlgnikupoolse raha maksmise kohustuse rikkumise korral õigus nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna tegemist on tarbijakrediidilepinguga, siis on kohtul kohustus ka omal algatusel kontrollida nõude aluseks oleva lepingu ja selle tingimuste kehtivust, olenemata sellest, et pooled ei ole sellele tuginenud. Kohus leiab, et esitatud asjaolude põhjal ei ole kõnealuse laenulepingu kui tarbijakrediidilepingu tühisus tuvastatav. Muu hulgas ei saa hinnata lepingus kokku lepitud laenu intressimäära üleliia kõrgeks ja lepingu krediidikulukuse määr ei ületa VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud ülempiiri, millisel juhul tuleb tarbijakrediidileping lugeda tühiseks. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on laenulepingust tulenevat laenusumma tagastamise ning intressi ja lepingu haldustasu tasumise kohustust rikkunud. Fresh Finance OÜ on kostja rikkumise tõttu lepingu ennetähtaegselt üles öelnud ja loovutanud lepingust tulenevad nõuded hagejale. Hageja nõuab kostjalt kohustuste täitmist ning lisaks kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist. Kohustus on muutunud sissenõutavaks ja hagejal on õigus selle kohustuse täitmist nõuda. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis annaks talle alust laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisest keelduda ja hageja nõuded rahuldamata jätta. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ka hageja nõutavale viivise määrale ega viivise arvestusele. Hageja nõue on selles osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. TsMS § 367 kohaselt arvestab kohus viivise välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Hagi esitamise, s.o 22.07.2022. a seisuga on hageja arvestanud sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 1451,88 eurot. Alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni perioodi eest 23.07.2022. a – 10.03.2023. a kujuneb 10 175,42 euro suuruselt võlasummalt hageja nõutud

3 (5)

määras viivise suuruseks 1369,92 eurot. Seega kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis kokku 2821,80 (1451,88 + 1369,92) eurot. Hageja nõuab kostjalt ka 35 eurot võla sissenõudmiskulu. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS §-is 1132 on sätestatud piirangud tarbijalt sissenõudmiskulude nõudmise kohta. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja on esitanud tõenditena kostjale 08.03.2022. a, 11.05.2022. a ja 04.07.2022. a saadetud võlateatised (dtl 25-27). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja võla sissenõudmiskulu hüvitamise nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kõike eeltoodut arvestades kohus rahuldab hagi. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kokku 13 923,48 eurot, millest 10 175,42 eurot on põhivõlg, 878,76 eurot intress, 12,50 eurot laenu haldustasu, 35 eurot võla sissenõudmiskulu ja 2 821,80 eurot kohtuotsuse tegemise aja, s.o 13.03.2023. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast lepingujärgses määras 21% aastas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku 1 330 eurot, sh 910 eurot riigilõiv hagilt ja 420 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 910 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda tasutud riigilõivu summas 910 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks. Kohus leiab, et ka hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

4 (5)

Hagejat esindas menetluses PlusPlus Legal OÜ jurist Tarvo Ilves, kes ei ole advokaat, kuid vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud haridusnõuetele ja võib olla kohtus lepinguliseks esindajaks. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja ajakulu olnud kokku 3,5 tundi. Hageja esindaja taotleb tehtud toimingute eest tasu määraga 120 eurot ühe tunni eest (koos käibemaksuga). Kohus leiab, et arvestades asjaolusid, sh asja keerukust ja mahtu, saab hageja esindaja õigusabitoimingud 3,5 tunni ulatuses lugeda vajalikuks ja põhjendatuks. Samuti saab lugeda põhjendatuks nende toimingute eest taotletavat tasumäära 100 eurot töötunni eest, millele lisandub käibemaks. Hageja on kinnitanud, et ta on piiratud käibemaksukohuslane ega saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Seetõttu on TsMS § 174 lg 10 alusel põhjendatud hüvitada hagejale lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga. Eeltoodu alusel loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja menetluskulud summas 1330 eurot, sh 910 eurot riigilõiv ja 420 eurot lepingulise esindaja kulud. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus menetluskulud summas 1330 eurot hageja kasuks välja kostjalt. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Alo Noormets kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.