2-22-10239/37 - Muud - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

2.Määrata usaldusisiku Sirje Taela tasuks 266 eurot (sh km). Usaldusisiku tasu tuleb välja maksta Mxxxxx Mxxxxxx poolt tasutud ettemaksust. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta esitas sellele eelnevalt vastuväite (FiMS § 28 lg 2). Usaldusisiku tasu kindlaksmääramise peale võib määruskaebuse esitada võlgnik, võlausaldaja ja usaldusisik (FiMS § 54 lg 11). Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud ja menetluse käik 13.07.2022 esitas võlgnik kohtule maksejõuetusavalduse ning 29.07.2022 ja 18.08.2022 vormikohase avalduse. Avalduse kohaselt hakkas võlgnik töö puuduse tõttu võtma kulude katteks väikelaenusid, mida ta ei jõudnud enam tähtaegselt tagasi maksta. Kõrvalnõuded hakkasid kuhjuma. Võlgnik on tasunud jõudumööda igakuiselt võlgnevusi nii kohtutäituri kaudu kui ka otse võlausaldajatele. Võlgnik töötab operaatorina Pxx Gxxxx Ixxxxxxx. Ta jätkab töötamist. Võlgniku töötasuks on 1900 eurot (neto). Võlgnik on abielus ning abikaasade varasuhteks on ühisvararežiim. Abikaasal ei ole makseraskusi ning võlgniku kohustused on ainult võlgniku omad. Võlgnikule kuulub kinnisvara xxxxxxxxx (väärtus 20 000 eurot) ja sõiduk (väärtus 200 eurot). Võlgnikul on kolm täisealist last, kellest kaks elavad koos võlgnikuga (üks kodune, teine õpib). Võlgniku abikaasa sissetulekuteks on töötasu 800 eurot ja invatoetus 240 eurot. Pere igakuised kulud on kokku 2100 eurot, mida võlgnik kannab koos abikaasaga ühiselt. Võlgnik saaks igakuiselt võlgnevusi tasuda 440 euro ulatuses. Võlgnikul on kohustusi kokku summas 31 618,12 eurot. Võlgnik soovib võlgade ümberkujundamist. 16.09.2022.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ning määras usaldusisikuks Sirje Taela. 21.10.2022 ja 25.10.2022 esitas usaldusisik enda hinnangu ning võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisik tegi kindlaks, et võlgnikul on kokku kohustusi 39 849,36 eurot, millest pandiga tagatud nõuded on kokku 5540,35 eurot (abikaasa vastutab solidaarselt koos võlgnikuga). Pandiga tagamata nõudeid on kokku 34 309,04 eurot. Võlgnikule ja tema abikaasale kuulub ühiselt kinnisasi, mille väärtuseks on umbes 29 000 eurot. Võlgniku abikaasa pangakontodel olev rahajääk 1957,03 eurot (seisuga 16.09.2022). Võlgniku sissetulek on 1500 eurot. Abikaasa sissetulek on 1100 eurot, lisaks sotsiaaltoetused 279,24 eurot. Võlgniku ja abikaasa ühisvarasse kuuluvad veel väärtpaberid (II pensionisambad) väärtuses 11 333 eurot ja mootorsõidukid

väärtuses 400 eurot. Võlgnikul ei ole ülalpeetavaid. Täituri Oksana Kutšmei ametikontol on võlgniku kohustuste katteks 5868,07 eurot. Võlgnik saab igakuiselt enda töötasust maksta 400 eurot. Usaldusisik oli seisukohal, et võlgnik on makseraskustes, mitte maksejõuetu ning tema suhtes tuleks algatada võlgade ümberkujundamise menetlus. 25.10.2022 toimunud ärakuulamisel selgitas võlgnik, et töötab Pxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxx ning on seal töötanud alates firma algusest peale, s.o 8 aastat. Abikaasal ei ole võlgasid. Võlad on võlgnikul tekkinud enne Pxxxxxxxx tööle minekut. Ta võttis need abikaasa teadmata. Need sai võetud perekonna jaoks ning omatarbeks läks ka. Võlgnik soovis täitemenetluste peatamist. Kohus määras 25.10.2022.a määrusega, et võlgnik on kohustatud tasuma usaldusisiku ettemaksuks kokku 900 eurot kahe osamaksena. Võlgnik tasus nimetatud summa. 02.10.2022.a määrusega rahuldas kohus võlgniku maksejõuetusavalduse ning algatas menetluse võlgniku võlgade ümberkujundamiseks. Kohus peatas kõik võlgniku suhtes läbiviidavad täitemenetlused kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni. Kohus määras usaldusisikule tähtaja kava ja võlausaldajate seisukohtade esitamiseks. Ümberkujundamiskava ja võlausaldajate vastuväited 02.01.2023 esitas nõustaja ümberkujundamiskava, võlausaldajate seisukohad ja enda hinnangu võlausaldajate vastuväidetele. Kavast nähtuvalt on ümber kujundatud kõik väikelaene andnud võlausaldajate nõuded. Võlgnik ei ole nõuetele vastu vaielnud. Ümberkujundamise viisideks on kõrvalnõuete vähendamine ning kohustuste täitmise tähtaja pikendamine. Võlgnik tasub kõigile põhinõuded (sh menetluskulud) 100% ulatuses. Kõrvalnõuete osas märkis usaldusisik, et põhisummadele lisatakse 25% ja ülejäänud kõrvalnõudeid ei tasuta. Võlgnik tasub suhtarvu alusel kahel viisil: kaks ühekordset makset (kohtutäituri kontolt, pensionisamba väljamaksest) ja kvartaalselt (iga kvartaalse maksega sõltuvale suhtarvule). Kohtutäituri menetluse algatamise tasusid ümber ei kujundata ja see makstakse 100% ulatuses kohtutäituri ametialaselt kontolt. Kohtutäituri tasud vähendatakse ning tasutakse 20% ulatuses kohtutäituri ametialasele kontole kogunenud rahast. Usaldusisik selgitas, et kohtutäituri põhitasu vähendamine 80% osas on proportsionaalne tehtud tööga. Kõik menetlused on ühe kohtutäituri juures ning täitur menetledes ühe võlgniku vastu kuut menetlust, on proportsionaalne ümberkujundamise kavas võlgniku poolt kanda 20 % kohtutäituri põhitasust. Täitemenetlused on olnud ka enam kui aasta peatatud seisus. FIMS menetlus on üks maksejõuetuse menetluse liike ning analoogia kohaselt on kohtutäitur õigustatud saama pankrotimenetluses maksejõuetuse menetluse puhul kohtutäituri tasust algatamise tasu (ainult algatamise tasu saamist tunnistab kohtutäitur Oksana Kutšmei pankrotimenetlustes pankrotihaldurina). Ümber ei kujundata AS SEV Pank nõuet summas 5540,32 eurot (seisuga 18.08.2022), mis on tagatud hüpoteegiga võlgniku ühisvaras olevale kinnisasjale. AS SEB Pank nõude eest on solidaarselt vastutav võlgniku abikaasa. Võlgnik täidab igakuiselt AS SEB Pank nõuet 170 eurot kuus ning see sõltub EURIBOR-st. Kava täitmise tähtaeg on 36 kuud kava kinnitamise määruse jõustumisest. Usaldusisiku tasu kava täitmise järelevalve eest on 1080 eurot, mille maksab võlgnik kvartaalsest maksest 90 eurot (sisaldavad käibemaksu, vastavalt 900 eurot ja 75 eurot ilma käibemaksuta). Usaldusisik esitas kohtule võlausaldajatele saadetud teatise, võlausaldajate seisukohad ning enda arvamuse vastuväidetele. Kavas on võlausaldajate nõudeid kokku 34 271.43 eurot, kuid kaks korda on liidetud kohtutäituriga seonduv kulu summas 3011,93. Tegelikult on kokku summa 31 259,50, millest nõuete menetlemisega seonduv sundtäitemenetluse kulu on kokku 3011,93 eurot ja väikelaene andnud võlausaldajate nõuded on summas 28 247,57 eurot. Kava täitmise järgselt on rahuldatud kohtutäituri algatamise tasud 100% summas 252 eurot ning põhitasu summas 551,99 eurot. Kava kohaselt on väikelaene andud võlausaldajatele tasutud kolme aasta jooksul

kokku 23 715,08 eurot (kohtutäituri ametialaselt kontolt summas 5064,08 eurot, pensionisambast 7 851 eurot ja võlgniku töötasust 10 800 eurot). Ümberkujundamiskavale esitas vastuväite 3 võlausaldajat (Era Liisingu Inkassoteenused AS, Renovum OÜ, kohtutäitur Oksana Kutšmei), pakutud ümberkujundamiskavaga nõustus 2 võlausaldajat (OK Incure OÜ, Eesti Inkasso OÜ) ning 2 võlausaldajat (Bondora AS, Intrum Debt Finance AG) ei esitanud enda seisukohta. Era Liisingu Inkassoteenused AS vastuväite kohaselt ei kohtle kava kõiki võlausaldajaid võrdselt. Näiteks Bondora AS-le ja OK Incure OÜ-le kohustuse täitmise summad on suuremad kui teistel (Bondora AS 120,25%, OK Incure 114,14% kohustuste summast, teistel alla 100%) ja seega saavad nad nõuded rahuldatud suuremas ulatuses. Usaldusisik ei olnud nõus vastuväitega ning selgitas, et võlausaldaja ei arvesta asjaoluga, et põhinõuete ja menetluskulude osas koheldakse kõiki võlausaldajaid võrdselt. Lisaks on ette nähtud väljamakse pensionisambast, mida toetab võlgniku abikaasa. Renovum OÜ oli seisukohal, et võlgnik suudaks kolme aasta jooksul ära tasuda praktiliselt kõik oma kohustused. Võlausaldajale jäi arusaamatuks, kuidas võlgniku igakuine võimalus maksta 440 eurot vähenes kahe kuuga 300 euro peale. Võlausaldaja märkis, et kui võlgnik maksaks iga kuu 500 eurot, siis jääks talle endale elatumiseks 1000 eurot, mis on täiesti piisav. Võlgnik ei saa võlausaldajate arvelt priisata. 1000 eurot tagab võlgniku toimetuleku. Võlausaldaja ei nõustunud kavas esitatud arvutustega, sest need on valesti arvutatud. Usaldusisik selgitas, et kavas toodu põhisumma ja menetluskulu on õige, ehk kokku võsldujal on põhisumma ja menetluskulu 1 539,54 eurot(millest põhisumma 1 456,78) , kava kohaselt saab võlausaldaja kolme aasta jooksul summa 1 916,20 eurot. Võlausaldaja kõrvalnõuete osakaal põhisummast on ülisuur ning võlausaldaja vastuväide põhinebki soovil saada enam kui 100%line ulatus ka kõrvalnõuetele. Kohtutäitur Oksana Kutšmei leidis, et tema tasu tuleks täita 50% ulatuses, sest nõude vabatahtliku täitmise tähtpäev möödunud ning nõuete sissenõudmiseks on kohtutäitur teinud mitmeid täitetoiminguid. Usaldusisik palus kohtutäituril põhjendada tasu saamisel tehtud toimingute ulatust iga täitemenetluse lõikes. Kohtutäitur ei esitanud selgitusi. Usaldusisiku sõnul saab kohtutäitur võlgade ümberkujundamise menetluses rohkem tasu kui ta saaks pankrotimenetluses. Pankrotimenetluses saaks ta ainult menetluse algatmise tasud. Usaldusisiku hinnangule ei ole tasu rahuldamise määr 50% põhjendatud, sest kohtutäitur ei ole põhistanud enda toiminguid. Usaldusisik selgitas seoses menetluste peatamistega, et peatamise eesmärgiks on tagada võlausaldajatele täitemenetluste jätkamine, kui võlgnik kava ei täida. Eesmärgiks ei saa olla kohtutäituri tasu 50% rahuldamise määr. Kohtutäituri tasu on võimalik ümberkujundada (nt vähendada) ja FiMS seda ei keela. Usaldusisik selgitas täiendavalt, et ekslikult on kavas märgitud, et põhinõuetele lisatakse 25%. Tegelikult lisati 20,25%. Usaldusisiku hinnangul on kõiki võlausaldajaid koheldud võrdselt, kõikidele tasutakse põhisummad ja menetluskulud. Ümberkujundatud on intressid ja viivised ning kõrvalnõuete osas on võlausaldajaid koheldud võrdselt, lisades põhisummale ja menetluskulule kokku kõrvalnõudeid 20,25% ulatuses. 3-aastane kava täitmise tähtaeg vastab FiMS reeglitele. Võlgniku pensionisammas kuulub ühisvara hulka, mille osas on võlgniku abikaasa andnud nõusoleku väljamaksete tegemiseks, et säilitada kodu. Rahalised vahendid kava täitmiseks on raha teisest pensionisambast, mille väljamakse on ühekordne ning arvestatud on summaga 7851 eurot, teiseks on ühekordne makse kohtutäitur Oksana Kutšmei ametialasel

kontol olev võlgniku raha summas 5868,07 eurot ning Mxxxxx Mxxxxxx töötasust 11 800 eurot (millest võlausaldajatele 10 800 eurot). 17.01.2023 kirjas palus kohus kava täpsustada, sest see polnud esitatud korrektsel Justiitsministeeriumi poolt esitatud blanketil ning kahe võlausaldaja kohustustuste rahuldamise määr ületas 100%. Kohus selgitas, et võlausaldajate kogunõuded (sisaldavad nii põhinõudeid kui kõrvalnõudeid) on üks tervik ehk kokku 100% ning nõuete rahuldamise määr ei saa olla üle selle. Kui täitmise määr ületab 100% võib tegemist olla võlausaldajate ebavõrdse kohtlemisega. 27.01.2023 esitas usaldusisik uue kava õigel blanketil, kuhu olid lisatud põhinõuete veerud. Usaldusisik selgitas, et lähtus võlgnikul olevast rahasummast, mida jaotada ning asjaolust, et võlausaldaja ei saaks rohkem kui on tema nõue kokku ning jaotab ülejäänu võlausaldajate vahel võrdselt lähtudes suhtarvus võlausaldajate põhikohustusest. Aluseks ei saa võtta kogukohustust, sest võlausaldajate kõrvalnõuete osakaal põhikohusustusse on ääretult erinev ning seetõttu kollegiaalselt võlausaldajaid koheldes, on igati õiglane ja ainuvõimalik võrdsel kohtlemisel lähtuda võlausaldaja põhikohustusest. Aluseks võttes võlausaldaja põhikohustuse summat kuid mitte rohkem kui kogukohustus, on võlausaldajate kõrvalnõudeid rahuldatud ka võrdselt ehk 26,46 osa suuruselt, välja arvatud kaks võlausaldajat kelle kogusummas kõrvalnõuete osa oli väiksem. Kohus saatis uue kava võlausaldajatele. OK Incure OÜ nõustus ka uue kavaga. Era Liisingu Inkassoteenused AS ja Revoum OÜ esitasid vastuväited. Ülejäänud võlausaldajad seisukohta ei esitanud. ERA Liisingu Inkassoteenused AS jäi seisukoha juurde, et ka muudetud ümberkujundamise kava ei kohtle võlausaldajaid võrdselt ja tema ei ole esitatud kavaga nõus. Esitatud kava kohaselt tasub võlgnik Bondora AS-le 100 % kohustuse summast ja OK Incure OÜ-le 100% kohustuste summast, samas teiste võlausaldajate nõuded tasutakse oluliselt väiksemas ulatuses. Ehk kava kohaselt eelistatakse Bondora AS ja OK Incure OÜ huve, mis on põhjendamatu ja jääb arusaamatuks, miks seda tehakse ja seega on usaldusisik eelistanud põhjendamatult kahe võlausaldaja huve, mis on ilmselgelt lubamatu ja sellist ebaõiglust ei tohiks kohtu poolt kinnitada. Renovum palus jätta kava kinnitamata, sest uus kava kohtleb jälle võlausaldajaid ebavõrdselt, s.o kõrvalkohustuste vähendamisel ei ole järgitud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kõrvalkohustused peavad olema täidetud võrdsetes proportsioonides. Näiteks Era Liisingu Inkassoteenuste AS-i kõrvalnõuete täitmise % on 46%, Intrum Debt Finance AG-l 52% ja Renovum OÜ-l 19%. Võlausaldaja märkis, et kui võlgnik on makseraskustes, on ta makseraskustes kõigi võlausaldajate suhtes ühte moodi. Võlausaldajate huve tuleb kaitsta, mitte et võlgnik saab ise valida, kellele ja kui palju raha ta tagastab. Võlgnik ei ole põhjendanud võlausaldajate erinevat kohtlemist. Jätkuvate küsitavuste esinemise tõttu palus kohus usaldusisikul nõude vähendamise metoodikat selgitada. 16.02.2023 e-kirjas selgitas usaldusisik, et iga võlausaldaja kõrvalnõuete suurus on erinev nii intressimäärade kui viivise osas: Renovum OÜ mõlemate nõuete kõrvalnõuded ületavad põhinõuet, kõrvalnõuete osakaal on vastavalt 132,99% ning 128,91%; Võlgnikul on 6 väikelaenu andjat, kellest viiel on kõrvalnõuded ja neist ühel (kaks nõuet) on kõrvalnõuded suuremad kui põhinõue. Kõrvanõuete osakaal kõigub kordades ja seetõttu võitlevadki suurimate kõrvalnõuetega võlausaldajad selle eest, et aluseks võetakse kogunõue. Usaldusisik oli seisukohal, et kõrvalnõuete vähendamisel tuleb rakendada ühetaolist ja võrdset lähenemist. Usaldusisik on kogu aeg lähtunud kõrvalnõuete ühetaolisest määrast põhinõude suhtes. Kui rakendada ühetaolisust viisil, kus igal võlausaldajal on arvestuse aluseks kogunõue ja vähendada

kohustusi, siis ilmselgelt jääks osadel saamata ka põhinõue, sest kui kõrvalnõuete osakaal on osadel üle 100 % ja osadel vaid 5 %, siis koheldakse ebaõiglaselt neid, kelle intressimäär ja kõrvalnõuete osakaal on väiksem. Seetõttu ongi seadusandja ettenäinud ja rõhutanud kõrvalnõuete vähendamise võimalust kuni seadusjärgses määrani. Usaldusisik on järginud, et mitte keegi ei saaks vähem kui seaduses sätestatud määr. FiMS menetlus on kollegiaalne menetlus ning võlausaldajad peavad taluma ühetaolist ja võrdset kohtlemist ka kõrvalnõuete osas, mitte aga lähtuma, et nende 132 % kõrvalnõuete osakaalu tõttu enda kogunõudesse, jääb rahuldamata teise võlausaldaja põhinõue. Kõik saavad kõrvalnõudeid võrdsel määral põhinõudest ning kõiki võlausaldajaid on koheldus võrdselt. 23.02.2023 e-kirjas möönas usaldusisik arvutusvigu, mis on tekkinud täisarvust väiksema summa ülekandmisega. Usaldusisik kasutas arvutamiseks Excel-it, mis ei kasuta ümardamist, vaid võtab kaasa lõpmatuse pärast koma. Usaldusisik parandas aruvutusvead ja lisas e-kirjale Exceli tabeli selle kohta. Usaldusisik märkis, et kuna teises kavas on kaks nõuet, mis lähevad rahuldamisele 100% ja leida, kus ja millise maksega on toimunud 100% kahe võlausaldaja osas viga, ühel maksel 1 sent ja teisel võlausaldajal 79 sendine viga, lisas usaldusisik nimetatud summa neile viimasele maksele ja see läheb kava koostaja arvelt. Kavas puuduvad nagunii vahendid ülekande kuludeks ja need tulevad ka juurde. Usaldusisik loodab, et võlgnik tagab need vahendid ja kui ei taga on jälle kava koostaja arvelt. Kuna kohaldamisele ei tule FiMS § 26 lg 3, siis ei pidanud kohus vajalikuks kuulata ära võlgnikku ega võlausaldajaid. Kohtumääruse põhjendused Alates 01.07.2022 jõustus füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS), mis sätestab maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamise füüsilise isiku suhtes ning võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise. FiMS jõustumisega tunnistati kehtetuks võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus. FiMS § 68 lg 1 näeb ette, et käesolevat seadust kohaldatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele. Kuna võlgnik esitas avalduse pärast FiMS jõustumist, siis tuleb käesolevalt võlgade ümberkujundamisele kohaldada FiMS-i. Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik määrata kindlaks võlausaldajate nõuded. Kuigi muudetud ümberkujundamiskava ja usaldusisiku ülekontrollitud kava sisaldavad liitmisel arvutusvigu, leiab kohus, et kava on siiski võimalik kinnitada, sest põhinõuded, kõrvalnõuded, kohustuste täitmise protsendid ja maksete suurused on korrektsed ning need on olnud muutumatud kõigi täpsustuste tegemise ajal. Kohus parandab kavas esinevad arvutusvead ise ära. Kahe võlausaldaja osas tuleb ühe makse suurust muuta ning kuna makset tuleb väga vähesel määral suurendada (alla 10 sendi), ei ole see kohtu hinnangul vastuolus ühegi menetlusosalise õiguse ja huvidega. I Nõuete kindlaks määramine FiMS § 25 lg 3 kohaselt otsustab kohus esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku, puudutatud võlausaldaja ja nõustaja. Võlgnik ja võlausaldajad ei esitanud vastuväiteid nõuete suuruste osas. Kohus analüüs võlausaldajate nõudeid ning leiab, et nende suurused on võimalik kinnitada vastavalt ümberkujundamiskavas märgitule. Võlausaldajad ei ole vaielnud vastu kavas märgitud nõuete suurustele. Renovum OÜ üks põhinõuetest oli kavas 1029,05 eurot ning kogunõue 2397,59 eurot. Renovum OÜ seisukohas nähtuvalt on nõude aluseks Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna määrus tsiviilasjas 2-19-

108523. Nõude summa suuruseks on 2397,59 eurot (põhinõue 957,29 eurot, intress 90,99 eurot, viivis 1010,75 eurot, sissenõudekulud 50 eurot, leppetrahv 217,30 eurot, menetluskulud 71,26 eurot).Tasumata võla jääk on 2397,59 eurot. Usaldusisik on kõigil võlausaldajatel põhinõude hulka arvestanud ka riigilõivud ja menetluskulud, mis kohtu hinnangul on põhjendatud. Renovum OÜ nõude osas on põhinõude suurus 1028,55 eurot (957,29+71,26). Võlgnik ega usaldusisik ei ole sellele vastu vaielnud. Kohus lähtub põhinõude suurusest 1028,55 eurot. Eeltoodust tulenevalt kinnitab kohus kõikide võlausaldajate nõuete suurused kava järgi, v.a üks Renovum OÜ nõue (vt resolutsiooni p 2). Kõik ümberkujundatavad nõuded on C nõuded. Kõik kohtutäituri ümberkujundatavad nõuded on D nõuded. II Ümberkujundamiskava kinnitamine Lähtuvalt võlausaldajate nõuetest on avaldajal ümber kujundamist vajavaid nõudeid kokku 31 259,50 eurot. FiMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on kavale vastu vaielnud 3 võlausaldajat, kelle nõuded kokku on 8006,84 eurot. 2 võlausaldajat nõustus kavaga. 2 võlausaldajat, kes seisukohta ei esitanud, on nõustunud kavaga vaikimisi. Kavaga nõustunud võlausaldajate nõudeid on kokku 23 252,66 eurot. Kohus leiab, et antud juhul on võimalik ümberkujundamiskava kinnitada tulenevalt FiMS § 26 lg-st 2 olenemata kolme võlausaldaja vastuväidetest. FiMS § 26 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Käesolevalt on ümberkujundamiskavaga nõustunud üle poole pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest ning nende nõuetega on esindatud üle poole pandiga tagamata nõuetest. Seega on täidetud eelnimetatud sätte esimene eeldus. Võlgnikul on pandiga tagatud nõue, mida ümber ei kujundata. Tegemist on võlgniku abikaasaga ühisvarasse kuuluva nõudega, mida võlgnik täidab kava kõrvalt. Pandiga tagatud nõude osas ükski menetlusosaline vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et nimetatud sättest tulenev teine eeldus on samuti täidetud. Ümberkujundamiskava alusel ei kohelda vastuväited esitanud võlausaldajat halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgnik on taotlenud kõikide kõrvalnõuete tasumist 26,46% ulatuses arvestatuna põhinõuetelt ja põhinõuete (100% ulatuses, sh riigilõiv ja menetluskulud) osadena tasumist ning kohustuste täitmise tähtaja pikendamist. Vastuväite esitanud võlausaldaja Era Liisingu Inkassoteenused AS leidis, et muudetud kava kohtleb ikka võlausaldajaid ebavõrdselt, sest Bondora AS ja OK Incure OÜ (ühe nõude osas) saavad nõude rahuldatud 100% ulatuses, aga teised mitte. Varasemas vastuväites leidis võlausaldaja, et ebavõrdne kohtlemine seisnes selles, et osad võlausaldajad said kohustuse täitmise tulemusena rohkem kui 100%. Kohus märgib, et selles osas on kava muudetud ning ükski võlausaldaja ei saa üle 100%. Teise vastuväite osas selgitab kohus, et Bondora AS-i nõue rahuldatakse 100% ulatuses, sest Bondora AS-l puuduvad kõrvalnõuded ning kõigi võlausaldajate põhinõuded rahuldatakse 100% ulatuses, seetõttu ongi Bondora AS-i kohustuste

rahuldamise määr 100% ning seda ei saa kindlasti pidada võlausaldajate ebavõrdseks kohtlemiseks. OK Incure OÜ nõude osas (kogunõue 5975,51 eurot, põhinõue 5671,89 eurot) selgitab kohus, et nõude rahuldamise määr 100% on tulenenud sellest, et OK Incure OÜ-l on kõrvalnõudeid võrreldes teiste võlausaldajatega äärmiselt vähe. OK Incure OÜ-l on kõrvalnõudeid vaid 303,62 eurot kui samal ajal ühel võlausaldajal nt ületab põhinõuet – Renovum OÜ mõlemad nõuded (nt põhinõue 1028,55 eurot ja kõrvalnõuded 1369,04 eurot ning põhinõue 564,49 eurot ja kõrvalnõuded 727,67 eurot) ja ühel – Eesti Inkasso OÜ on ligilähedane põhinõudega (põhinõue 1741,57 ja kõrvalnõuded 1597,55). Kõigi võlausaldajate kõrvalnõudeid täidetakse 26,46% ulatuses põhinõudest. Kohus leiab, et selline metoodika on kõiki võlausaldajaid võrdselt kohtlev ning ühetaoline. Kuna OK Incure OÜ-l on kõrvalnõuete määr põhinõudest vaid 5,35%, siis täidetaksegi tema nõue kokku 100%. Teised võlausaldajad saavad kõrvalnõudeid protsendiliselt 21,11% rohkem ning kohtu hinnangul ei kohelda võlausaldajaid ebavõrdselt. Võlausaldaja Renovum OÜ oli seisukohal, et võlausaldajaid koheldakse ebavõrdselt seetõttu, et võlausaldajate kõrvalnõudeid rahuldatakse erinevates määrades ning et kõrvalkohustused peavad olema täidetud võrdsetes proportsioonides. Võlausaldajale jäi arusaamatuks, kuidas võlgniku igakuine võimalus maksta 440 eurot vähenes kahe kuuga 300 euro peale. Lisaks arvas võlausaldaja, et võlgnik saaks maksta iga kuu 500 eurot, mitte 300 eurot. Kohtu hinnangul on Renovum OÜ enda arvestus kõrvalnõuete rahuldamise määra osas vale. Kavas on võetud kõrvalnõuete täitmise % arvestatud kõigile võlausaldajatele võrdselt, s.o 26,46%. Kuna iga võlausaldaja põhinõuete ja kõrvalnõuete suurused on täiesti erinevad, siis erinevadki ka lõplikud täidetud kõrvalnõuete suurused ja tegemist ei ole võlausaldajate ebavõrdse kohtlemisega. Kõigi võlausaldajate kõrvalnõuete täitmise aluseks on võetud üks %, mitte erinevad. Seoses igakuiste maksete suurustega leiab kohus, et kava koostamisel ei saa mehaaniliselt võtta võlgniku sissetulekut ja jagada see ära võlgniku enda kulude ja võlausaldajate vahel. Kohtu hinnangul peab kava koostamisel arvestama töötasu ja kulude muutusega, mitte töötasu sendi pealt ära jagamisega. Kohus märgib, et võlgnikul on pandiga tagatud kohustus, milleks on eluasemelaen ning mille suurus sõltub EURIBORI-st ning mis on teadaolevalt viimasel aastal olulisel määral tõusnud. Selle tulemusel on paljudel Eesti inimestel kasvanud igakuised eluasemelaenumaksed. Võlgade ümberkujundamise eesmärk võlgnikule on mh pere eluaseme säilitamine, mistõttu tuleb SEB pangale laenumakseid teha, hoolimata EURIBOR-i tõusust. Samuti on viimasel aastal suurenenud gaasi- ja elektrihinnad, mis on mõjutanud kõiki inimesi, eriti inimesi, kes on juba makseraskustes. Samuti lasub eeldatavalt võlgnikul suurem kulude tasumise kohustus, kuivõrd võlgniku abikaasa sissetulek on väiksem (abikaasa on ka osalise töövõimega). Võlgnikul ja tema abikaasal on ka üks puudega laps, kelle suhtes on neil ülalpidamiskohustus. Ka võlgniku enda tervis on halvenenud ja ravimite peale kulub võrreldes terve inimesega rohkem raha. Võlgnikul on kohustus tasuda ka usaldusisikule tasu järelevalve teostamise eest, mida ta tasub kava selgituste kohaselt samuti kvartaalselt. Seega leiab kohus, et võlgnik pole ilmselt võimeline maksma kava alusel kõigile võlausaldajatele ühes kuus kokku 440 ega 500 eurot. Usaldusisik on koostanudki kava vastavalt võlgniku majanduslikule võimekusele, arvestades sealjuures võlgniku ja tema pere sissetulekuid, pere kohustusi ja võlgniku enda kohustusi. Kohtutäitur Oksana Kutšmei viitas TMS § 41 lg-le 2 ning leidis, et tema tasu saab vähendada 50% ulatuses, mitte 80%. Kohus leiab, et kohtutäituri vastuväited ei ole põhjendatud. Käesolevalt on käimas võlgade ümberkujundamise menetlus ning KTS § 41 lg 2 ei kuulu kohaldamisele. FiMS § 21 lg-st 1 lähtuvalt on võimalik ümber kujundada kõiki võlgniku isiklikke võlgasid, seejuures kasutada ümberkujundamise viisidena tähtaja pikendamist, osadena täitmist või kohustuse vähendamist. Ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine ei välista teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Tähtaja pikendamist ja osadena täitmist saab

kasutada üksnes elatisnõuete ja tahtliku õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamise nõuete osas (FiMS § 21 lg 2). Riigikohus on avaldanud seisukohta, et kohtutäituri põhitasu on võimalik ümber kujundada (3-2-1-70-15 p 25). Piiranguid kohtutäituri tasu nõuete ümber kujundamiseks pole. Seega on võimalik ka kohtutäituri nõuete osas kasutada FiMS § 21 lg-s 1 märgitud ümber kujundamise viise, sh kasutada nõuete vähendamist. Kuna kohtutäitur ei ole enda vastuväites selgitanud täpsemalt, miks tema nõue peaks täidetama suuremas ulatuses ning milliseid toiminguid ta täitemenetlustes teinud on, leiab kohus, et põhjendatud on kohtutäituri põhitasu vähendamine 80% ulatuses. Kohus nõustub selles osas usaldusisiku põhjendustega. Eeltoodust tulenevalt ei anna ühegi vastuväite esitanud võlausaldaja vastuväited alust kava kinnitamata jätmiseks või kava või ümberkujundamise meetmete muutmiseks. Kohus on seisukohal, et kava kohtleb kõiki võlausaldajaid ühetaoliselt ning ühte ei eelistata teistele. Kõikide võlausaldajate kõrvalnõudeid täidetakse 26,46% ulatuses (v.a põhjendatult OK Incure OÜ üks nõue, Bondora AS) ning põhivõlgnevust tasutakse kõigil 100%. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul ületada tekkinud makseraskused ning seda saab käesoleval juhul teha vaid kavas märgitud viisil. Kava on koostatud just võlgniku majanduslikust seisundist ja maksevõimest lähtuvalt (vt ülal võlausaldajate vastuväidete lahendamine). Kohtu hinnangul on kõrvalnõuete täitmine 26,46% ulatuses ja põhinõuete täielik tasumine igati mõistlik ning põhjendatud. Kõigi võlausaldajate samaliigilisi nõudeid on vähendatud samaväärselt, s.o 73,54%. Ka vähendamise põhimõte ise ei ole ebavõrdne. Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamine on käesolevalt ainuvõimalik ja eelistatuim viis, kuivõrd võlgniku suhtes ei esine hetkel maksejõuetuse olukorda. Võlgnik on makseraskustes. Kohus leiab, et arvestades võlgnikku varalist seisundit on kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamiskava täidetav. Võlgnikul on olemas igakuine sissetulek, mis on umbes 1500 eurot kuus (neto). Ümberkujundamiskava täitmisel tuleb võlgnikul teha kvartaalseid makseid 900 eurot, s.o igakuiselt maksta võlausaldaja nõuete täitmiseks kokku 300 eurot. Arvestades võlgniku sissetulekuid oleks sellise summa maksmine reaalselt täidetav. Suuremas ulatuses ei oleks võlgnikul ilmselt võimalik ümberkujundamiskava täita, arvestades, et võlgnikul tuleb maksevõime taastamiseks tasuda jooksvalt eluasemelaenu, igapäevaseid vältimatuid püsikulusid, ka ilmselt selliseid, mis tagaksid võimaluse jätkata töötamist ja seega ka sissetuleku saamist (töökoht Jxxxxxxxxx, elukoht Pxxxxx), samuti toetada puudega last. Lisaks kavatseb võlgnik võtta välja II pensionisambasse kogunenud raha, mida toetab ka tema abikaasa. Sellist kohustust võlgnikul pole, kuid võlgnik näitab sellega soovi oma võlgnevusi suuremas ulatuses tasuda. Kavas on planeeritud ka ühekordne makse kõigile võlausaldajatele kohtutäituri ametikontole kogunenud summast. Kohus leiab, et igakuiselt võlgade tasumiseks määratud summat ei ole käesolevalt võimalik suurendada. Võlgade ümberkujundamise eesmärk on makseraskuste ületamine, mitte nende süvendamine. Kohus märgib, et juhul kui võlgniku sissetulek peaks tulevikus suurenema, on võimalik kava muuta. Kohtu hinnangul on võlgniku sissetulekud piisavad, et tasuda jooksvate kulude kõrval ka võlgnevusi. Võlgnik kinnitas, et soovib nimetatud kulud tasuda. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et ümberkujundamiskavas on võlgnik püüdnud kohelda kõiki võlausaldajaid võrdselt: kõigi võlausaldajate kõrvalnõuded on kavas täita 26,46% põhinõuetes suurusest, võlgnik tasub kõigile võlausaldajatele nende põhinõuded 100% ulatuses ning kohustuste täitmise tähtaega on pikendatud kõigi võlausaldajate suhtes võrdselt 3 aastani. 3 aastat ei ole liiga lühike aeg ega ka liiga pikk.