Muud

Asjaolud 13.07.2022 esitas võlgnik kohtule maksejõuetusavalduse ning 29.07.2022 ja 18.08.2022 vormikohase avalduse. Avalduse kohaselt hakkas võlgnik töö puuduse tõttu võtma kulude katteks väikelaenusid, mida ta ei jõudnud enam tähtaegselt tagasi maksta. Kõrvalnõuded hakkasid kuhjuma. Võlgnik on tasunud jõudumööda igakuiselt võlgnevusi nii kohtutäituri kaudu kui ka otse võlausaldajatele. Võlgnik töötab operaatorina Pxx Gxxxp Ixxxxxxx. Ta jätkab töötamist. Võlgniku töötasuks on 1900 eurot (neto). Võlgnik on abielus ning abikaasade varasuhteks on ühisvararežiim. Abikaasal ei ole makseraskusi ning võlgniku kohustused on ainult võlgniku omad. Võlgnikule kuulub kinnisvara Pxxxxxxxx (väärtus 20 000 eurot) ja sõiduk (väärtus 200 eurot). Võlgnikul on kolm täisealist last, kellest kaks elavad koos võlgnikuga (üks kodune, teine õpib). Võlgniku abikaasa sissetulekuteks on töötasu 800 eurot ja invatoetus 240 eurot. Pere igakuised kulud on kokku 2100 eurot, mida võlgnik kannab koos abikaasaga ühiselt. Võlgnik saaks igakuiselt võlgnevusi tasuda 440 euro ulatuses. Võlgnikul on kohustusi kokku summas 31 618,12 eurot. Võlgnik soovib võlgade ümberkujundamist. 16.09.2022.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ning määras usaldusisikuks Sirje Taela. 21.10.2022 ja 25.10.2022 esitas usaldusisik enda hinnangu ning võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisik tegi kindlaks, et võlgnikul on kokku kohustusi 39 849,36 eurot, millest pandiga tagatud nõuded on kokku 5540,35 eurot (abikaasa vastutab solidaarselt koos võlgnikuga). Pandiga tagamata nõudeid on kokku 34 309,04 eurot. Võlgnikule ja tema abikaasale kuulub ühiselt kinnisasi, mille väärtuseks on umbes 29 000 eurot. Võlgniku abikaasa pangakontodel olev rahajääk 1957,03 eurot (seisuga 16.09.2022). Võlgniku sissetulek on 1500 eurot. Abikaasa sissetulek on 1100 eurot, lisaks sotsiaaltoetused 279,24 eurot. Võlgniku ja abikaasa ühisvarasse kuuluvad veel väärtpaberid (II pensionisambad) väärtuses 11 333 eurot ja mootorsõidukid väärtuses 400 eurot. Võlgnikul ei ole ülalpeetavaid. Täituri Oksana Kutšmei ametikontol on võlgniku kohustuste katteks 5868,07 eurot. Võlgnik saab igakuiselt enda töötasust maksta 400 eurot. Usaldusisik oli seisukohal, et võlgnik on makseraskustes, mitte maksejõuetu ning tema suhtes tuleks algatada võlgade ümberkujundamise menetlus. 25.10.2022 toimunud ärakuulamisel selgitas võlgnik, et töötab PxxGxxxx Ixxxxt xxxxxxxxxx, xxxxxxxxx ning on seal töötanud alates firma algusest peale, s.o 8 aastat. Abikaasal ei ole võlgasid. Võlad on võlgnikul tekkinud enne PxxGxxxxx tööle minekut. Ta võttis need abikaasa teadmata. Need sai võetud perekonna jaoks ning omatarbeks läks ka. Võlgnik soovis täitemenetluste peatamist. Usaldusisik selgitas, et kõik täitemenetlustes olevad asjad on peatatud seoses ühisvara arestist vabastamise menetlusega. Ümberkujundamiskavas on ette nähtud, et O. Kutšmei arvelduskontol olev raha kuulub võlausaldajatele väljamaksmiseks, maha tuleb lahutada täituritasu 270 eurot. Abikaasa hagi on 2021.a algusest ja sellest ajast on see raha seal kontol. Usaldusisiku sõnul ei ole ta saanud veel kõike esitada. Kohustuste summaks enne istungit sai usaldusisik kokku 18 920 eurot (ilma eluasemelaenuta). 1073 eurot on menetluskulud ja laias laastus on võlas 21 000 eurot. Vahendid ümberkujundamiskava täitmiseks kolme aasta jooksul on võlgnikul olemas ja kava on väga reaalne. Menetluskulud ja põhisummad saab rahuldada täies ulatuses. Võlgnik on valmis loobuma isegi oma teisest pensionisambast võlausaldajate kasuks. Siis oleks summa juba 14 500 eurot, mida saaks võlausaldajatele üsna ruttu välja maksta. Kutšmei juures olevad rahad saab kohe välja maksta, igakuiselt saab võlgnik veel 400 eurot kuus lisaks maksta ning juunis peaks saama kätte ka pensionisamba. Kõik maksekäsud on aastast 2019.

Kohus määras 25.10.2022.a määrusega, et võlgnik on kohustatud tasuma usaldusisiku ettemaksuks kokku 900 eurot kahe osamaksena. Võlgnik on ettemaksust esimese osa tasunud. Kohtu seisukoht FiMS § 18 lg 1 kohaselt vaadatakse maksejõuetusavaldus läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 18 lg 2 p 4 näeb ette, et pärast maksejõuetusavalduse läbivaatamist algatab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse vastavalt käesoleva seaduse §-s 19 sätestatule. FiMS § 18 lg 3 kohaselt võib kohus teha ühe käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsustest sõltumata sellest, kas maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik või võlausaldaja. Kohus ei saa otsustada ühegi lõikes 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel. FiMS § 19 lg 1 kohaselt algatab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. FiMS § 19 lg 2 lause 1 kohaselt määrab kohus enne võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist summa, mille võlgnik peab usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole tasuma, ning tähtaja selle summa tasumiseks. Võlgnik on usaldusisiku tasu ja kulude katteks tasunud deposiidi 900 eurost esimese osamakse, seega on võimalik lahendada võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise küsimus. Võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine on olnud võlgniku tahe, seda on ta avaldanud nii avalduses kui ärakuulamisel. Hinnates maksejõuetusmenetluses esitatud dokumente ja tõendeid ning kuulanud ära võlgniku ning usaldusisiku, leiab kohus, et võlgnik on makseraskustes ning mitte püsivalt maksejõuetu. Võlgniku makseraskused on võimalik ületada võlgade ümberkujundamise teel ning see on käesolevalt kohane meede. Võlgniku vara on ühisomandis tema abikaasaga. Neile kuulub kinnisasi väärtusega 29 000 eurot, sõidukid väärtusega 400 eurot ning võlgniku töötasuks on 1500 eurot kuus. Võlgnikul on piisavalt rahalisi vahendeid tegemaks kava alusel makseid ja tal on tahe oma võlausaldajatele võlad tasuda. Kohtu hinnangul ei esine võlgade ümberkujundamist takistavaid asjaolusid (FiMS § 19 lg 3, lg 4). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus maksejõuetusavalduse ning algatab võlgade ümberkujundamise menetluse. FiMS § 19 lg 5 ja § 24 lg 3 alusel määrab kohus usaldusisikule tähtaja ümberkujundamiskava ja võlausaldajate seisukohtade esitamiseks. FiMS § 15 lg 3 kohaselt peatab kohus usaldusisiku nimetamisel võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Kuivõrd 16.09.2022.a määruse alusel ei peatatud võlgniku soovil täitemenetlusi. Võlgnik esitas vastava taotluse ärakuulamisel. Seega peatab kohus käesoleva määrusega kõik võlgniku suhtes käimasolevad täitemenetlused kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni. Kohus selgitab, et täitemenetluste peatamiseks tuleb võlgnikul endal pöörduda kohtutäiturite poole.

FiMS § 18 lg 4 järgi edastatakse määrus maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta võlgnikule ja maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldajale ning määruse kohta avaldatakse teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui kohus jätab maksejõuetusavalduse läbi vaatamata või rahuldamata, ei avalda ta selle kohta teadet, välja arvatud, kui kohus on samas asjas varem avaldanud teateid nimetatud väljaandes. Selgitused: -Kohtule esitatavad menetlusdokumendid peavad saabuma kohtusse hiljemalt tähtaja viimasel päeval (TsMS § 62). - Kõik menetlusdokumendid ja tõendid tuleb kohtule esitada eesti keeles või koos eesti keelse tõlkega. Menetlusdokumendid peavad olema loetavas masina- või arvutikirjas A4 formaadis. - Menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult kui võimalik ja see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Menetluse venimisest tingitud menetluskulud kannab menetluse venimise põhjustanud menetlusosaline (TsMS § 169). - Kohus võib menetlusosalise poolt aadressi või sidevahendite muutumisest teatamata jätmist käsitleda menetluse venitamisena ja jätta menetluskulud venimise põhjustanud menetlusosalise kanda (TsMS § 200 lg 4, § 169). Hoiatused: - Võlgnik annab kohtule ja usaldusisikule ning kohtu korraldusel võlausaldajatele viivitamata teavet, mida nad vajavad seoses võlgade ümberkujundamise menetlusega (FiMS § 23 lg 1). Võlgnik osutab usaldusisikule viivitamatult abi tema ülesannete täitmisel ja peab nõudmisel näitama usaldusisikule ette oma vara või võimaldama varale juurdepääsu (lg 2). -Menetlusosaline peab kohtule ja teistele menetlusosalistele viivitamata teatama oma aadressi või sidevahendite andmete muutumisest (TsMS § 200). -Kui isik seadusliku aluseta keeldub dokumendi vastuvõtmisest, loetakse dokument kätte toimetatuks alates selle vastuvõtmisest keeldumisest (TsMS § 325). Menetluskulude jaotus Usaldusisik esitas 21.10.2022 tasutaotluse ja aruande. Aruande kohaselt palub usaldusisik enda tasuks määrata 529 eurot (8h x 66€/h) + km. FiMS § 54 lg 1, 2, 4 sätestavad, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste

hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021.a määruse nr 116 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 654 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 130,80 eurot. Kohus leiab, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu vastavalt toimingute sisule on põhjendatud ning vastavuses tema poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga ega ületa seaduses sätestatud ülemmäära. Kohus on seisukohal, et usaldusisiku märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Põhjendatud ajakulu on seega 8h. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 529 eurot (8h x 66€/h), millele lisandub käibemaks, s.o kokku 634 eurot. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb menetluskulud jätta võlgniku kanda ning mõista temalt usaldusisiku kasuks välja 634 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja maksta büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Usaldusisiku taotlusel tuleb nimetatud summad maksta büroole, kelle kaudu ta tegutseb. /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.