I Renovum OÜ ja B2 Impact OÜ hagid N.G ning T.L vastu ühisvara jagamise nõudes II N.G vastuhagi Renovum OÜ, B2 Impact OÜ ja T.L vastu ühisvara jagamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Põhihagide pooled: Hageja 1: Renovum OÜ (registrikood 14042462), lepingulised esindajad: Inna Bodagovskaja ja Irina Vassiljeva; Hageja 2: B2 Impact OÜ (end ärinimi OK Incure OÜ; registrikood 11542046), lepinguline esindaja: Anne-Liis Veski; Kostja 1: N.G (isikukood XXX); Kostja 2: T.L (isikukood XXX); Vastuhagi pooled: Hageja: N.G (põhihagis kostja 1; vt andmed eespool); Kostja 1: Renovum OÜ (põhihagis hageja 1; vt andmed eespool); Kostja 2: B2 Impact OÜ (põhihagis hageja 2; vt andmed eespool), lepinguline esindaja: Anne-Liis Veski; Kostja 3: T.L (põhihagis kostja 2; vt andmed eespool)
Menetlustoiming
Hagide ja vastuhagi läbi vaatamata jätmine
RESOLUTSIOON
1.Jätta läbi vaatamata Renovum OÜ ja B2 Impact OÜ hagid N.G ning T.L vastu ühisvara jagamise nõudes.
2.Jätta läbi vaatamata N.G vastuhagi Renovum OÜ, B2 Impact OÜ ja T.L vastu ühisvara jagamise nõudes.
4.Tagastada Renovum OÜ-le hagilt tasutud riigilõiv summas 300 eurot. Tagastatav summa kanda Renovum OÜ arvelduskontole nr EE377700771002004100.
5.Tagastada B2 Impact OÜ-le hagilt tasutud riigilõiv summas 300 eurot. Tagastatav summa kanda B2 Impact OÜ arvelduskontole nr EE452200221066697508, viitenumbriga 65888900084590709.
6.Vabastada N.G riigituludesse riigilõivu tasumise kohustusest summas 105 eurot. Tasutud riigilõivu summas 315 eurot tagastamiseks tuleb N.G-l esitada kohtule taotlus.
7.Toimetada määrus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
kaudu
Tartu
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Käesolevas tsiviilasjas on Tartu Maakohtu menetluses Renovum OÜ ja B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ) hagid N.G ja T.L vastu nende ühisvara jagamise nõudes ning N.G vastuhagi Renovum OÜ, B2 Impact OÜ ja T.L vastu ühisvara jagamise nõudes. Põhihagides taotlevad hagejad, et kohus lõpetaks N.G ja T.L ühisomandi XXX asuvale kinnistule. Hagide asjaolude kohaselt on kinnistu N.G ja T.L ühisomandis. T.L suhtes on algatatud täitemenetlused, milles hagejad Renovum OÜ ja B2 Impact OÜ on sissenõudjad. Hagejad soovivad kinnistu ühisomandi lõpetamist kinnisasja müümisega avalikul enampakkumisel, et enampakkumisel saadava raha võlgnikule kuuluva osa arvelt täita võlgniku kohustused. Kostja N.G ei vaidle iseenesest vastu kinnisasja ühisomandi lõpetamisele, kuid ta ei ole nõus hagejate taotletud ühisomandi lõpetamise viisiga. N.G esitas vastuhagi, milles taotleb, et kohus jätaks kinnistu tema ja T.L kaasomandisse võrdsetes mõttelistes osades ja jagaks ka ühisvaral lasuvad ühised kohustused nende vahel pooleks või alternatiivselt jätta kinnistu N.G ainuomandisse ja määrata, et ühisvaral lasuvad kohustused jäävad omavahelises suhtes N.G kanda ning omandi kaotuse eest N.G T.Lle hüvitist ei maksa.
2.Selle tsiviilasja menetluse ajal esitas kostja T.L kohtule maksejõuetusavalduse. Tartu Maakohus 02.10.2022. a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-10239 rahuldas maksejõuetusavalduse ja algatas menetluse T.L võlgade ümberkujundamiseks. Tartu Maakohtu 10.03.2023. a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-10239 kinnitati T.L võlgade ümberkujundamiskava, millega kujundati muu hulgas ümber selles tsiviilasjas hagejate, Renovum OÜ ja B2 Impact OÜ, nõuded T.L vastu ning määrati kohustuste täitmise kord ja aeg. Tartu Maakohtu 10.03.2023. a määrus T.L võlgade ümberkujundamiskava kinnitamise kohta jõustus 05.04.2023. a.
3.Seoses kostja T.L võlgade ümberkujundamiskava kinnitamisega otsustas kohus 02.06.2023. a määrusega käesolevas tsiviilasjas menetluse peatada, kuni tsiviilasjas nr 222-10239 T.L võlgade ümberkujundamise menetluse lõppemiseni.
4.Tartu Maakohus tegi 23.04.2026. a tsiviilasjas nr 2-22-10239 määruse, millega luges T.L võlgade ümberkujundamise menetluse lõppenuks seoses ümberkujundamiskavas märgitud täitmise tähtaja möödumisega. Kohtumäärus jõustus 29.05.2026. a.
5.Käesolevas tsiviilasjas uuendas kohus 02.06.2026. a määrusega asja menetluse ja määras põhihagides hagejatele, Renovum OÜ-le ja B2 Impact OÜ-le, tähtaja seisukohtade ja taotluste esitamiseks.
6.Hageja 2, B2 Impact OÜ, esitas 09.06.2026. a kohtule taotluse TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel hagi läbi vaatamata jätmiseks. Hageja 2 põhjendab, et tema poolt N.G ja T.L vastu nende ühisvara jagamise hagi esitamine oli tingitud sellest, et kostjal T.L esines täitmata kohustus hageja ees, mis tulenes täitedokumendist. Käesolevaks ajaks on kohustus täies ulatuses tasutud ning seega ka ühisvara jagamise menetluse läbiviimise vajadus ära langenud. Kuivõrd kostjal T.L puudub kohustus hageja ees, siis puudub hagejal põhjendus ühisvara jagamise nõudmiseks ning hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Hageja 2 palub kohtul tagastada temale hagilt tasutud riigilõiv summas 300 eurot.
7.Hageja 1, Renovum OÜ, esitas 17.06.2026. a kohtule samadel põhjendustel nagu hageja 2 taotluse TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel hagi läbi vaatamata jätmiseks. Hageja 1 kinnitab, et T.L on oma kohustuse tema ees täielikult täitnud, mistõttu on vajadus ühisvara jagamise menetluse läbiviimiseks ära langenud, hageja ei ole õigustatud enam ühisvara jagamist nõudma ning hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Hageja 1 palub kohtul jätta tema hagi läbi vaatamata ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud. Hageja 1 esitas oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskulud kokku summas 2190 eurot, sh 300 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 1890 eurot lepinguliste esindajate kulud.
KOHTU SEISUKOHT
8.Kohus leiab, et Renovum OÜ ja B2 Impact OÜ taotlus nende hagide läbi vaatamata jätmiseks on põhjendatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Tulenevalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-st 14 on võlausaldaja nõude, abikaasade ühisvara jagamiseks, esmaseks eelduseks see, et täitemenetluses on võlausaldaja nõue ühe abikaasa vastu ja soovitakse sissenõude pööramist võlgnikust abikaasa osale ühisomandis olevast varast. Põhihagide alusena tuginesidki hagejad sellele, et kostja T.L suhtes oli algatatud täitemenetlused, milles hagejad olid sissenõudjad ja kuna nõudeid ei saadud täita võlgniku vara arvel, siis soovisid hagejad pöörata sissenõuet võlgniku osale abikaasade ühisomandis olevast kinnistust. Pärast hagide menetlusse võtmist algatati teises tsiviilasjas kostja T.L võlgade ümberkujundamise menetlus, mille käigus kinnitati võlgade ümberkujundamiskava, millega kujundati muu hulgas ümber hagejate nõuded. Põhihagides hagejad on mõlemad kohtule kinnitanud, et käesolevaks ajaks on kostja T.L kohustused nende ees täies ulatuses täitnud. Kohus leiab, et sellega on hagid muutunud sisuliselt perspektiivituks. Kuna hagejatel puudub täitemenetluses sissenõutav nõue kostja vastu, siis ei ole ühisvara jagamise nõude eeldused täidetud ja on ilmne, et hagidega taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Seetõttu leiab kohus, et põhjendatud on TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta hagid läbi vaatamata.
9.Kohus leiab, et põhjendatud on jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata ka N.G vastuhagi Renovum OÜ, B2 Impact OÜ ja T.L vastu ühisvara jagamise nõudes. N.G esitas oma ühisvara jagamise nõude üksnes vastuhagina, taotledes ühisomandis oleva kinnistu jagamist teistsugusel viisil kui hagejad seda põhihagis taotlesid. Vastuhagi aluseks oli asjaolu, et hageja soovis kinnistu omandit säilitada. Kuna kohus jätab põhihagid ühisvara jagamise nõudes läbi vaatamata, siis sellega langeb ära ka vastuhagi alus.
10.Kohus selgitab hagi läbi vaatamata jätmise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda uue hagiga kohtusse sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle. Menetluskulude jaotus
11.TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 162 lg 4 sätestab erisusena, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Antud juhul ei ole hagejad oma hagisid tagasi võtnud ja seega tuleks TsMS § 168 lg 2 kohaselt jätta hagide läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud hagejate kanda. Arvestades menetluse asjaolusid, sh seda, et tegemist hagide ja vastuhagiga ning kohus jätab nii hagid kui vastuhagi läbi vaatamata, sh seda, et võlgnikust kostja on oma kohustused hageja ees täitnud, siis leiab kohus, et kostjatelt hagejate kasuks menetluskulude väljamõistmine oleks ebamõistlik ning seetõttu jätab kohus TsMS § 162 lg 4 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda.
12.TsMS § 150 lg 1 p 3 näeb ette, et menetluses tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Antud juhul jätab kohus põhihagid ja vastuhagi läbi vaatamata põhjusel, et hagid on muutunud perspektiivituks. Hagejad ei ole hagisid tagasi võtnud. Seega on TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel on hagejatel ja vastuhagejal õigus tagasi saada hagidelt tasutud riigilõiv. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab kohus riigilõivu üksnes menetlusosalise avalduse aluse. Kohus leiab, et põhihagis hagejate taotlusel on põhjendatud neile kummalegi tagastada hagilt tasutud riigilõiv summas 300 eurot. Kohus kontrollis, et hagejad on tasunud riigilõivu tsiviilasja nr 2-21-7965 menetluses, milles kohus 18.01.2022. a määrusega eraldas nende nõuded iseseisvasse menetlusse käesolevas tsiviilasjas). Selles asjas vastuhagi esitanud N.G-le andis kohus 12.01.2023. a määrusega menetlusabi riigilõivu tasumisel ja määras, et N.G-l tuleb vastuhagilt tasuda riigilõiv summas 420 eurot osade kaupa igakuiste võrdsete osamaksetena nelja kuu jooksul alates määruse jõustumisele järgnevast kuust. Kohus tegi kindlaks, et N.G on tasunud riigilõivu kokku
315 eurot, üks osamakse summas 105 eurot on tasumata. Kuna kohus jätab vastuhagi läbi vaatamata ja hagejal on õigus riigilõiv tagasi saada, siis TsMS § 190 lg 7 alusel vabastab kohus N.G 12.01.2023. a määruse alusel riigilõivu summas 105 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Tasutud riigilõivu summas 315 eurot tagastamiseks peab N.G esitama kohtule taotluse, märkides muu hulgas konto numbri, kuhu tagastatav summa kanda. TsMS § 150 lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.