Jätta Jekaterina Tkatšjova määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud Jekaterina Tkatšjova kanda.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Jekaterina Tkatšjova (avaldaja/võlgnik) esitas Viru Maakohtule 25. oktoobril 2021 kaebuse kohtutäituri Tatjana Afanasieva (kohtutäitur) 12. oktoobri 2021 otsuse peale täiteasjas nr 197/2020/1628. Võlgnik palus tühistada kohtutäituri 12. novembri 2020 tasuotsuse ning kohustada kohtutäiturit tegema uue tasuotsuse. Samuti palus võlgnik tuvastada kinnisasja (registriosa nr XXXXXXXX) arestimise tühisuse või tühistada kinnisasja 26. jaanuari 2021 arestimisakt. Menetluskulud palus võlgnik jätta kohtutäituri kanda. Kaebuse kohaselt algatas kohtutäitur võlgniku suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 197/2020/1628, mille sisuks on hüpoteegi realiseerimine Sergey Lyubichi (sissenõudja) kasuks. Täitedokumendiks on Narva notar Sergei Nikonovi 6. juunil 2016 tõestatud leping nr 1521. Täitedokumendi kohaselt on võlgniku ja Evgeny Surkovi ühisomandis olevale kinnisasjale (XXXXXXXXXXXXX linn, Ida-Viru maakond, registriosa nr XXXXXXXX) seatud hüpoteek summas 160 000 eurot sissenõudja kasuks koos kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Hüpoteek tagab sissenõudja nõudeid Evgeny Surkovi vastu, mis tulenevad Evgeny Surkovi ja sissenõudja vahel 31. mail 2016 sõlmitud kokkuleppest. Kinnisasi on võlgniku ja Evgeny Surkovi ühisomandis. Täitemenetlus on algatatud ainuüksi võlgniku suhtes. Kohtutäituri 12. novembri 2020 tasuotsuse kohaselt nõutakse võlgnikult välja täitemenetluse alustamise tasu 144 eurot (sh käibemaks) ja kohtutäituri põhitasu 6000 eurot (sh käibemaks).
26.jaanuari 2021 arestimisaktiga arestiti XXXXXX kinnistu. Võlgnikule ei olnud täitemenetluses täitmisteadet ega kohtutäituri 12. novembri 2020 tasuotsust kätte toimetatud. Võlgnik pöördus 16. septembril 2021 kohtutäituri poole palvega edastada võlgnikule täitemenetluse dokumendid. Kohtutäituri vastuse kohaselt oli täitmisteade edastatud võlgnikule Ametlike Teadaannete kaudu. Võlgnik esitas 4. oktoobril 2021 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, milles palus tühistada kohtutäituri 12. novembri 2020 tasuotsuse. Samuti esitas võlgnik 4. oktoobril 2021 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, kus palus kohtutäituril tuvastada kinnisasja arestimise tühisus või tühistada täies ulatuses kinnisasja 26. jaanuari 2021 arestimisakt. Kohtutäitur jättis 12. oktoobri 2021 otsusega võlgniku 4. oktoobri 2021 kaebused läbi vaatamata. Kohtutäituri otsuse põhjenduste kohaselt ei ole võlgniku kaebused esitatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul, vaid 8-9 kuu möödumisel pärast seda, kui võlgnik sai kohtutäituri tasu otsuse tegemisest ning kinnisvara arestimisest teada. Võlgnik ei nõustunud kohtutäituriga. Täitemenetluses ei ole kohtutäitur tasuotsust võlgnikule kätte toimetatud. Võlgnik sai esmakordselt tasuotsusest teada alles 24. septembril 2021. Kohtutäituril puudus õigus täitmisteate kättetoimetamiseks Ametlike Teadaannete kaudu. Seega oli 4. oktoobri 2021 kaebus esitatud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. Kohtutäituri esitatud dokumentidest ei ole selge, mida on kohtutäitur võlgniku asukoha väljaselgitamiseks teinud. Ei ole alust arvata, et võlgnikule ei olnud võimalik eeldatavasti Venemaal menetlusdokumente kätte toimetada. Kohtutäitur pidanuks pöörduma Justiitsministeeriumi poole dokumentide võlgnikule kättetoimetamiseks (Eesti-Vene õigusabilepingu artiklid 2-4). Tsiviilkohtumenetluse seadustik ega täitemenetluse seadustik ei võimalda kätte toimetada
täitmisteadet „postkasti panekuga võlgniku töökohal“. Samuti ei piisa n-ö algkirjale e-kirjaga vastamisest menetlusdokumendi kätte toimetatuks lugemiseks. Lisaks palus võlgnik kohtutäituril tuvastada kinnisasja arestimise tühisuse. Tulenevalt TMS §-st 55 ei tulene tühisest arestimisest õiguslikke tagajärgi. Seega ei ole asjakohane kohtutäituri viide, et kaebus ei ole esitatud tähtaegselt. Tühise arestimisakti mittevaidlustamise tagajärjel ei saa tühine arestimisakt muutuda kehtivaks. Ühisomandis olevat kinnisasja oleks võimalik arestida ja realiseerida üksnes kõigi ühisomandike suhtes algatatud ühises täitemenetluses, sest kinnisasja müük ei saa kehtida ühe ühisomaniku suhtes ja teise suhtes mitte. Väljaandes Ametlikud Teadaanded 15. detsembril 2020 avaldatud täitmisteates on vabatahtliku täitmise tähtaeg 24. detsember 2020 ehk vabatahtliku täitmise tähtaeg lõppes enne, kui täitmisteade loeti kätte toimetatuks TMS § 24 lg 5 järgi. Kohtutäitur on 12. novembri 2020 otsuses määranud tasu suuruse ebaõigesti.
2.Kohtutäitur palus jätta kaebuse läbi vaatamata. Kohtutäitur leidis, et võlgnik ei esitanud kaebuseid õigeaegselt. Täitemenetlus algatati 13. novembril 2020. Võlgnikule suunati ja toimetati täitmisteade kätte järgmistel viisidel: 1) Rahvastikuregistris kajastatud aadressil: XXXXXXXXXXXXX linn, - postkasti panekuga
23.novembril 2021. Majas elav isik (üürnik) teatas, et omanik viibib ajutiselt Venemaal, täpsemat aadressi tema ei tea; 2) Töökohal: XXXXXX OÜ, XXXXXXXXXXXX linn, - postkasti panekuga 7. detsembril 2020; 3) E-postiga: XXXXXXXXXXXXXXXXXXX, XXXXXXXXXXXXXXXXXXX – saadetud
12.novembril 2020; 4) Avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded: avaldatud 15. detsembril 2020, loetakse kätte toimetatuks 25. detsembril 2020. Võlgnik saatis 26. jaanuaril 2021 kohtutäiturile e-postilt XXXXXXXXXXXXXXXXXXX kirja, milles teatas, et nõustub kinnisvara arestimisega hinnaga 350 000 eurot. Võlgniku saadetud e-kirjaga oli kaasas kohtutäituri täitmisteate kättetoimetamise 12. novembri 2020 kaaskiri võlgnikule. Seega pole kohtutäituril kahtlusi selles, et võlgnikul oli võimalus tutvuda täitmisteatega koos kohtutäituri tasuotsuse, võlgniku õiguste ja kohustuste selgituste ning täitedokumendiga. Kinnisvara arestimine toimus 26. jaanuaril 2021 ning kinnisvara arestimise akt edastati võlgnikule e-posti teel aadressile XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. 1. veebruaril 2021 kinnitas võlgnik akti kättesaamist. Võlgnik ei ole esitanud kaebust kohtutäituri tasu otsusele ega kinnisasja arestimisele seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Ebaõige on võlgniku väide, et kinnisasja ühisomaniku Evgeny Surkovi suhtes ei ole täitemenetlust algatatud. Solidaarvõlgnike Jekaterina Tkatšjova ja Evgeny Surkovi suhtes on algatatud sama täitedokumendi alusel täiteasjad nr 197/2020/1628 (vaidlusalune menetlus) ja 197/2020/1646 (võlgnikuks Evgeny Surkov). Kinnisasja arestimisakt on tehtud ühine mõlemas täiteasjas. See nähtub arestimisaktilt. Täitmisregister ei võimalda algatada täitemenetlust mitme isiku suhtes. Täitemenetlus on isikupõhine. Täitemenetluse seadustik ei näe ette ühisomanike suhtes ühise menetluse algatamist. Kohtutäitur tegi võlgniku elukoha väljaselgitamiseks järelepärimisi rahvastikuregistri, Maksu- ja Tolliameti, Politsei- ja Piirivalveameti andmebaasidesse. Samuti teatas XXXXXXXXXXXXX kinnisasja üürnik vastuseks kohtutäituri päringule, et ta ei tea võlgniku elukoha aadressi Venemaal. Kohtutäitur vaidles vastu võlgniku sisulistele väidetele kohtutäituri tasuotsuse peale.
3.Evgeny Surkov (vaidlusaluse kinnisasja ühisomanik) nõustus võlgniku määruskaebusega. Menetluskulud palus Evgeny Surkov jätta kohtutäituri kanda. Täitemenetlustes müüdav kinnisasi kuulub võlgniku ja Evgeny Surkovi ühisvara hulka. Ühisomandis oleva kinnisasja oleks võimalik arestida ja realiseerida üksnes kõigi ühisomandike suhtes algatatud ühises täitemenetluses.
4.Sissenõudja leidis, et kohtutäituri 12. oktoobri 2021 otsus on põhjendatud ja seaduslik. Sissenõudja märkis, et tegemist on juba teise vaidlusega. Tsiviilasjas nr 2-21-2188 vaidles võlgnik kinnisasja hinna üle. Võlgniku väited, et talle ei ole täitemenetluses dokumente kätte toimetatud, on paljasõnalised. Tsiviilasjas nr 2-21-2188 kinnisasja väärtust vaidlustades nõustus võlgnik vaikimisi arestimise ja täitemenetlusega. Võlgnik ja Evgeny Surkov venitavad pahatahtlikult täitemenetlust. Võlgnik eksitab kohut võla suuruse osas.
MAAKOHTU SEISUKOHT
5.Maakohus jättis võlgniku kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda. Maakohus märkis, et määrab menetluskulud rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega pärast lahendi jõustumist. Maakohus tuvastas, et kohtutäituri menetluses on solidaarvõlgnike Jekaterina Tkatšjova ja Evgeny Surkovi suhtes täiteasjad nr 197/2020/1628 ja 197/2020/1646. Täitemenetluste algatamise aluseks on Narva notar Sergei Nikonovi 6. juunil 2016 tõestatud leping nr 1521 ja sissenõudja Sergey Ljubichi avaldus. Nõude sisuks on hüpoteegiga tagatud nõue. Võlgnik esitas 4. oktoobril 2021 kohtutäiturile kaks kaebust, mis jäeti kohtutäituri 12. oktoobri 2021 otsusega läbi vaatamata. Maakohus lahendab seega võlgniku kaebuse kohtutäituri 12. novembri 2020 tasuotsuse peale ja kinnisasja 26. jaanuari 2021 arestimisakti tühisuse tuvastamise osas. Maakohus nõustus kohtutäituriga, et täitmisregister ei võimalda algatada täitemenetlust mitme isiku suhtes. Täitemenetlus on isikupõhine. Võlgnik heidab kohtutäiturile ette täitmisteate ja tasuotsuse kätte toimetamata jätmist (TMS 10 lg-d 1 ja 2). Maakohus tuvastas, et kohtutäitur on võlgnikule täitmisteate ja tasuotsuse kätte toimetanud TsMS § 326 alusel. Rahvastikuregistri andmetel on võlgniku elukohaks ajavahemikul 14. veebruar 2008 – 18. august 2021 ja alates 28. märtsist 2022 märgitud XXXXXXXXXXXXX linn. Rahvastikuregistris puuduvad andmed võlgniku põhi- või lisa-aadressi kohta Venemaa Föderatsioonis. Võlgnik esitas kohtule tõendi, mille kohaselt on Evgeny Surkovi registreeritud elukoht XXXXXXX Vene Föderatsioon. Võlgnik ei esitanud kohtule andmeid, et tema elukohaks oli täitedokumentide kättetoimetamise ajal muu aadress kui XXXXXXXXXXXXX. Eeltooduga on tõendatud, et võlgniku alaline elukoht oli dokumentide kättetoimetamise ajal aadressil XXXXXXXXXXXXX. Maakohus märkis, et kui võlgniku alalise elukoha andmed olid muutunud, siis tulnuks tal esitada taotlus registriandmete parandamiseks. Maakohus tuvastas, et kuller püüdis täitmisteadet võlgnikule üle anda kahel korral, s.o 19. novembril 2020 kell 12.00 ja 23. novembril 2020 kell 17.00. Kättetoimetamise katsed on toimunud oluliselt erinevatel kellaegadel ja kolmepäevase vahega. Võlgnik ei ole rakendanud piisavalt hoolsust, et tagada menetlusdokumentide kättesaamine. Lisaks edastas kohtutäitur võlgnikule täitemenetluse dokumendid e-posti aadressile XXXXXXXXXXXXXXXXXXX 12. novembril 2020. Maakohus tuvastas, et rahvastikuregistri andmetel on võlgniku e-posti aadressiks alates
20.septembrist
XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Teistes tsiviilasjades kasutas võlgnik kohtuga suhtlemiseks sama e-posti aadressi. Ka on võlgnik võtnud kohtutäituriga ühendust 26. jaanuaril 2021 kasutades e-posti aadressi XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Seega puudus maakohtul kahtlus, et võlgnik ei kasuta eelnimetud e-posti aadressi ning kohtutäituril oli õigus täitedokumente kätte toimetada nende saatmisega ka käimasolevas kohtumenetluses kohtule teadaolevat menetlusosalise muu sidevahendi andmeid kasutades, s.o võlgniku e-postile aadressiga XXXXXXXXXXXXXXXXXXX (TsMS § 3141 lg-t 1 ja 2 ja lg 3 p 1). Maakohus ei nõustunud võlgnikuga, et kohtutäituri esitatud dokumentidest pole selge, mida kohtutäitur on teinud võlgniku asukoha väljaselgitamiseks. Kohtutäitur tegi päringud rahvastikuregistrisse, Maksu- ja Tolliameti ja Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) andmebaasidesse. Maakohus leidis, et seega on kohtutäitur teinud mõistliku pingutuse täitmisteate kättetoimetamiseks võlgniku elukoha aadressile ja võlgniku e-posti kaudu ning täitedokumendid tuleb lugeda võlgnikule kätte toimetatuks TsMS § 326 ja § 3141 alusel. Eeltoodust tulenevalt on ebaõige võlgniku väide, et ta ei saanud teada 12. novembri 2020 tasuotsusest. Maakohtu hinnangul ei ole kohtutäitur eksinud kohtutäituri tasu suuruse määramisel (KTS § 30 lg-d 1 ja 2, § 34 lg 3 p 4, § 35 lg 21). Kohtutäituril puudub õigus vähendada sissenõudja poolt avaldatud nõude suurust ega kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust. Võlgnik palus tuvastada kinnisasja arestimise tühisuse või tühistada täies ulatuses kinnisasja
26.jaanuari 2021 arestimisakt. Maakohus tuvastas eelpool, et täitemenetlused on algatatud mõlema solidaarvõlgniku suhtes ja täitmisteade oli võlgnikule kätte toimetatud. Arestimisakt edastati võlgniku e-posti aadressile XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Võlgnik kinnitas 1. veebruaril 2021 arestimisakti kättesaamist. Võlgniku vara on arestitud kehtiva täitedokumendi alusel ning vara on arestinud pädev isik (kohtutäitur). Kohtutäitur on täitnud oma selgitamiskohustust. Täitetoimiku materjalide alusel tuvastas kohus, et seadusega ettenähtud (kohustuslikud) seletused olid antud võlgnikule täitmisteates. Lisaks täitmisteatele on lisatud eraldi dokument „Võlgniku õigused ja kohustused“. Arestimise kutsele olid lisatud täitemenetluse seadustiku viited kinnisvara arestimise, hindamise ja hinna vaidlustamise kohta. Eraldi selgitati hinna vaidlustamist vene keeles 1. veebruari 2021 kirjas. Eeltoodust tulenevalt puudub alus pidada arestimist tühiseks TMS § 55 alusel. Maakohus leidis, et kokkuvõttes ei ole võlgniku kaebus põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
MÄÄRUSKAEBUS ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Võlgnik (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega tühistada kohtutäituri 12. oktoobri 2021 otsus ja 26. jaanuari 2021 arestimisakt või tuvastada arestimise tühisus. Samuti palub võlgnik tühistada kohtutäituri 12. novembri 2020 tasuotsuse ning kohustada täiturit tegema uue otsuse. Menetluskulud palub võlgnik jätta kohtutäituri kanda. Võlgnik on jätkuvalt seisukohal, et kohtutäitur ei ole võlgnikule täitmisteadet nõuetekohaselt kätte toimetanud. Maakohus ei ole viidanud ühelegi tõendile, millest nähtuks, et võlgnikule on dokumendid kätte toimetatud. Maakohtu määrusest jääb arusaamatuks, millal toimetati võlgnikule täitmisteade kätte või mis ajast alates tuleb võlgnikule täitmisteade lugeda kätte toimetatuks. Vaidluse lahendamiseks tuli kohtul tuvastada, kas võlgnikule oli täitmisteade enne 26. jaanuari 2021 kätte toimetatud ja kinnisasja arestimine toimus pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist. Maakohus leidis, et täitedokumendid tuleb lugeda võlgnikule kätte toimetatuks TsMS § 326 ja § 3141 alusel. Kättetoimetamise viisi suhtes ei või olla ebaselgust.
Täitemenetlus algatati 13. novembril 2020, kuid kohtutäitur saatis täitmisteate koos täitmisdokumentidega e-posti aadressidele 12. novembril 2020. Seega saatis kohtutäitur väidetava e-kirja koos täitmisdokumentidega veel enne seda, kui alustas täitemenetlust. Sellega on tõendatud, et kohtutäitur ei ole enne TsMS §-s 3141 sätesatud viisi kasutamist üritanud võlgnikule reaalselt täitmisteadet üle anda. Seadusest ei tulene, et rahvastikuregistris märgitud võlgniku e-postile täitmisteate saatmisega loetakse täitmisteade kätte toimetatuks. Arusaamatuks jääb maakohtu viide teistes tsiviilasjades võlgnikule dokumentide kättetoimetamise kohta. Kohtutäitur ei ole sellist väidet esitanud. Täitmata olid TsMS § 3141 lg 3 p 1 eeldused täitmisteate kättetoimetamiseks. Tsiviilasi nr 2-19-6175 lõppes 2019. aastal ja tsiviilasja nr 2-21-2188 ei olnud täitmisteate saatmise ajal algatatud. Asjakohatu on viide võlgniku 26. jaanuari 2021 e-kirjale. Üksnes asjaolust, et võlgnik kasutas e-posti aadressi XXXXXXXXXXXXXXXXXXX ei piisa dokumentide kättetoimetatuks lugemiseks.
26.jaanuari 2021 e-kirjaga vastas võlgnik kohtutäituri 14. jaanuari 2021 kell 14.38 saadetud e-kirjale (mis olid ilma lisadeta), mitte kohtutäituri 12. novembri 2020 e-kirjale. Maakohus jättis täitmisteate avaliku kättetoimetamise eeldused kontrollimata. Võlgnik kordas oma varasemaid väiteid avaliku kättetoimetamise eelduste täitmata jätmise osas. Kuna võlgnikule ei olnud täitmisteadet kätte toimetatud, oli tühine ka kinnisasja arestimine (TMS § 55 p 2). Maakohus on ebaõigesti esitatud tõendite põhjal tuvastanud, et ühisomaniku Evgeny Surkovi suhtes on algatatud täitemenetlus nr 197/2020/1646. Evgeny Surkov on teatanud, et ta ei ole täitmisteadet kätte saanud. Võlgnik jäi oma väidete juurde, et kohtutäitur võis nõuda tasu üksnes 3600 eurot.
PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD
7.Kohtutäitur palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Kohtutäitur jäi oma varasemate seisukohtade juurde.
8.Sissenõudja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Menetluskulud palus sissenõudja jätta võlgniku kanda. Sissenõudja jäi oma varasemate seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, täiendades maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659). Võlgniku määruskaebus jääb rahuldamata. Võlgnik on vaidlustanud maakohtu määruse täies ulatuses, mistõttu ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse põhjendatust tervikuna (TsMS § 651 lg 1 ja § 659).
10.Võlgnik on seisukohal, et talle ei ole nõuetekohaselt kätte toimetatud täitmisteadet ja sellega kaasnevaid dokumente (sh tasuotsust), mistõttu on TMS § 55 p 2 alusel tühine ka kinnisasja arestimine. Lisaks vaidlustab võlgnik täidetava nõude ulatust ja kohtutäituri tasu suurust. Kohtutäitur jättis võlgniku 4. oktoobri 2021 kaebused läbi vaatamata, leides, et need on esitatud TMS §-s 217 sätestatud tähtaega ületades. TMS § 217 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitemenetluse osaline esitada kaebuse kohtutäiturile kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või piid teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Seega tuli maakohtul kontrollida, kas ja millal on võlgnik täitmisteate ja vara arestimise akti kätte saanud või kätte saama pidanud ning kas võlgnik on esitanud kaebused kohtutäituri otsuste peale tähtaegselt.
Dokumentide edastamine täitemenetluses toimub TMS §-s 10 sätestatud korras, seejuures tuleb sama paragrahvi lõige 2 kohaselt kohaldada dokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui täitemenetluse seadustikust ei tulene teisiti.
11.Maakohus tuvastas, et kohtutäitur on võlgnikule täitmisteate kätte toimetanud kahel erineval viisil: TsMS § 326 järgi postikasti jätmisega ja TsMS § 3141 lg-t 1 ja 2 ja lg 3 p 1 järgi e-kirjaga elektrooniliselt. Maakohus jättis kontrollimata kohtutäituri väited dokumentide kättetoimetamise kohta TsMS § 317 alusel avaliku kättetoimetamise teel väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisaks on kohtutäitur jätnud dokumendid ka võlgniku töökoha postkasti, kuid sellisel viisil ei ole kohtutäitur täitedokumente võlgnikule kätte toimetatuks lugenud. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, et maakohus ei ole tuvastanud, millisel kuupäeval sai võlgnik täitmisteate ja sellega kaasnenud dokumendid kätte või millisest kuupäevast alates tuleb dokumendid võlgnikule kätte toimetatuks lugeda. Ringkonnakohtul on võimalik maakohtu põhjendusi selles osas täiendada.
12.Ringkonnakohus nõustub võlgnikuga, et TsMS § 326 alusel 23. novembril 2021 postkasti jätmisega täitmisteate kättetoimetatuks lugemine ei ole tõendatud. Vaidlust ei ole, et võlgnikule ei õnnestunud täitmisteadet kätte toimetada isiklikult TsMS § 322 alusel. Samuti üritas kuller TsMS § 326 lg 2 (kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud redaktsioon) alusel võlgnikule kahel päeval dokumente üle anda aadressil XXXXXXXXXXXXX. TsMS § 326 lg 1 alusel dokumendi kättetoimetatuks lugemise oluliseks eelduseks on see, et koht, kus prooviti dokument üle anda, ja kuhu see jäeti, on tegelikult saaja elu- või äriruum (Riigikohtu
11.detsembri 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-128-06, p 26). Praegusel juhul oli kohtutäituril dokumente kätte toimetada üritanud kulleri kaudu teada, et võlgnikule kuuluvas ja tema endises eluruumis elas üürnik (tl 29). Samuti ei nähtu asja materjalidest, et võlgnik oleks kohtutäiturile teatanud, et tema eluruum on aadressil XXXXXXXXXXXXX. Ringkonnakohus nõustub võlgnikuga, et TsMS § 326 kohaldamisel ei saa lähtuda võlgniku elukoha kandest rahvastikuregistris. Rahvastikuregistrisse tehtud elukoha kandel ei ole õiguslikult siduvat tähendust. Ka kohtutäituri edasisest tegevusest nähtus, et kohtutäitur ei lugenud postkasti panekuga dokumente võlgnikule kätte toimetatuks, sest kasutas veel teisi kättetoimetamise viise (tl 45).
13.Maakohus tuvastas, et kohtutäitur toimetas võlgnikule täitmisteate kätte TsMS § 3141 alusel elektrooniliselt. Kohtutäitur on tõendanud, et edastas 12. novembril 2020 võlgnikule täitemenetluse dokumendid e-posti aadressile XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. TsMS § 3141 lg 1 kohaselt, kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kätte toimetatuks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kätte toimetatuks. TsMS § 3141 lg 1 kohaldamise eeldus on samas menetluses ühe kättetoimetamise varasem õnnestumine selle e-posti kaudu. Kohtutäitur ei ole tõendanud ega viidanud, et ta oleks võlgnikule varasemalt selle e-posti aadressi kaudu dokumente kätte toimetanud. TsMS § 3141 lg 1 kohaldamine on seetõttu õigustatud üksnes olukorras, kui menetlusosalisega on saadud varasem sisuline kontakt. Samuti ei ole TsMS § 3141 lg-te 1 ja 2 kohaldamise eeldused täidetud sellega, et rahvastikuregistrisse on märgitud võlgniku e-posti aadressina XXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
14.Maakohus tuvastas, et võlgnik kasutas teistes tsiviilasjades kohtuga suhtlemiseks e-posti XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Sisuliselt on maakohus sellega tuginenud TsMS § 3141 lg 3 p-ile 1, mille kohaselt võib kohus TsMS § 3141 lg-tes 1 ja 2 sätestatud korras menetlusdokumente kätte toimetada nende saatmisega ka teises käimasolevas kohtumenetluses kohtule teadaolevat menetlusosalise aadressi või muu sidevahendi andmeid kasutades. Ringkonnakohus nõustub võlgnikuga, et kohtutäitur ei ole tuginenud asjaolule, et ta oleks mõnes teises täiteasjas võlgnikule täitedokumente kätte toimetanud e-posti XXXXXXXXXXXXXXXXXXX kaudu. See, et kohtuga suhtlemisel oli võlgnik varasemates tsiviilasjades sama e-posti aadressi kasutanud, ei saanud asja materjalide alusel olla kohtutäiturile teada. TsMS § 3141 lg 2 kohaldamisel lähtutakse menetlusosalise avaldatud kontaktandmetest. Avaldamiseks lg 2 tähenduses saab lugeda vaid seda, kui menetlusosaline on avaldanud selget soovi saada menetlusdokumendid just tema märgitud kontaktandmeid kasutades ja on lisaks teadlik TsMS § 3141 lg 2 tagajärgedest. Kohtutäitur ei ole väitnud, et võlgnik oleks talle avaldanud enne
12.novembrit 2020 soovi saada dokumente kindlaid kontaktandmeid kasutades. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus ekslikult, et võlgnikule on täitmisteade kätte toimetatud TsMS § 3141 alusel.
15.Kohtutäitur toimetas võlgnikule täitmisteate kätte ka avalikult Ametlike Teadaannete kaudu (tl 9 jj). Kohtutäitur tugines sellele ka oma 12. oktoobri 2021 otsuses, millega jättis võlgniku
4.oktoobri 2021 kaebused läbi vaatamata. Kuivõrd maakohus jättis selle kättetoimetamise viisi kontrollimata, teeb seda ringkonnakohus. TsMS § 317 lg 1 kohaselt võib menetlusosalisele toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui: menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil; 2) välisriigis ei ole eeldatavasti võimalik dokumenti nõuetekohaselt kätte toimetada; 3) dokumenti ei õnnestu kätte toimetada seetõttu, et kättetoimetamise kohaks on eksterritoriaalse isiku eluruum. Täitmisteade avaldati 15. detsembril 2020 ning dokumendid loeti kätte toimetatuks 10 päeva möödumisel, st 25. detsembri 2020 möödumisega (TMS § 24 lg 5). Võlgnik leiab, et avaliku kättetoimetamise eeldused ei olnud täidetud, kuivõrd kohtutäitur ei olnud teinud piisavalt pingutusi võlgnikule dokumentide muul viisil kätte toimetamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kohtutäitur püüdnud piisavalt enne täitmisteate Ametlikes Teadaannetes avaldamist selgitada välja võlgniku elukohta ja kontaktandmeid, kuhu võlgnikule dokumente kätte toimetada (I kd, tl 119). Võlgnik ei ole väitnud, et avalikest registritest oleks olnud võimalik tuvastada rohkem kontaktandmeid, kui seda on teinud kohtutäitur. Samuti ei õnnestunud kohtutäiturilt saada võlgniku elukoha andmeid võlgniku üürnikult. Hiljem on selgunud, et võlgniku tegelikus kasutuses on e-posti aadress XXXXXXXXXXXXXXXXXXX, millele kohtutäitur esmalt täitmisteate edastas. Üksnes asjaolust, et võlgniku üürnik teatas kohtutäituri kullerile, et võlgnik on ajutiselt Venemaal, ei tähenda, et kohtutäitur pidi sellest tulenevalt teadma võlgniku elukoha aadressi Venemaal. Seega ei oleks eeldatavasti võimalik dokumenti võlgnikule nõuetekohaselt kätte toimetada (TsMS § 317 lg 1 p 2). Asjakohatu on võlgniku viide Eesti-Vene õigusabilepingule. Õigusabileping ei kohaldu, kuivõrd puudub selle kohaldamise vajalik eeltingimus, sest võlgnik on Eesti kodanik (Eesti-Vene õigusabilepingu artikkel 1). Ka võlgniku esitatud venekeelne tõend solidaarvõlgniku elukoha registreerimise kohta Venemaal ei kinnita vastupidist (I kd, tl 36). Ringkonnakohus leiab eeltoodut arvestades, et 12. oktoobri 2020 täitmisteade ja tasuotsus (mida võlgnik 4. oktoobri 2021 kaebusega vaidlustas), tuleb lugeda võlgnikule kätte toimetatuks 10 päeva möödumisel teate Ametlikes Teadaannetes avaldamisest 15. detsembril 2020. Seda ei välista asjaolu,
et Ametlikes Teadaannetes avaldatud
täitmisteates saabus vabatahtliku täitmise tähtaeg
24.detsembril 2020, st enne dokumentide kätte toimetatuks lugemist. Ringkonnakohtu hinnangul saab eeltoodu alusel tuvastada, et kohtutäitur võis lugeda võlgnikule kätte toimetatuks 12. novembri 2020 täitmisteate (tl 10-10 pöördel), tasuotsuse (tl 14-14 pöördel) 25. detsembri 2020 möödumisel. Täiendavalt on asja materjalide alusel tuvastatav, et võlgnik pidi täitmisteate kätte saama hiljemalt
26.jaanuaril 2021. Maakohus märkis põhjendatult, et võlgnik vastas kohtutäiturile 26. jaanuaril 2021 samalt e-posti aadressilt, kuhu kohtutäitur talle dokumente edastas (I kd, tl 47). Nimetatud e-kirjast on võimalik üheselt järeldada, et kuivõrd võlgnik kirjutas kohtutäiturile vastates 12. novembri 2020 e-kirjale, pidi võlgnik olema kohtutäituri 12. novembri 2020 e-kirja hiljemalt selleks ajaks avanud ja kätte saanud. Võlgnik ei esitanud kuni 4. oktoobrini 2021 kordagi kohtutäiturile väidet või kaebust selle kohta, et ta ei ole täitmisteadet kätte saanud. Järelikult on võlgnik esitanud 4. oktoobri 2021 kaebuse 12. novembri 2020 tasuotsuse peale hilinenult, st TMS § 217 lg 1 sätestatud tähtaega (10 päeva) ületades. Samuti ei ole seega arestimisakt TMS § 55 p 2 alusel tühine. Arestimisakti kättesaamist kinnitas võlgnik 1. veebruari 2021 e-kirjaga (I kd, tl 48). Seega on ka arestimisakti peale esitatud 4. oktoobri 2021 kaebus hilinenud (TMS § 217). Võlgnik ei ole seejuures taotlenud tähtaja ennistamist (TsMS § 217 lg 2).
16.Ebaselgeks jäävad võlgniku väited selle kohta, et täitemenetlus algatati 13. novembril 2020, mistõttu ei võinud täitmisteadet enne seda kätte toimetada. Ringkonnakohus selgitab, et TMS § 24 lg 2 kohaselt loetakse täitemenetlus alanuks täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega. Tähtaja järgimise ja katkemise arvestamisel ning tekkinud täitekulude osas loetakse täitemenetluse alguseks sissenõudja avalduse kohtutäiturini jõudmise aeg, kui täitmisteade toimetatakse võlgnikule kätte.
17.Lisaks on ebaõige võlgniku väide, et täitemenetlus tulnuks algatada ühes täiteasjas kahe võlgniku suhtes. Vaidlust ei ole, et kohtutäitur on teinud toiminguid, nt arestimine, mõlemas täiteasjas paralleelselt (I kd, tl 15). Ringkonnakohus nõustub maakohtu ja kohtutäituriga, et täitemenetlus on võlgnikupõhine, mistõttu on põhjendatud kahe täitemenetluse algatamine solidaarvõlgnike suhtes. Samuti on ebaõige võlgniku väide, et käesolevas asjas tuleb tuvastada mh teise solidaarvõlgniku, Evgeny Surkovi suhtes täiteasjas nr 197/2020/1646 täitemenetlusega seotud asjaolusid.
18.Eeltoodust tulenevalt jättis kohtutäitur õigesti 12. oktoobri 2021 otsusega võlgniku 4. oktoobri 2021 kaebused läbi vaatamata. Maakohtu määrus on õige osas, millega jäeti võlgniku kaebus kohtutäituri 12. oktoobri 2021 otsuse peale rahuldamata. Kuivõrd kohtutäitur jättis põhjendatult võlgniku 4. novembri 2021 kaebused läbi vaatamata, ei võta ringkonnakohus seisukohta osas, mis puudutab tasuotsuse sisulist põhjendatust.
19.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud võlgniku kanda (TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 10). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast asjas tehtava lõpplahendi jõustumist (TsMS § 174 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Triin Uusen-Nacke
Andra Pärsimägi
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.