N.R. Energy Osaühingu hagi Entronik OÜ vastu kahju, leppetrahvi ja viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
Apellatsioonkaebuse hind 36 238,46 eurot Vastuapellatsioonkaebuse hind 1080 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 31. oktoobri 2022 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
N.R. Energy Osaühingu apellatsioonkaebus Entronik OÜ vastuapellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): N.R. Energy Osaühing (rk: 12364776), esindajad vandeadvokaat Margo Lemetti ja vandeadvokaat Tanel Kask Vastuapellatsioonkaebuse esitaja (kostja): Entronik OÜ (rk: 11320044), esindaja Evelin Jõgar
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 31. oktoobri 2022 otsus hagi rahuldamise ulatuse, kostjalt väljamõistetud viivise suuruse, menetluskulude jaotuse ja hagejalt menetluskulude väljamõistmise osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja kahju 15 900 eurot, viivis ajavahemiku 25.08.2021-10.03.2023 eest 2037,16 eurot ja viivis alates 11.03.2023 kahju 15 900 eurot rahuldamata osalt kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Jätta menetluskulud maakohtus 42% ulatuses kostja ja 58% ulatuses hageja kanda.
4.Lugeda kohtuotsuse tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt: „ 1. Rahuldada N. R. Energy Osaühingu hagi Entronik OÜ vastu osaliselt.
2.Välja mõista Entronik OÜ-lt N. R. Energy Osaühingu kasuks kahju 15 900 eurot, viivis ajavahemiku 25.08.2021-10.03.2023 eest 2037,16 eurot ja viivis alates 11.03.2023 kahju 15 900 euro rahuldamata osalt kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Jätta kahjunõue ülejäänud osas ning leppetrahvi nõue 6500 eurot rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud 42% ulatuses Entronik OÜ ja 58% N. R. Energy Osaühingu kanda.“
5.Rahuldada hageja apellatsioonkaebus osaliselt ja jätta kostja vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.
6.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus 42% ulatuses Entronik OÜ ja 58% ulatuses N. R. Energy Osaühingu kanda.
7.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaiks maakohus TsMS § 177 lg-s 2 ettenähtud korras pärast otsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.N.R. Energy Osaühing (hageja) esitas 25.08.2021 maakohtule Entronik OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks kahjuhüvitise 31 400 eurot, viivise 3523,68 eurot ja viivise põhinõudelt (31 400 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni ning leppetrahvi 6500 eurot, viivise 894,68 eurot ja viivise põhinõudelt (6500 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja (tellija) ja kostja (töövõtja) 05.09.2019 töövõtulepingu nr 1909-1 Tapa Leina 14A katlamaja elektripaigaldise ehitamiseks. Tööde lõplikuks tähtajaks oli 11.11.2019. Kostja ei lõpetanud töid tähtaegselt. Tehtud tööd olid osaliselt puudustega, sh oli puudulik dokumentatsioon, mis raskendas tehtu hindamist. 12.11.2019 esitas hageja kostjale nõude optilise kaabliga internetiühenduse teostamiseks ning 18.12.2019 palus viivitamatult esitada elektripaigaldise kasutuselevõtule eelneva auditi. 19.12.2019, 20.12.2019 ja 02.01.2020 kordas hageja nõuet esitada kasutusloa vormistamiseks
vajalik dokumentatsioon, sh ATS-i, evakuatsioonivalgustuse, suitsueemalduse ja piksekaitse kohta, ning palus täita lepinguga võetud kohustused. Täiendavalt ilmnes, et kostja oli sidekaabli paigaldanud naaberkinnistule. Geodeet oli lepingu kohaselt töövõtjalt, st kostja kohustus oli tagada kaabli paiknemine vastavalt projektile. Hageja ütles lepingu erakorraliselt üles 03.01.2020. Tööde lõplikust tähtajast oli möödunud üle pooleteise kuu, hagejal oli vaja katlamaja koos kasutusloaga töösse saada 30.11.2019. Hageja teostas objekti põhjaliku ülevaatuse, mille kohta koostati 17.03.2020 ülevaatuse protokoll. Kostja aktsepteeris oma 25.05.2020 vastuses vaid väikest osa puudustest. Riiklikult tunnustatud ekspert tuvastas ehituses mitmeid puuduseid, mille kõrvaldamise maksumus on 21.01.2021 seisuga 31 400 eurot. Kahjunõue muutus sissenõutavaks 01.04.2020.
2.Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et kõik lepingujärgsed tööd olid teostatud nõuetekohaselt, osade tööde viibimine oli tingitud hageja tegevusest. Kostja esitas hagejale kõik kasutusloa saamiseks vajalikud dokumendid. Hageja esitas kasutusloa saamiseks taotluse 10.01.2020, kasutusluba väljastati 03.02.2020 ja hoone on olnud kogu aja ekspluatatsioonis. Poolte lepinguline suhe lõppes hageja poolt lepingu korralise ülesütlemisega 03.01.2020. Hageja ei tuginenud ülesütlemisel sellele, et tööd oleksid olnud lõpetamata või puudustega, vaid viitas probleemidele dokumentatsiooni esitamisel. Pärast hageja poolt lepingu lõpetamist ei olnud kostjal enam kohustust lepingust tulenevaid kohustusi täita. Eksperdi hinnang ei tõenda tööde puudusi 2020. a jaanuaris. Ekspert on teinud ülevaatuse 15.01.2021 ehk aasta pärast lepingu ülesütlemist. Hageja on kaotanud õiguse eksperdi märgitud puudustele tugineda, kuna ta ei vaadanud objekti õigeaegselt üle ega teatanud kostjale puudustest õigeaegselt. Kahjunõude suurus on tõendamata. Kostja ei ole puuduseid aktsepteerinud. Edastades 25.05.2020 kommentaarid objekti ülevaatuse aktile, ei olnud kostja saanud objektiga tutvuda.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 31. oktoobri 2022 otsusega hagi osaliselt ning mõistis Entronik OÜ-lt välja N.R. Energy Osaühingu kasuks kahju summas 1000 eurot, sellelt arvestatud viivise ajavahemiku 25. august 2021 kuni 30. oktoober 2022 eest 94,68 eurot ja viivise 1000 eurolt alates 31. oktoobrist 2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Leppetrahvi 6500 eurot ja sellelt arvestatava viivise nõue jäeti rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus 98% ulatuses hageja ja 2% ulatuses kostja kanda ning mõistis hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud 2116,80 eurot ja kostjalt hageja kasuks menetluskulud 135,20 eurot. Menetluskulude nõuded tasaarvestati selliselt, et mõisteti hagejalt välja kostja kasuks menetluskulude katteks 1981,60 eurot ja viivis menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on Tartu Maakohtu 20.10.2021 otsusega ja Tartu Ringkonnakohtu 18.03.2022 otsusega tsiviilasjas nr 2-20-6619 (jõustunud 04.10.2022) tuvastatud, et poolte vahel sõlmitud leping lõppes hageja poolse korralise ülesütlemisega VÕS § 655 lg 1 alusel ning et töövõtja on lepingus kokkulepitud tööd teinud. Jõustunud kohtuotsustega on tuvastatud, et aktis nr 4, mille kostja on edastanud hagejale 09.01.2020 e-kirjaga, olid 03.01.2020 kõik tööd tehtud. Samuti on leidnud tuvastamist, et hagejal puudusid pretensioonid teostatud tööde osas. Kohtud on tuvastanud, et tellija 10.01.2020 kasutusloa taotluse alusel on lepingu objekt saanud 03.02.2020 kasutusloa ning kasutusloa taotlusega koos on esitatud kogu teostusdokumentatsioon ja kontrollide tulemused, sh elektritöödega seotud auditid, seadistus- ja katseprotokollid.
Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457 lg-s 1 sätestatud jõustunud kohtuotsuse kohustuslikkusest ei ole pooltel võimalik uuesti avada vaidlust tehtud või tegemata tööde, dokumentatsiooni esitamise ja lepingu ülesütlemise aluste kohta. Kohus leidis, et Leina 14A elektri tugevvoolu ja nõrkvoolu ehitustööde ülevaatuse protokolliga 17.03.2020 on tõendatud, et töövõtja tehtud töö oli osaliselt puudustega. Kostja on tunnistanud, et ülevaatuse protokollile tegi ta märkused poolte läbirääkimiste käigus ning oma 25.04.2020 vastuses ülevaatuse protokollile on kostja nõustunud vaegtöödega summas 1500–2000 eurot. Ülevaatuse protokollis ja M. Leoste arvamuses on kattuvateks puudusteks maandusseade ja piksekaitse, kaabliteede toestamine ja korrastamine, tulepüsivate kaablite kinnitamine, paanikavältimise valgustite ümberühendamine, välisvalgustuse anduri ümbertõstmine, videoserveri juhtarvuti ja monitori asukoht, väravate avamissüsteemide paigaldus ja ühendamine, sidekaabli ümberpaigaldus. Kuna ülevaatuse protokollis ja M. Leoste arvamuses on puudustega töid nimetatud erinevalt, siis kohus lähtus kostja vastuväidetest vaegtööde osas, mida ta on esitanud poolte läbirääkimiste käigus. Kohus oli seisukohal, et tunnistajate Margus Leoste ja Tarvo Trei ütlustega ei ole tõendatud, millised konkreetsed tööd kuulusid kostja töövõttu, kuna töövõtulepingust ei nähtu teostatavate tööde detailset loetelu ning esitatud ei ole ka muid ehitusdokumente, millest nähtuks, millised konkreetsed tööd pidi kostja tegema. Kuna töövõtja on läbirääkimiste käigus tunnistanud, et töövõttu kuulusid ülevaatuse protokollis puudustena märgitud piksekaitse kinnitamine ja maandusühenduste lõpetamine, välisvalgustuse anduri paigaldamine, tulekindlate kaablite kinnitamine, liitumiskilbi ajutise toite automaadi eemaldamine, videosüsteemi vastavusse viimine, kilbiruumi kilpide lahtiste juhtmeotste ühendamine, suitsuandurite tähistamine, üleliigsete kaablisidemete osade eemaldamine, valvekoodide esitamine, siis olid need puudused olemas juba töö üleandmisel, mis toob kaasa kostja vastutuse VÕS § 645 lg 1 mõttes. Kohus võttis kahju väljamõistmisel aluseks kostja esitatud OÜ Involt hinnapakkumise, kuna hageja esitatud M. Leoste arvamusest ei nähtu, millistel kutsealadel tegutsevate ettevõtete hinnapakkumiste alusel on ta jõudnud järeldusele konkreetse töö maksumuses. Kohus mõistis kostjalt välja OÜ Involt hinnapakkumise järgi 1000 eurot (piksekaitse kinnitamine ja maandusühenduste lõpetamine 300 eurot, välisvalgustuse anduri paigaldamine 150 eurot, tulekindlate kaablite kinnitamine 150 eurot, liitumiskilbi ajutise toite automaadi eemaldamine 50 eurot, videosüsteemi vastavusse viimine 150 eurot, kilbiruumi kilpide lahtiste juhtmeotste ühendamine 100 eurot, üleliigsete kaablisidemete osade eemaldamine 100 eurot). Tõendamist ei leidnud, et ülevaatuse protokollis ja M. Leoste arvamuses puudustena märgitud järgmised tööd – paanikavältimise valgustite puudused, klemmkarbise juhtmete ja hüdrojaama juhtmete ühendamine, evakuatsiooni valgusti põlemine, kaabliredelite puudused, hüdrojaama soojenduse kaabel, õhkkütte juhtkilbi juhtmete ühendamine, jalg- ja autovärava ühendamine, kilbi arvesti elektrisignaal, valvekoodid ja suitsuandurite tähistamine, kuulusid kostja töövõttu. Kohus oli seisukohal, et lepingu lisast 4 tulenevalt ei vastuta kostja selle eest, et sidetrass märgiti maha valele kinnistule. Geodeetiliste tööde vastuvõtuaktist 19.11.2019 nähtuvalt on kostja tellinud teostusmõõdistused ja teostusjoonised. Lepingu lisa sõnastusest tulenevalt olid kaevetööd tellija ülesandeks ning seega pidi tellija ka kontrollima, kas kaevetööd tehakse õigesse kohta, olenemata sellest, et geodeet võis selle koha valesti maha märkida. Viivist tuleb arvestada lähtudes VÕS § 113 lg-st 2 alates hagi esitamisest. Menetluskulud jäeti TsMS § 163 lg 1 alusel 98% ulatuses hageja ja 2% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 1000 eurot, lepingulise esindaja kulu 9900 eurot (ilma käibemaksuta) ja dokumentaalse tõendi kogumise kulu (ekspertiisikulu) 1940 eurot. Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulu 3030 eurot (ilma käibemaksuta).
Kohus leidis, et hageja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud 32 tunni ulatuses kokku 5760 eurot (32 tundi × 180 eurot ilma käibemaksuta), sh asja materjalidega tutvumine ja hagiavalduse koostamine 7 tundi, tutvumine kohtu saadetud dokumentidega ja kostja vastusele seisukoha koostamine 5 tundi, tutvumine kostja seisukohaga ja täiendava seisukoha koostamine 5 tundi, valmistumine istungiks ja istungil osalemine 3 tundi, tutvumine kostja seisukohaga ja sellele vastuse koostamine 7 tundi, menetluskulude nimekirja koostamine, istungiks valmistumine ja istungil osalemine 5 tundi. Dokumentaalse tõendi kogumise kulu (ekspertiis) 1940 eurot ei ole menetluskulu TsMS § 143 mõttes, mistõttu ei ole see põhjendatud. Kostja esindaja ajakulu on põhjendatud 24 tunni ulatuses kokku 2160 eurot (24 tundi × 90 eurot ilma käibemaksuta), sh hagiga tutvumine ja kostja vastuse koostamine 7 tundi, kohtu nõuetele vastuse koostamine 0,5 tundi, eelistungiks valmistumine ja eelistungil osalemine 3 tundi, 06.06.2022 hageja seisukohale vastuse koostamine 7 tundi, istungiks ettevalmistumine ja istungil osalemine 6 tundi, menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tundi. Tulenevalt eeltoodust on põhjendatud menetluskulud hagejal 6760 eurot (riigilõiv 1000 eurot + lepingulise esindaja kulu 5760 eurot) ja kostjal 2160 eurot, mis tuleb pooltelt vastavalt menetluskulude jaotusele välja mõista. Tasaarvestuse tulemusena mõistis kohus hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks välja 1981,60 eurot. Lisandub viivis TsMS § 177 lg 4 alusel.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.N.R. Energy Osaühing esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
31.oktoobri 2022 otsuse tühistamist osas, millega hagi jäeti osaliselt rahuldamata kahjuhüvitise ja sellega seotud viivise osas, ning selles osas hagi rahuldamist. Kõik menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei olnud maakohtul alust tugineda tsiviilasja nr 2-20-6619 kohtulahenditele. Kuna tsiviilasjas nr 2-20-6619 toimus vaidlus N.R. Energy OÜ ja OÜ ProInkasso vahel, ei olnud pooled samad. Tsiviilasja nr 2-20-6619 vaidlusese oli kitsalt piiritletud ega hõlmanud kõiki õigussuhteid, mis tulenesid hageja ja kostja vahelisest töövõtulepingust. Seega on põhjendatud, et kahjunõue vaadatakse läbi käesolevas tsiviilasjas täies ulatuses, tuvastatakse kõik asjaolud ja hinnatakse kõiki tõendeid autonoomselt; 2) on kostja rikkunud oma lepingulisi kohustusi. Hageja ütles töövõtulepingu erakorraliselt üles 03.01.2020. Hiljemalt 1,5 kuud peale tööde valmimise tähtaega olukorras, kus tellija oli esitanud nõudekirju tööde lõpetamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks, oli möödunud mõistlik aeg töö parandamiseks. Kostja tuleb lugeda VÕS § 647 lg 1 alusel lepingut oluliselt rikkunuks. Kostja lepingurikkumised on tõendatud 17.03.2020 tööde ülevaatuse protokolli ja M. Leoste 21.01.2021 eksperthinnanguga. Ekspert on selgitanud, et puudused ei saanud olla tekkinud hiljem. Kohus on põhjendamatult suure tähenduse omistanud kasutusloa saamisele. Kasutusloa väljastamine ei anna automaatselt alust arvata, et puudusi töödes ei esine. Kohus on ebaõigesti leidnud, et osad tööd ei kuulunud kostja kohustuste hulka. Töid ei saa lepingus loetleda detailse täpsusastmeni. Hageja on eksperdi arvamuse ja ütlustega tõendanud, et tööd, milles puudused esinesid, olid lepinguga hõlmatud. Kohus pole võtnud seisukohta hageja väite osas, et vajalikud dokumendid olid kostjal lepingu lõppemise hetkel koostamata ja hagejale esitamata. Hageja on seda lepingurikkumist tõendanud muu hulgas projekteerija T. Trei kirjalike selgituste ja ütlustega. Sidekaabli osas kohus ei selgita, millele tugineb järeldus, et see oli hageja viga, ning miks jättis kohus tähelepanuta tunnistajate ja eksperdi ütlused. Olukorras, kus on tellitud geodeedi teenus, ei sisalda kaevetööde tegemise kohustus kontrollimist, kas kaevetöid tehakse õiges kohas;
3) on hageja teavitanud kostjat töö puudustest mõistliku aja jooksul. Hageja hakkas kostjat teavitama juba enne lepingu lõppemist. Vastavalt sellele, kuidas hageja puudustest teada sai, jätkas ta teavitamist. Poolte vahel tekkis kohe peale lepingu lõppemist kohtuvaidlus tasu maksmise osas. 17.03.2020 koostas hageja ehitustööde ülevaatuse protokolli, mille esitas ka kostjale. 05.10.2020 esitas kostja hinnapakkumise (OÜ Involt) puuduste parandamise kohta. 21.01.2021 lasi hageja M. Leostel koostada eksperthinnangu objekti vigade kohta. Kui kohus peaks leidma, et hageja ei ole kostjat õigel ajal teavitanud, rakendub VÕS § 645 lg 1, kuna puudused said tekkida vaid töövõtja raske hooletuse või tahtluse läbi ning töövõtja pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest (nt piksekaitse paigaldise viimistlemata jätmine), kuid ei teavitanud sellest tellijat. Hageja on tõendanud, et puudused olid olemas juba töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko talle ülemineku ajal (03.01.2020) (VÕS § 645 lg 2); 4) on hagejal kahju tekkimine tõendatud. OÜ Involt hinnapakkumine on ebamõistlikult madal. Ekspert M. Leoste on oma arvamuses märkinud ja kirjalikus selgituses selgitanud, milliste ettevõtete hindadele see tugineb, ning kinnitas seda ka vande all. Kohus pole põhjendanud, miks M. Leoste arvamuses toodud hindu ei saa arvesse võtta, ega kõrvaldanud vastuolu M. Leoste esitatud hindade võrdluses kostja esitatud hindadega. OÜ Involt hinnapakkumise osas on kohus toonud sisse sõnastusi, mida OÜ Involt pole esitanud (otsuse p 56 „üleliigsete kaablisidemete osade eemaldamine“ jms). OÜ Involt on hinnanud ka, et üks kaabliredel tuleb välja vahetada. Kohus pole seda arvestanud. Otsus on vastuoluline. Kohus leidis, et kostja vastutab tööde eest, milliste puudusi töövõtja on kinnitanud. Samas jättis kohus suitsuandurite tähistamise ja valvekoodide esitamise kahju hüvitusest välja; 5) juhul kui ringkonnakohus apellatsioonkaebust muus osas ei rahulda, palub hageja vähendada temalt väljamõistetavat menetluskulu. Tavapäraselt on kohtud pidanud põhjendatuks hagi koostamisele ca 30% rohkem aega kui sellele vastamisele, maakohus on pidanud põhjendatuks mõlemal 7 tundi. Arusaamatu on hinnang, et kostja vastusele seisukoha koostamiseks ja perioodi 30.08.–15.11.2021 menetlustoiminguteks on hagejal piisav aeg 5 tundi, kostjal 06.06.2022 hageja seisukohale vastamiseks aga 7 tundi. Viimaseks istungiks koos menetluskulude nimekirja koostamisega pidas kohus põhjendatud ajakuluks hagejal 5 tundi, kostjal 6,5 tundi. Asjakohatu on väide, et hageja esindaja ajakulu on liiga suur arvestades, et hageja on läbinud samasisulise vaidluse sama esindajaga tsiviilasjas nr 2-20-6619. Tsiviilasjas nr 2-20-6619 oli vaidluse kese saamata jäänud lepingujärgne tasu, kahjunõuet seal läbi ei vaadatud. Riiklikult tunnustatud ekspert on andnud asjas põhjendatud arvamuse, kostja pole seda suutnud kummutada ning seetõttu on tegemist hageja menetluskuluga.
5.Entronik OÜ esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
31.oktoobri 2022 otsuse tühistamist osas, milles hagi rahuldati, ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Vastuapellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus kohaldanud VÕS § 115 lg-t 1 ebaõigesti. Hageja kahju hüvitamise nõue on kvalifitseeritav kahju hüvitamise nõudena kohustuse täitmise asemel VÕS § 115 lg 2 mõttes. Sellise kahjunõude eeldused ei olnud täidetud (RKTKo 3-2-1-112-16, p 19). Hageja ei teatanud kostjale VÕS § 644 kohaselt puudustest ega andnud tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Hageja lõpetas lepingu 03.01.2020 e-kirjaga. 09.01.2020 e-kirjas viitas hageja üldsõnaliselt kõrvaldamata puudustele ilma puuduste kõrvaldamiseks tähtaega andmata ning teatas, et kostjal on keelatud objektile siseneda ja et ettevalmistamisel on kahjunõue kostja vastu. Puuduse olemasolu töö üleandmisel on VÕS § 642 lg-st 1 tulenevalt töövõtja vastutuse esmaseks eelduseks, mistõttu ei saa pelgalt selle asjaolu alusel tuvastada VÕS § 645 lg 1 kohaldamise olukorda. Praegusel juhul ei saa rääkida töövõtja tahtlusest või raskest hooletusest.
Tellija ajas töövõtja objektilt minema ja tööd jäid sellisesse seisukorda tellija teadliku otsuse tulemusel; 2) ei ole puuduste olemasolu ja kostja vastutus nende eest tõendatud. Kahjunõude rahuldamisel ei saa tugineda kostja poolt ülevaatuse protokolli 25.05.2020 lisatud kommentaaridele. Tegemist oli kompromissi saavutamisele suunatud võimalike järeleandmistega selleks, et saada kätte hageja poolt alusetult kinni hoitud tasu. Lõplikud kokkulepped oleksid eeldanud kostja võimalust tööd üle vaadata, arvestades, et protokolliga tutvumise ja kommentaaride tegemise hetkeks olid kostja tööd olnud juba viie kuu jooksul hageja kontrolli all ja katlamaja töös.
6.Entronik OÜ vaidleb N.R. Energy Osaühingu apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on kohus õigesti lähtunud tsiviilasjas nr 2-20-6619 tuvastatud asjaoludest. Hageja kui menetlusosalise jaoks on tsiviilasjas nr 2-20-6619 tehtud kohtuotsus TsMS § 457 lg 1 järgi kohustuslik. Lepingu lõppemise asjaoludele ja alusele antud hinnang ei sõltu sellest, kas tsiviilasjas vaadati läbi töövõtja tasunõuet või tellija kahjunõuet. Tsiviilasjas nr 2-20-6619 on kohus tuvastanud, et töövõtuleping lõppes hageja poolse korralise ülesütlemisega 03.01.2020; 2) määratakse lepingu maht kindlaks lepingus lepingupoolte poolt ja seega saavad selles osas tähendust omada vaid lepingupoolte ütlused. Ekspert ei hinnanud töövõtu piire ning arvamuses ei ole käsitletud vastutusega seotud küsimusi. See küsimus ei ole ka ehituseksperdi pädevuses. Dokumentide koostamata ja esitamata jätmise kohta esitatud hageja väite osas võttis kohus seisukoha otsuse p-s 48, leides, et TsMS § 457 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse kohustuslikkuse tõttu ei ole võimalik uuesti avada vaidlust dokumentatsiooni esitamise kohta. Õige on ka kohtu järeldus, et kostja ei vastuta sidetrassi märkimise eest valele kinnistule ja hageja pidi kontrollima, kas ta teeb kaevetööd õigesse kohta; 3) on VÕS § 645 kohaldamise küsimus vastuapellatsiooni esemeks. Hageja ei ole tõendanud, millal ja millisest puudusest ta on kostjat teavitanud. Tsiviilasjas nr 2-20-6619 hagi esitamise ajaks (06.05.2020) oli tööde ülevaatamise ja puudustest teavitamise mõistlik aeg möödas. Eksperthinnangu lasi hageja koostada alles 21.01.2021 tsiviilasja nr 2-20-6619 raames; 4) kui kahjunõude eeldused oleksid olnud täidetud, olnuks kohtul õigus määrata kahju suurus OÜ Involt pakkumise alusel. Pakkumises sisalduvat kaabliredeli väljavahetamise tööd ei pidanud kohus arvestama, kuna tegemist ei ole puudusega, mille eest vastutaks kostja. Õigustatud ei ole etteheide, et kahjunõude arvestusest on välja jäetud suitsuandurite tähistamine ja valvekoodide esitamine. Kahjunõue koosnes M. Leoste arvamuses toodud puudustest, mille hulgas suitsuandurite tähistamist ja valvekoodide esitamist ei ole. Kohus on ekslikult rahuldanud kahjunõude 50 eurot liitumiskilbi ajutise toite automaadi eemaldamise osas, kuna M. Leoste arvamus ning seega ka hagi seda ei sisaldanud; 5) on hageja asunud esitama kostja menetluskuludele vastuväiteid, mida ta maakohtus ei esitanud. Kohus on kostja menetluskulu istungiga seoses vähendanud 3 tunnini. Arvestades, et muid vastuväiteid hageja kostja kuludele ei esitanud, tulnuks kostja menetluskulud määrata kindlaks vähemalt 30,17 tunni ulatuses summas 2715 eurot. Sellised kulud olnuks õiglases proportsioonis ka hageja menetluskuludega (32 h). Kostja palub ringkonnakohtul kostja maakohtus kantud menetluskulud vähendatud osas üle vaadata ja hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kohus on jätnud õigesti hageja menetluskuluna kindlaks määramata eksperdiarvamuse kulu. Selle tõendi on hageja hankinud tsiviilasja nr 2-20-6619 jaoks ja seal tõendina esitanud.
7.N.R. Energy Osaühing vaidleb Entronik OÜ vastuapellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt:
1) on kahju hüvitamise nõue õigesti kvalifitseeritud VÕS § 115 lg 1 järgi. VÕS § 115 lg 2 ei ole asjas kohaldatav, kuna täidetud on VÕS § 115 lg 3 kohaldamise eeldused. Oli ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust. Samuti oli tegemist VÕS § 116 lg 2 p-des 1–4 nimetatud juhtudega ning lisaks oli tuvastatud asjaoludel kahju kohe hüvitamine mõistlik; 2) on hagejal kahju tekkimine tõendatud. Kostja esindaja e-kiri ja kommentaaride esitamise viis (nt pole lahtiütlemisklauslit) ning sõnastus (kindel kõneviis) tõendavad, et tegemist on siduvate avaldustega, millega kostja tunnistas asjaolusid ja nõudeid. Kostja teadis, kus puudused asusid (protokollis olid pildid). Kostja pole kommentaarides esitanud pretensioone selle kohta, et ta ei ole saanud objekti üle vaadata. Hageja on teavitanud kostjat mõistliku aja jooksul. Kui kohus peaks leidma, et hageja ei ole kostjat õigel ajal teavitanud, rakenduvad VÕS § 645 lg 1 ja/või 2.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praegusel juhul ei ole apellatsiooniastmes vaidlustatud maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata leppetrahvi 6500 euro ja sellelt arvestatava viivise osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4). Seega nimetatud osas ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli.
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada hagi rahuldamise ulatuse, kostjalt väljamõistetud viivise suuruse ning menetluskulude jaotuse ja hagejalt menetluskulude väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahju kokku 15 900 eurot ja viivised 10.03.2023 seisuga 2037,16 eurot, edasiulatuva viivise alates 11.03.2023 põhinõude rahuldamata osalt kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning jätab menetluskulud 58% ulatuses hageja ja 42% ulatuses kostja kanda. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ja vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
10.Pooltevaheline vaidlus tuleneb nende vahel 05.09.2019 sõlmitud ehituse töövõtulepingu täitmisest. Hageja tellijana nõuab kostjalt kui töövõtjalt töövõtulepingujärgset kahju, kuna katlamaja elektripaigaldise ehitusel on tuvastatud mitmeid puuduseid. Hageja tugineb VÕS § 115 lg-le 1 ja § 645 lg-le 1. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et 17.03.2020 Leina 14A elektri tugevvoolu ja nõrkvoolu ehitustööde ülevaatuse protokolliga on tõendatud, et töövõtja poolt tehtud töö oli osaliselt puudustega. Kostja on 25.04.2020 vastuses 17.03.2020 ülevaatuse protokollile (I kd, tl 40) kinnitanud, et on märkinud protokolli iga punkti lõppu, millist puudust ta aktsepteerib ning nõustunud vaegtööde maksumusega summas 1500-2000 eurot. Kostja vastuapellatsioonkaebuses esitatud väide, et 25.04.2020 vastuses puuduste osalist tunnistamist ei oleks maakohus saanud arvestada, kuna ülevaatuse protokollile vastust koostades ei saanud kostja katlamajas kohal käia, ei ole õige. Ringkonnakohus rõhutab, et kostja näol on tegemist ehitusettevõtjaga, kes tegi vaidlusaluse katlamaja elektripaigalduse tööd. 17.03.2020 ülevaatuse protokoll (I kd, tl 27-39) on fotodega illustreeritud detailne dokument ning selles esitatud kostja kommentaaride sõnastus ja esitamise viis kinnitavad, et tegemist on siduva seisukohaga puuduste kohta. Samas ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et 25.04.2020 nõustumuses märgitud puuduseid ei esinenud või et ta nende eest ei vastutaks. Hageja tugineb oma nõudes lisaks eelnimetatud 17.03.2020 ülevaatuse protokollile veel M. Leoste arvamusele (I kd, tl 53-58). Kuigi nimetatud arvamus on koostatud 21.01.2021 (s.o enam kui üks aasta pärast lepingu ülesütlemist) ning ülevaatuse juurde ei kutsutud kostjat, on
maakohus õigesti nimetatud arvamust koos teiste tõenditega arvestanud. Samas märgib ringkonnakohus, et ülalmärgitud põhjustel on M. Leoste arvamuse kui tõendi usaldusväärsus väiksem. Maakohus lähtus kahjunõude lahendamisel 17.03.2020 ülevaatuse protokollis ja 21.01.2021 M. Leoste arvamuses märgitud kattuvatest puudustest ning hindas ühtlasi lepingu lisas nr 4 (I kd, tl 12) kokkulepitud tööde ulatust. Eelneva alusel tuvastas maakohus (vt otsuse p 54), et kostja töövõttu kuulusid ülevaatuse protokollis puudustena märgitud piksekaitse kinnitamine ja maandusühenduste lõpetamine, välisvalgustuse anduri paigaldamine, tulekindlate kaablite kinnitamine, liitumiskilbi ajutise toite automaadi eemaldamine, videosüsteemi vastavusse viimine, kilbiruumi kilpide lahtiste juhtmeotste ühendamine, üleliigsete kaablisidemete osade eemaldamine ja valvekoodide esitamine. Nimetatud puudused olid olemas töö üleandmisel hagejale ning see toob kaasa kostja vastutuse VÕS § 645 lg 1 järgi. Märgitud puuduste eest kahju suuruse (s.o 1000 eurot) väljamõistmisel on maakohus põhjendatult lähtunud kostja esitatud OÜ Involt hinnapakkumisest (I kd, tl 89) ning seda ka põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub siinjuures maakohtuga, et M. Leoste poolt antud arvamuses toodud võrreldavate tööde maksumuse kujunemine ei ole jälgitav, kuna ei ole esitatud konkreetsete tööde teostajate hinnapakkumisi.
11.Samas on maakohus otsuse p-s 57 ekslikult leidnud, et osa ülevaatuse protokollis ja M. Leoste arvamuses märgitud kattuvatest puudustest (vt otsuse p 52) ei ole hõlmatud poolte kokkuleppega. Nii on maakohus jätnud puudusena arvestamata paanikavältimise valgustite ümberühendamise (ülevaatuse protokolli p 2, I kd, tl 29). Nimetatud puuduse kohta on kostja märkinud, et vastavalt kokkuleppele jäävad antud valgustid kogu aeg põlema. Lepingu p 10 järgi leppisid pooled kokku, et muudatused lepingus fikseeritakse kirjalikult ning asja materjalidest nähtuvalt on pooled ka selliselt käitunud (vt I kd, tl 13). Kuna kostja vastavat kokkulepet eitab, siis on tegemist puudusega, mille eest hageja vastutab. M. Leoste arvamuse järgi (I kd, tl 58) on puuduse kõrvaldamise maksumus 600 eurot. OÜ Involt hinnapakkumises märgitud puuduse kõrvaldamise maksumus puudub. Ülevaatuse protokollis (p 6, I kd, tl 31 pöördel-34) märgitud kaabliredelite puuduste osas on kostja nõustunud puudused kõrvaldama, v.a kaabliredelid, mis on rikutud isoleerimistööde käigus. Tõendid, mis kinnitaksid kaabliredelite rikkumist isoleerimistööde käigus, asja materjalide juurde esitatud ei ole. Seega ei ole tegemist lisatööga ning puuduste kõrvaldamise maksumus on OÜ Involt hinnapakkumise järgi 300 eurot. Ülevaatuse protokollis (p 12, I kd, tl 37 pöördel-38) on puudusena märgitud kilpide dokumentatsioon ja kogu teostusdokumentatsioon, mis tuleb viia aktuaalsesse seisu. Kostja on kinnitanud, et on nõus vajadusel dokumentatsiooni uuendama. Asja materjalide juures puuduvad tõendid, et kostja oleks selle puuduse kõrvaldanud. Kuna nimetatud puuduse maksumust OÜ Involt hinnapakkumisest ei nähtu, lähtub ringkonnakohus M. Leoste arvamuses märgitud maksumusest 2000 eurot. Vajaliku dokumentatsiooni puudumine tuleneb lisaks ka Tartu Maakohtu 20.10.2021 jõustunud otsusest tsiviilasjas nr 2-20-6619. Kasutusloa andmine hagejale ei tähenda iseenesest seda, et puuduseid ei esineks (sh dokumentatsiooni osas). Ülevaatuse protokollis (p 17, I kd, tl 89) on märgitud puudusena sidekaabli paigaldamine naaberkinnistule. Kostja seisukohast lähtuvalt algas tema töövõtt kaabli paigaldamisest ette tehtud kaevikutesse ning kuna kaevetööd olid hageja ülesandeks, siis ta ei vastuta sidekaabli ebaõige paigaldamise eest. Maakohus nõustus kostja seisukohaga. Lepingu lisa 4 p 1 kohaselt olid kaevetööd ja tagasitäide tellija (hageja) ja geodeet töövõtja (kostja) ülesandeks. Seega olid geodeetilised tööd kostja ülesandeks ning seda kinnitab ka geodeetiliste tööde vastuvõtuakt (I kd, tl 93), millest nähtuvalt tellis kostja geodeetilised tööd Raxoest OÜ-lt. Kuna geodeetilised tööd olid kostja ülesandeks (s.o sidetrassi mahamärkimine), siis leidis maakohus ekslikult, et
hageja kaevetööde tegijana vastutas kaevetööde õigesse kohta tegemise eest. Kostja on õigesti märkinud, et vastasel korral puuduks mõte geodeedi töö tellimisel ja selles osas kokkuleppe sõlmimisel. M. Leoste arvamuse kohaselt on uue sidetrassi paigaldustööde maksumus (sh kaeve- ja taastamistööd) 12 000 eurot. Ülaltoodust lähtudes on hageja kahjunõue täiendavalt tõendatud 14 900 euro ulatuses: paanikavältimise valgustite ümberühendamine 600 eurot, kaabliredelite puudused 300 eurot, dokumentatsioon 2000 eurot ja sidekaabli paigaldamine 12 000 eurot. Nimetatud kahju suuruse kindlakstegemisel (v.a kaabliredelite puudused) lähtus ringkonnakohus M. Leoste arvamuses toodud tööde maksumusest, kuivõrd muid tõendeid nende puuduste kohta pooled ei esitanud. Ringkonnakohus märgib siinjuures, et M.Leoste arvamust ja selles märgitud puuduste maksumust arutati maakohtu istungil, kus kostja oli esindatud õigusteadmistega isiku kaudu. Seega oli kostjale tagatud võimalus esitada maakohtu menetluses omapoolseid tõendeid puuduste maksumuse kohta. Kostja sellist võimalust ei kasutanud ning taotlust tõendite esitamiseks ei ole esitatud ka vastuses apellatsioonkaebusele ega vastuapellatsioonkaebuses. Hageja nõue tuleb seega kokku rahuldada 15 900 euro ulatuses (maakohtu poolt kostjalt väljamõistetud 1000 eurot+14 900 eurot). Lisaks tuleb kostjalt välja mõista viivis kahjunõude rahuldatud osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Hagi esitati maakohtule 25.08.2021 ning VÕS § 113 lg 2 alusel tuleb viivist arvestada nimetatud ajast. Ajavahemiku 25.08.2021-10.03.2023 eest on viivise summa kahjunõude rahuldatud osalt 15 900 eurot 2037,16 eurot (vt viivisekalkulaator.ee). Alates 11.03.2023 on kostja kohustatud tasuma viivist väljamõistetud kahjusumma rahuldamata osalt kuni täitmiseni. Muude M. Leoste arvamuses märgitud puuduste kohta on maakohus õigesti leidnud, et need ei olnud hõlmatud töövõtulepingus kokkulepitud töödega. Ringkonnakohus nõustub siinkohal kostja seisukohaga, et töövõtulepingu maht tulenes pooltevahelisest lepingust ning kuna detailne tööde loetelu puudus, siis ei saa M. Leoste arvamusest tuletada vaidlusaluste tööde kuulumist töövõtu hulka. Kostja on õigesti märkinud, et M. Leoste avastatud puudused võisid osaliselt tekkida hiljem pärast lepingu lõppemist (VÕS § 645 lg 2). Seetõttu tuleb apellatsioonkaebus jätta ülejäänud kahjunõude osas rahuldamata.
12.Muus osas on maakohtu otsus kahjunõude osalise rahuldamise osas seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ega korda neid kõiki käesolevas otsuses (TsMS § 654 lg 6).
12.1.Vastuseks apellatsioonkaebuse muudele põhjendustele märgib ringkonnakohus järgmist. Tartu Maakohtu 20.10.2021 jõustunud otsusega tsiviilasjas nr 2-20-6610 on tuvastatud pooltevaheline töövõtuleping lõppes hageja (N.R. Energy Osaühing) poolse korralise ülesütlemisega VÕS § 655 lg 1 alusel. Kuigi nimetatud tsiviilasjas oli hagejaks Osaühing ProInkasso, kes oli loovutuse teel omandanud töövõtulepingust tuleneva Entronik OÜ tasumata arvest tuleneva rahalise nõude N.R. Energy Osaühingu vastu, tuvastas maakohus töövõtulepingu lõppemise lepingu poolte (praeguste hageja ja kostja) vahel. Praeguses tsiviilasjas ei ole pooled esitanud selliseid uusi asjaolusid, mille alusel saaks lugeda pooltevaheline töövõtuleping lõppenuks taganemisega VÕS § 647 lg 1 alusel. Hageja esitatud M. Leoste arvamus ei tõenda samuti, et kostja oleks lepingut oluliselt rikkunud (VÕS § 116 lg 2). Seega lähtus maakohus antud asjas õigesti sellest, et pooltevaheline töövõtuleping lõppes VÕS § 655 lg 1 alusel (TsMS § 457 lg 1). Ringkonnakohus märgib lisaks, et hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamise ulatus ei sõltu sellest, kas pooltevaheline leping lõppes VÕS § 655 lg 1 või § 647 lg 1 alusel.
12.2.Vastuseks vastuapellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
Ebaõige on vastuapellatsioonkaebuses esitatud väide, et kahju hüvitamise nõude eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi ei ole täidetud. Hageja nõudis kahju hüvitamist täitmise asemel ning VÕS § 115 lg 3 alusel võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata ka siis, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust. Asja materjalidest nähtuvalt ütles hageja lepingu 03.01.2020 üles ning kinnitas 09.01.2020 e-kirjas (I kd, tl 88 pöördel), et kostjal ei ole enam õigust katlamaja territooriumile siseneda. Nimetatud asjaolude üle vaidlus puudub ning kostja ei ole ka avaldanud valmisolekut puuduseid kõrvaldada. Seega ei pidanud hageja määrama kostjale täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus kohaldas õigesti VÕS § 645 lg 1 p-i 2 ning on seda ka nõutaval viisil põhjendanud. Kostja sõlmis töövõtulepingu oma majandustegevuse raames ning on 17.03.2020 ülevaatuse protokollis puuduseid tunnistanud. Järelikult on ilmne, et ta teadis puudustest ning need olid olemas lepingu lõpetamise ajal. Vastuapellatsioonkaebuses esitatud vastupidine väide on ebaõige.
13.Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega tuleb tühistada maakohtu otsus ka osas, milles maakohus jättis menetluskulud 98% ulatuses hageja ja 2% ulatuses kostja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud. Ringkonnakohtu otsusega rahuldati hagi ca 42% ulatuses (15 900 eurot 37 900 euro suurusest põhinõudest). Seega jäävad menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel 42% ulatuses kostja ja 58% ulatuses hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohtus TsMS § 177 lg-s 2 ettenähtud korras (vt Riigikohtu 20.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15).
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.