nende Hageja: Confor Group OÜ, registrikood 11465050 Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Enno Heringson Kostja: A.H , isikukood XXX Kostja lepinguline esindaja: Sergei Desjatnikov
Asja läbivaatamine
15.09.2022. a eelistungil; kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi täies ulatuses. Välja mõista A.H-lt Confor Group OÜ kasuks 14.12.2020 poolte vahel sõlmitud kokkuleppe alusel 12 941,25 eurot, sh põhivõlgnevus 8500 eurot ja viivis 4441,25 eurot.
3.Jätta menetluskulud A.H
kanda.
4.Määrata Confor Group OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 2643,33 eurot.
5.Välja mõista A.H-lt Confor Group OÜ kasuks menetluskuluna 2643,33 eurot, sh riigilõiv 700 eurot ja hageja õigusabikulud 1943,33 eurot.
6.A.H peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
7.Jätta Tartu Maakohtu 01.10.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu (A.H nimele liiklusregistris registreeritud sõiduki xxxxxxxxxx registreerimismärgiga xxxxx arestimine ning selle alusel liiklusregistrisse käsutuskeelu kandmine) jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused
1.OÜ Confor Group (hageja) sõlmis 2020. a sügisel M. F. töövõtulepingu korteri asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxx remonditöödeks. Confor Group tasus ettemaksuna 8500 eurot. M. F. alustas töödega, kuid tegi töid ebakvaliteetselt või ei lõpetanud neid kokkulepitud aja jooksul üldse (värvimine, siseuste paigaldamine, parkett, vannitoa plaatimine). Tööde ebakvaliteetse teostamise ja lubaduste mittetäitmise tõttu soovis hageja töövõtulepingu 2020. aasta detsembris lõpetada. M. F. soovis aga veel üht võimalust ja lubas töö kvaliteeti parandada ning pakkus välja, et tema kohustusi garanteerib kolmas isik. Hageja võttis pakkumise vastu ning sõlmis 14.12.2020 A.H-ga (kostja) võlatunnistuse ja kokkuleppe, mille kohaselt kostja ühines töövõtja kohustusega ja andis sellele lisatagatise. Samas lepiti kokku, et töövõtja kohustub kõik kokkulepitud tööd lõpule viima hiljemalt 31.12.2020 ning kohustuste täitmata jätmise korral kohustub tagastama kogu ettemaksu summas 8500 eurot, olenemata sellest, kui palju töid on teostatud. Pooled leppisid kokku ka, et juhul, kui töid tähtaegselt ei lõpetata, kohustub kostja tasuma OÜ-le Confor Group 8500 eurot hiljemalt 31.01.2021. Lisaks lepiti kokku, et juhul kui kostja ei täida vastavat kohustust ettenähtud tähtaja jooksul, kohustub ta maksma viivist 0,25% iga hilinenud päeva eest. Kostja vastutuse maksimaalseks määraks lepiti kokku 17 000 eurot. Ei töövõtja ega kostja suutnud tagada tööde õigeaegset lõpetamist. Ettemaksena tasutud rahasumma on senini hagejale tagastamata.
2.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 8500 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 4441,25 eurot. Kostja väited, et võlatunnistusel ei ole tema allkiri, on paljasõnalised ja tõendamata. Ekspertiisiakti kohaselt on võlatunnistusele kostja täispikk nimi tõenäoliselt kirjutatud kostja poolt. Ei ole eluliselt usutav, et samale dokumendile sama kirjutusvahendiga kirjutatud allkiri nime juures oleks kirjutatud kellegi teise poolt. Ka on kostja ise tunnistanud, et dokumendil olev allkiri on tema allkirjale väga sarnane. Et võlatunnistus
oleks kostja jaoks siduv, piisaks ka sellest, kui kostja oleks sellele vaid oma nime kirjutanud. Hageja hinnangul tuleb 14.12.2020 võlatunnistus lugeda kostja poolt allkirjastatuks. Muid vastuväiteid ei ole kostja esitanud.
3.Hagi tagamise korras palus hageja arestida viivitamatult kostja A.H nimele Transpordiameti poolt peetavas liiklusregistris registreeritud sõiduk xxx, registreerimisaasta 2003, ning kanda selle alusel liiklusregistrisse käsutuskeeld vastavale sõidukile. Kostja vastuväited
4.Kostja hagiga ei nõustu. Kostja ei ole hagejaga kokkuleppeid või võlatunnistusi sõlminud. Kostja ei tea, kes on M. F. ega seda, kas ja millised olid tema võimalikud kokkulepped hagejaga. Dokumendil on küll kostja allkirjaga sarnane allkiri, kuid see ei ole kostja antud allkiri. Ka ekspert ei ole käekirjaekspertiisi läbiviimisel tuvastanud 14.12.2020 dokumendil kostja allkirja. Kohtuotsuse põhjendused
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
6.Poolte vahel ei ole tekkinud vaidlust hageja esitatud asjaoludes, mis puudutavad töövõtulepingu sõlmimist 2020. aasta sügisel M. F. . Kohus loeb tuvastatuks järgmised asjaolud: -
Hageja sõlmis 2020. aastal M. F. lepingu xxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxx korteri remonditöödeks ning tegi M. F. ettemaksu summas 8500 eurot;
-
M. F. ei lõpetanud lepingujärgseid töid kokkulepitud tähtajaks 31.12.2020.
7.Nõue tugineb 14.12.2020 võlatunnistusel, mille ehtsuse on kostja vaidlustanud. Ainsaks vaieldavaks küsimuseks on menetluses kujunenud, kas võlatunnistustel on kostja allkiri, s.o kas kostja on võtnud endale lepingus toodud kohustused ja vastutab nende kohustuste täitmise eest. Muid vastuväiteid võlatunnistusele kostja esitanud ei ole.
8.Asjas on tehtud käekirjaekspertiis, mille ülesandeks oli „Kas 14.12.2020 võlatunnistusele on alla kirjutanud A.H “. Kohtule on esitatud 13.12.2022 ekspertiisiakt nr 22EDK0060.
9.Ekspertiisiaktist nähtub, et vaidlustatud materjaliks on sinise värvainega kirjutusvahendiga (pastapliiatsiga) kirjutatud nimi A.H ja allkiri A.H nimelt. Eksperdiarvamuse kohaselt 14.12.2020 võlatunnistusele on nime „A.H kirjutanud A.H (arvamuste skaalal aste +2).
“ tõenäoliselt
Ei ole võimalik määrata, kas allkirja A.H skaalal aste 0).
nimelt on kirjutanud A.H
(arvamuste
10.Akti lisana nr 2 on lisatud arvamuste skaala, millest on skaala astmed alates -4 kuni +4, seega kokku on skaalal 9 astet. Aste + 2 puhul on tegemist tõenäoliselt sama kirjutajaga. Vaidlustatud käsikirjalise teksti/ allkirja on tõenäoliselt kirjutanud võrdlusmaterjali kirjutanud isik. Tõenäosus, et kirjutajaks on keegi teine, on väike. Vaidlustatud ja võrdlusmaterjalil on mitmeid kokkulangevusi, puuduvad olulised lahkuminekud. Võib esineda materjalist tulenevaid piiranguid (nt lihtne allkiri või kirjastiil, võrdlusmaterjali väike hulk või ajaline erinevus vaidlustatust). Aste 0 puhul ei ole kirjutaja määramine võimalik. Vaidlustatud ja võrdlusmaterjalil on nii kokkulangevusi kui lahkuminekuid. Käekirjatunnused ja/või materjalist tulenevad piirangud (nt lihtne allkiri või kirjastiil, võrdlusmaterjali väike hulk või ajaline erinevus vaidlustatust, omavahel võrreldavate kirjete või tähtede puudumine jne) ei võimalda määrata, kas võrdlusmaterjali kirjutaja on kirjutanud vaidlustatud käsikirjalise teksti/allkirja.
11.Võlatunnistusel oleva kostja nime osas järeldab kohus eksperdiarvamusega arvestades, et selle on tõenäoliselt kirjutanud kostja. Allkirja kirjutaja osas leiab kohus, et aste 0 skaalal -4 kuni +4 ei võimalda eksperdil küll määrata kirjutajat, kuid annab kohtule aluse järeldada, et ka allkirja on pigem kirjutanud kostja. Aste 0 viitab vähesele võrdlusmaterjalile, kuid ei välista võimalust, et allkirja on andnud kostja. Puuduvad viited sellele, et allkirja oleks andnud teine isik, sellisel juhul ilmselt esineks alus määrata skaala astmeks -1 kuni -4. Seda eksperdid teinud ei ole. Kohus nõustub hagejaga, et ei ole eluliselt usutav, et olukorras, kus isik oleks kirjutanud võlatunnistusele oma nime, ei oleks samal dokumendil sama kirjutusvahendiga kirjutatud allkiri tema oma. Puudub eluline usutavus, et isik kirjutab küll oma nime, kui allkirja kirjutab sama kirjutusvahendiga teine isik. Samas on eluliselt usutav, et kui isik ei oleks nõustunud võlatunnistuses sisalduvaga, siis ei oleks ta sellele ka oma nime kirjutanud. Kohtu hinnangul tuleks kostja nõustumist võlatunnistuses märgitud kohustuste võtmisega jaatada ka juhul, kui sellel oleks üksnes kostja kirjutatud nimi ilma allkirjata. Esitatud tõendite, s.o võlatunnistuse originaaleksemplari ning ekspertiisiakti alusel on kohtul alust tuvastada, et võlatunnistusele on alla kirjutanud kostja. Kohtul pole alust järeldada, et kostja nimi või allkiri võlatunnistusel oleks võltsitud.
12.Võlatunnistuse p 1 kohaselt A.H ühineb M. F. kohustusega tagastada OÜ-le Confor Group 8500 eurot, juhul kui M. F. ei lõpeta 31. detsembriks 2020 kõiki ehitustöid. Kohtu hinnangul vastab võlatunnistuses kokkulepitu VÕS § 178 lg 1 sätestatud eeldustele, s.o tegemist on kohustuse ühinemisega selliselt, et kostja astub hageja ja M. F. vahelisse võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku M. F. kõrvale. Pooled on fikseerinud senise olukorra, sh asjaolu, et töövõtjal on hageja ees täitmata kohustused ning leppinud kokku, et kostja ühineb töövõtja kohustusega, leppinud kokku kohustuse täitmise uue tähtaja ja tagajärjed, kui kohustust ei täideta. Kohustusega ühinemise on kostja kokku leppinud võlausaldajaga, mis vastab VÕS § 178 lg 2 tingimustele. Tegemist on kohustusega ühinemisega võlausaldaja ehk hageja nõude tagamise eesmärgil, mille puhul tuleb kohaldada VÕS § 144 sätestatud vorminõudeid käenduslepingule.
Vorminõuded on täidetud – võlatunnistus on sõlmitud kirjalikult ning lisaks on kokku lepitud ka kostja vastutuse rahalises maksimumsummas 17 000 eurot (VÕS § 143 lg 2).
13.Tulenevalt VÕS § 178 lg 4 tekib kohustusega ühinemisega solidaarkohustus, s.o käesolevas asjas tekkis solidaarkohustus M. F. ja kostjal. Kuivõrd kohustusega ühineti võlausaldaja nõude tagamiseks, kohaldatakse lisaks VÕS §-des 145, 149 ja 152 sätestatut. Tulenevalt VÕS § 145 lg 1 kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sellist erisust pooled kokku ei leppinud. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Käesolevaga nõuab hageja kohustuste täitmist üksnes kostjalt, kellel on kohustuse täitmisel nõudeõigus M. F. vastu
(VÕS § 152).
Tulenevalt VÕS § 145 lg 2 vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Seega vastutab kostja 14.12.2020 võlatunnistusest tuleneva kohustuse eest täies ulatuses (arvestades kokkulepitud maksimummäära 17 000 eurot). Samuti vastutab kostja võlatunnistuses kokkulepitud viivise maksmise eest.
14.Kuivõrd M. F. ei lõpetanud hagejaga kokkulepitud tähtajaks ehitustöid, tekkis kostjal kohustus tasuda hagejale 8500 eurot vastavalt võlatunnistuse p 2 kokkulepitule hiljemalt 31.01.2021. Kostja ei ole kohustust täitnud. Arvestades VÕS § 76 lg 1, VÕS § 100, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 108 lg 1 sätestatut tuleb hageja nõue rahuldada täies ulatuses ning mõista kostjalt välja 8500 eurot hageja kasuks.
15.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Võlatunnistuse p 4 leppisid pooled kokku, et juhul kui kostja ei täida vastavat kohustust ettenähtud tähtaja jooksul, kohustub ta maksma iga hilinenud päeva eest viivist 0,25% päevas. Hageja on esitanud viivisearvestuse, mille kohaselt on 27.09.2021 (hagi esitamisele eelnev päev) seisuga kokkulepitud tähtajast möödunud 209 päeva ning 0,25% 8500-st eurost on 21,25 eurot päevas. Hageja nõuab viivist summas 4441,25 eurot (21,25 eurot x 209 päeva). Kohtu hinnangul tuleb viivisearvestus lugeda korrektseks. Kohus rahuldab viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 4441,25 eurot. Viivise vähendamiseks ei näe kohus alust. Kostja ei ole viivise vähendamist taotlenud.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud TsMS § 162 alusel jätta kostja kanda.
17.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Asja läbivaatamise kuluks on TsMS § 143 p 2 järgi dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud.
18.Hageja menetluskulude nimekirja ja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 700 eurot, Transpordiametilt tõendi saamise kulu 8 eurot ja õigusabikulud 2399,16 eurot, kokku 3107,16 eurot. Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on menetluskuluna märgitud riigilõivu suurus põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks hageja menetluskuluna välja riigilõivu 700 eurot. Transpordiametilt tõendi saamise kulu 8 eurot ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Kohtul ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et päring oleks olnud tasuline ja sellelt oleks tulnud tasuda nt riigilõivu. Päringu koostamine ja vastuse analüüs on kajastatud eraldi ka hageja lepingulise esindaja ajakuluna. Hageja õigusabikulusid ei pea kohus kogu ulatuses põhjendatuks. Kohtul ei ole võimalik kontrollida, kas menetluskulude nimekirjas märgitud nõupidamised ja infovahetused või telefonivestlused kliendiga on toimunud või milline on olnud nende ajaline kestus ja sisu. Hageja positsioon on läbi menetluse olnud muutumatu, kirjalikud seisukohad kordavad juba varasemalt esitatud seisukohti. Ka ei ole kostja esitanud mahukaid tõendeid, mida pikalt analüüsida. Kohus vähendab hagejale kohtumenetluses osutatud õigusabile kulunud aega ja loeb põhjendatud ajakuluks kokku 12 tundi ja 52 minutit. Märgitud ajakulust 5 tundi 10 minutit tuleb vastavalt taotlusele tasustada hinnaga 140 eurot/tund, 1 h 12 minutit hinnaga 150 eurot/tund ning 6 tundi 30 minutit hinnaga 160 eurot/tund. Märgitud tunnitasu määrasid saab lähtuvalt kohtupraktikast lugeda mõistlikuks, mistõttu määrab kohus hageja vajalike ja põhjendatud õigusabikulude suuruseks 1943,33 eurot (käibemaksuta). A.H-lt tuleb Confor Group OÜ kasuks menetluskuluna välja mõista 2643,33 eurot (sh riigilõiv 700 eurot ja hageja õigusabikulud 1943,33 eurot).
19.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
20.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.