Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
09.märtsil 2023.a, Tallinnas
Hagihind
2-22-116978 Osaühing KINNISVARABÜROO UUS MAA hagi X vastu 17.11.2021 maaklerlepingust nr 2021037 tuleneva võlgnevuse 5184 euro saamiseks 5184 eurot
nende Hageja: Osaühing KINNISVARABÜROO UUS MAA (registrikood 10307231, asukoht Maakri 19/1, 10145 Tallinn) Hageja seaduslik esindaja W (e-post xxx) Kostja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja Monika Sulg (OÜ HUGO, Keemia 4, Tallinn; e-post xxx) Kohtuistungi toimumise aeg 10.02.2023.a, Tallinn Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungil osalesid
Hageja seaduslik esindaja W Kostja X Kostja lepinguline esindaja Monika Sulg
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista X’lt Osaühing KINNISVARABÜROO UUS MAA kasuks 5184 eurot.
3.Jätta menetluskulud X kanda.
4.Välja mõista X’lt Osaühing KINNISVARABÜROO UUS MAA kasuks menetluskulu summas 1295 eurot.
5.Välja mõista X’lt Osaühing KINNISVARABÜROO UUS MAA kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1295 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Osaühing KINNISVARABÜROO UUS MAA esitas Harju Maakohtule hagi X vastu 17.11.2021 maaklerlepingust nr 2021037 tuleneva võlgnevuse 5184 euro saamiseks.
Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 17.11.2021 sõlmitud MAAKLERILEPING NR 2021037, millise kohaselt käsundiandja teeb maaklerile ülesandeks XXX asuva korteriomandi nr xx, mis on kantud kinnistusraamatusse, registriosasse number xxxxxxxx (edaspidi kinnisvara), ostja leidmise ja müügilepingu sõlmimise korraldamise, sealhulgas lepingu 2. osas märgitud toimingute teostamise (edaspidi käsund). Käsund loetakse täidetuks maakleri poolt kinnisvarale ostja leidmisega. Maaklerile käsundi täitmise eest makstava tasu suurus on 3% kinnisvara müügihinnast, millele lisandub käibemaks. Kinnisvara alghinnaks oli määratud 289 900 eurot. Hageja esindaja maakler MV leidis kinnisvarale ostja (kes tasus notari kontole ka ettemaksu) ja korraldas müügilepingu sõlmimise notaris, kuid kostja loobus notaris kohapeal olles tehingu sõlmimisest, kuivõrd ei suutnud kaasmüüjaga saada kokkuleppele lõplikes müügitingimustes (sh raha jagamises kaasomanike vahel). Kuna hageja täitis oma lepingulise kohustuse, kuid tehingu ära jäämist saab tõlgendada kostja poolt tehingust loobumisega, kuna tehingu tegemine osutus kostja tegevuse tõttu võimatuks, siis kuulus maakleri tasu vastavalt lepingu punktile 4.b tasumisele. Hageja esitas kostjale maakleri tasu arve, mida kostja tähtajaks 10.05.22 ei tasunud. Kuna maaklerilepingu kohaselt on käsundiandjate hulgas lepingupoolena kostja, siis on hagejal õigus solidaarvõlgniku sätete kohaselt kostjalt välja nõuda võlgnevus osaliselt ehk summas 5184 eurot. Kostja väidab, et tehing lükati edasi. Hageja ei saa vastava väitega nõustuda, kuna tehingu edasi lükkamine tähendab seda, et edasilükkamisel oleks pidanud seadma uue tehinguaja. Antud juhul uut tehinguaega ei määratud ja seetõttu ei lükatud tehingut mitte edasi, vaid selle sõlmimisest loobuti. Kuni tänase päevani ei ole hageja teada kostja teise ühisomanikuga kokkuleppele jõudnud, et oleks võimalik tehingut sõlmida, mistõttu on väär rääkida tehingu edasilükkamisest, kuna ei ole teada, kas ühisomanikud üldse omavahel kokkuleppele jõuavad, et tehingut teha. Ühisomaniku KK selgitusest nähtuvalt kinnitab vastav ühisomanik, et tehing jäi ära, kuna kostja muutis eelnevalt kokkulepitud tingimusi müügisumma jagunemise osas, mistõttu ei saanud ühisomanikud (sh kostja) erimeelsuse tõttu tehingusse minna. Broneerimistasu tagastati kinnistu potentsiaalsele ostjale KK algatusel. Hageja esitas omapoolse maakleritasu arve, kuna oli oma käsundi täitnud (leidnud korterile ostja), kuid tehing osutus kostja tõttu vastava ostjaga võimatuks. Hageja näol on tegemist maakleriga, kes vahendab tehinguid – tehingu toimumine sõltub aga tehingu osapooltest, kelleks on antud juhul ostja ja müüja(d). Maakler tegi omalt poolt kõik, et tehing toimuks (leidis ostja, korraldas notaritehingu, kuhu ka osapooled kohale tulid), kuid paraku loobusid müüjad tehingu tegemisest, kuna ei saanud omavahel kokkuleppele müügisumma jagunemise osas. Seega on alusetu ja pahatahtlik väita, et tehingust loobus hageja. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt riigilõiv summas 595 eurot ja esindajakulu summas 900 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.
2.1.Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et hageja, KK ja kostja vahel on sõlmitud 16.11.2021 maaklerleping nr 2021037. Kostja leiab, et nõude esitamine üksnes kostjale on ebaõige.
2.2.08.04.2022 läks kostja koos oma esindajaga, vandeadvokaadiga Jevgeni Tverdohlebov, Lii Mõttus ja Priidu Pärna notaribüroosse tehingut sõlmima. Kostja ja tema abikaasa KK ei jõudnud lepingu sõlmimisel üksmeelele ja seetõttu lükati tehingu sõlmimine edasi. Kostja kinnitab, et ta ei ole kordagi avaldanud soovi loobuda tehingust. Kostja soovis, et lepingus sätestataks võõrandamisest saadava tulu õiglane jagunemine abikaasade vahel. KK keeldus müügitulu õiglasest jagamisest ning tehing jäi seetõttu notaris sõlmimata, kuid pooled leppisid kokku, et tehing sõlmitakse peale kostja ja KK vaheliste erimeelsuste lahendamist sama ostjaga.
2.3.12.04.2022 edastas ostja mitu kirja elektroonilise posti teel, teavitades, et hageja on tühistanud broneerimislepingu ja tagastas ostjale broneeringu raha. Kostja ja ostja olid valmis tehingu sõlmimiseks peale KK’ega kokkuleppele jõudmist. Hageja eiras kostja ja ostja soove ning otsustas tehingu tühistada sellest kostjat ja ostjat informeerimata. Kostja leiab, et hageja on käitunud kostja ja ostja suhtes pahatahtlikult, eirates kostja ja ostja tegelikku soovi.
2.4.Hageja on esitanud kohtule ostja kirja millest on nähtav, et tehingust loobus hageja. Kostja kinnitab, et ta ei ole kunagi tehingust loobunud ja ei ole sellekohast avaldust hagejale teinud. Kostja kinnitab, et ta on jätkuvalt müügitehingu sõlmimisest huvitatud.
2.5.Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt esindajakulu summas 520 eurot. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.Kohus tuvastab vaidluse all mitteolevate asjaoludena, et
17.11.2021 on hageja kui maakleri ning kostja ja KK (käsundiandjad) vahel sõlmitud maaklerleping nr 2021037 (dtl 27-29) XXX korterile ostja leidmiseks ja müügitehingu korraldamiseks. Nimetatud korter oli abielu kestel soetatud varana kostja ja KK ühisomandis, mistõttu said nad seda käsutada vaid ühiselt. Maakler leidis kinnisasjale ostja JH), kes tasus korteri borneerimistasu 3000 eurot maakleri arveldusarvele, millest maakler informeeris kostjat 21.02.2022 e-kirjaga (dtl 39). maakler leppis kokku korteri müügi- ja asjaõiguslepingu tõestamise, mis pidi toimuma 08.04.2022 Lii Mõttus ja Priidu Pärna notaribüroos. Potentsiaalne kinnisasja ostja JH) tasus 18.03.2022 korteri müügitehingu eelselt notari ametikontole deposiiti 69 000 eurot (dtl 41). Korteri müüjad, ostja ja maakler tulid notaribüroosse 08.04.2022 kohale, kuid müügitehingu tõestamist siis ega hiljem ei toimunud, kuna korteri ühisomanikest müüjad ei jõudnud omavahel kokkuleppele müügist saadava raha jagamises ehk vastavas müügilepingu tingimuses.
5.Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale arve nr 221982 alusel (osaline) maakleritasu summas 5184 eurot (dtl 30).
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 658 lg 1 kohaselt kohustub maaklerilepinguga üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). VÕS § 664 lg 1 kohaselt on maakleril õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest ja lg 2 kohaselt kui maaklerilepingu kohaselt tekib maakleril õigus maakleritasule pärast vahendatud või osutatud lepingust tuleneva kohustuse täitmist käsundiandja suhtes, on maakleril õigus maakleritasule ka juhul, kui kohustus jäi täitmata käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu.
7.Riigikohus on 30.10.2019.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-18-1521 punktis 11 selgitanud, et maaklerileping on oma olemuselt tasuline leping. Maakleri kohustused võivad VÕS § 658 lg 1 mõttes piirduda sellega, et ta osutab käsundiandja võimalusele kolmanda isikuga leping sõlmida. Maakleritasu on maakleril VÕS § 664 lg 1 järgi õigus saada alates tema osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. (vt ka Riigikohtu 13. novembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-13, p-d 18‒19). Maaklerlepingu sätted on dispositiivse iseloomuga, s.t. pooled võivad oma kokkuleppega kõrvale kalduda seaduses sätestatud regulatsioonist. Riigikohtu 13.11.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-13, p-s 21 on Riigikohus kirjutanud, et VÕS § 664 lg 1 on dispositiivne norm, mis ei keela kokkuleppel maakleritasu maksmise eeldusi ka täpsustada, mh selles osas, mida lugeda „vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimiseks“. Ka õigusalases kirjanduses on avaldatud seisukohta, et kuigi üldjuhul on käsundisaajal õigus saada kohustuste täitmise eest tasu pärast vahendatava või osutatava lepingu sõlmimist, siis võivad pooled sellele vaatamata kokku leppida selles, et maakleritasu siiski makstakse ka siis, kui käsundiandja ei olegi kolmanda isikuga lepingut sõlminud, kuid maakler on oma kohustuse täitnud ning sobiva kolmanda isikuga lepingut vahendanud või selle sõlmimise võimalusele osutanud (vt Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2021. § 664 kommentaar, p 3.1.2, lk. 766).
8.Poolte vahel sõlmitud maaklerilepingu punkti 1 a kohaselt käsundiandja teeb maaklerile ülesandeks XXX asuva korteriomandi nr xx, mis on kantud kinnistusraamatusse, registriosasse number xxxxxxxx (edaspidi kinnisvara), ostja leidmise ja müügilepingu sõlmimise korraldamise, sealhulgas lepingu 2. osas märgitud toimingute teostamise (edaspidi käsund). Käsund loetakse täidetuks maakleri poolt kinnisvarale ostja leidmisega. Lepingu punkt 1c kohaselt maaklerile käsundi täitmise eest makstava tasu suurus on 3% kinnisvara müügihinnast, millele lisandub käibemaks. Maaklerile tasu maksmise tingimused ja kord on määratud lepingu 4. osas. Lepingu punkti 4 b kohaselt lasub tasu maksmise kohustus käsundiandjal ka siis, kui maakler on leidnud lepingus fikseeritud tingimustel ostja, aga käsundiandja otsustab loobuda kogu tehingust (dtl 28).
Seega on pooled käesoleval juhul leppinud maaklerilepingus kokku selles, et käsundiandjal tekib kohustus maaklerile tema tasu maksta ka juhul, kui käsundiandja peale maakleri poolt kinnisvarale ostja leidmist ise kinnisvara müügitehingu sõlmimisest loobub.
9.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et maakler käsundiandjate (sh kostja) korterile potentsiaalse ostja leidis ning valmistas korteri müügitehingu notari juures tõestamiseks ette. Potentsiaalne ostja oli maaklerile tasunud nn broneerimistasu ja notari deposiiti 69 000 eurot müügihinna katteks. Pooled ka ei vaidle selle üle, et kokkulepitud kuupäeval 08.04.2022 notari juures tehinguni ei jõutud, kuivõrd kostja ja KK (ehk käsundiandjate ja korteri ühisomanike kui müüjate) vahel tekkisid erimeelsused selles, kuidas korteri müügihinda omavahel jagada.
Samas on kostja seisukohal, et korteri müügitehingust mitte ei loobutud käsundiandjate poolt, vaid see lükati lihtsalt edasi. Selline asjaolu samas kohtumenetluses tõendamist ei leidnud. Vastupidi, hageja on esitanud kohtule JH’i poolt 19.07.2022 edastatud ekirja, millise kohaselt 08.04.2022 olid ostjad notaribüroos valmis tehingut tegema, kui KK ütles neile, et kuna müüja X (s.o. kostja – kohtuniku selgitus) muutis oma meelt, tuleb müüjatevaheline vaidlus lahendada kohtus. KK ütles maaklerile, et ta tühistab broneerimislepingu ja tagastab meie vahendustasud UUSMAA-st (dtl 84-85). Samuti nähtub KK poolt 20.07.2022 edastatud e-kirjas maaklerile, et XXX müügitehing jäi notaris kokkulepitud päeval teostamata seetõttu, et üks müüjatest (kostja) loobus müügitehingust, kui teine müüja ei soostu talle maksma täiendavat 16 000 eurot korteri müügist teenitud tulult. Nimetatud asjaolu selgus kokkulepitud notariaalse tehingu toimumise päeval ja kellaajal notaribüroos. Kuna ostja ei olnud sellisest olukorrast teadlik ning tehing ei jäänud toimumata mitte ostjast, vaid ühest müüjast (kostja) tulenevatest asjaoludest, oli igati õigustatud ja õiglane broneerimistasu tagastamine ostjale, kes ei saanud broneerimislepinguga seotud hüve (dtl 86). Kohus võtab nimetatud e-kirjad arvesse kui dokumentaalsed tõendid. Tehingu ärajäämist, mitte edasilükkamist, näitab ka asjaolu, et kõnealust korterit ei ole müüdud tänase päevani ehk 11 kuud hiljem.
Asjaolu, et maakler oli korteriomandile leidnud reaalse ostja, kinnitab ka see, et JH oli teinud 18.03.2022 notari deposiitkontole ettemakse summas 69 000 eurot (dtl 41).
Kohus nõustub käesoleval juhul hageja seisukohaga, et viimane on leidnud kostjale ja KKle kuulunud korteriomandile ostja, on kokku leppinud müügitehingu tõestamise aja notaribüroos ja lasknud notaril ette valmistada korteriomandi müügitehinguga seonduva. Tehing jäi ära müüjatest, s.o. kostjast ja/või KKst tulenevatel põhjustel. Käesoleva vaidluse lahendamiseks ei ole oluline tuvastada, kumma müüja süü tõttu tehing ära jäi, vaid et see ei jäänud ära ostjast ega maaklerist tulenevalt. Seega on maakler teinud kõik maaklerilepingu punktis 2 kokkulepitu selleks, et käsundiandjate korterile ostja leida ning et nad saaksid vastava müügilepingu sõlmida. Kostja ei ole heitnud maaklerile ette maaklerilepingust tulenevate kohustuste rikkumist. Kostja 29.06.2022 menetlusdokumendi punktis 2.4 esitatud väide, et tehingust loobus hageja (dtl 72) ei ole asjakohane, kuna hageja (kui maakler) ei saa loobuda korteri müügitehingust, kuna ta ei ole selle lepingu pooleks ega oma õiguslikult mingit võimalust sellest tehingust loobumiseks.
Maaklerilepingu punkti 4 b kohaselt on seega käsundiandjatel tekkinud kohustus maakleritasu tasumiseks. Asjaolu, et korteriomandi müüjate vahel on tekkinud erimeelsused saadava müügitulu jagamisel, ei ole aluseks jätta maaklerile tasu tasumata. Arvestades kohtu ette toodud asjaolusid, asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul on teinud hageja kõik endast oleneva ning viinud kokku kinnisasja müüjad ja ostja, kuid tehing on jäänud teostamata tulenevalt käsundiandja poolsest tegevusest. Seega on hagejal õigus saada maakleritasu vaatamata sellele, et tehingut ei tehtud, kuigi reaalne ostja oli olemas ning pooled viibisid tehingu tõestamiseks juba notaribüroos.
10.Kostja on asunud seisukohale, et antud juhul peaks kostjaks olema ka KK. Hageja leiab, et kuna maaklerilepingu kohaselt on käsundiandjate hulgas lepingupoolena kostja, siis on hagejal õigus solidaarvõlgniku sätete kohaselt kostjalt välja nõuda võlgnevus osaliselt.
10.1.Kohus nõustub hageja seisukohaga, kuivõrd kohtule esitatud tõenditest nähtub, et maaklerlepingu poolteks ja kasusaajateks on nii kostja kui ka KK (dtl 27). VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt
ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Teise lõike kohaselt solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. VÕS § 65 lg 4 alusel eeldatakse, et kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis nad on solidaarvõlgnikud.
10.2.Maaklerilepingus ei ole käsundiandjate vahel maakleri tasu maksmise kohustus mingil viisil jagatud. Selle maksmise kohustus on lepingus kehtestatud käsundiandjale ühiselt. Seega asub kohus seisukohale, et käsundiandjatel oli vastavalt maaklerilepingule solidaarne kohustus tasuda maakleritasu. Seega on hagejal valikuvabadus, kas ta esitab enda tasunõude solidaarselt mõlema käsundiandja vastu või ainult ühe lepingupoole vastu ja mis summas. Eeltoodu ei välista kostja õigust esitada VÕS § 69 alusel solidaarvõlgniku tagasinõue KK vastu.
10.3.Maakler on kostjale selgitanud, et kokkulepitud (ja ära jäänud) korteri hind müügitehingus oli 288 000 eurot, millest maakleritasu 3%, lisaks käibemaks, moodustab kokku 10 368 eurot (dtl 35 ja 38). Kostja ei ole hageja nõude sellisele arvestusele vastuväiteid esitanud. Hageja on kostja vastu esitanud maakleritasu osalise tasumise nõude poole tasu ulatuses ehk kokku summas 5184 eurot (sh käibemaks) (dtl 33). Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjal on kohustus tasuda hagejale arve nr. 221982 alusel 5184 eurot.
11.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele maakleritasu summas 5184 eurot. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
12.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on tsiviilasja hagihinnaks 5184 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
13.TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
14.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 595 eurot ja esindajakulu summas 900 eurot. Kostja hageja menetluskuludele vastu ei ole vaielnud.
15.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 595 eurot.
16.Riigikohus 09.11.2016 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-102-16 punktis 15 leidnud, et õigusalast kvalifikatsiooni nõudvat õigusabi ei pea ka korteriühistu juhatuse liikmest seaduslik esindaja osutama tasuta, täites lepingulise esindaja ülesandeid (vt Riigikohtu 18. juuni 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-14, p 14). Kolleegium kinnitab, et selline põhimõte on kohaldatav ka äriühingu juhatuse liikme puhul. Äriühingu juhatus on juhtorgan, mis esindab ja juhib äriühingut. Äriseadustikust ei tulene äriühingu juhatuse liikme kohustust anda äriühingule õigusalast kvalifikatsiooni nõudvat õigusabi. Äriühingu juhatuse liige ei pea osutama äriühingule tasuta õigusabiteenust.
17.Hageja seaduslik esindaja on kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt osutanud hagejale õigusabi GRANDLIFE OÜ kaudu, millise seaduslik esindaja ta samuti on.
18.Hageja esindaja tunnitasu määr on 100 eurot ilma käibemaksuta. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 100 ilma käibemaksuta ei ületa turu keskmist juristi õigusabi määra eurot on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
19.Esindajakulude kindlaksmääramisel ei ole määrav, kas kostja esitas vastuväite hageja menetluskulude suurusele. Menetluskulud määratakse kindlaks hagita menetluse sätete järgi (TsMS § 174 lg 8). Hagita menetluses kehtib aga uurimisprintsiip (TsMS § 477 lg‐d 5 ja 7). Kohaldatav ei ole TsMS § 175 lg 11, kuna selles sättes kontrollikohustuse piirina viidatud TsMS § 175 lg 4 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus on tunnistatud Riigikohtu üldkogu 26. juuni 2014. a määrusega asjas nr 3-2-1-153-13 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks (vt Riigikohtu 08.05.2017 määrus asjas nr 32-1-29-17, p 13.3).
20.Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 9 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele osaliselt.
20.1.Arvestades esitatud hagiavalduse sisu, mahtu ja õiguslikku keerukust ei ole põhjendatud selleks ajakulu 3 tundi ja 30 minutit. Kohus loeb põhjendatuks 1 tund ja 45 minutit.
20.2.Kohtu hinnangul ei ole ka tervikuna põhjendatud menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aeg 30 minutit, vaid selleks tuleb lugeda 15 minutit.
20.3.Seega vähendab kohus hageja menetluskulusid 2 tunni võrra ning leiab, et põhjendatud ja vajalik on hageja esindajakulu 7 tundi ehk summas 700 eurot (100 eurot x 7 tundi).
21.Kõige eelpool toodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 1295 eurot, millest riigilõiv 595 eurot ja esindajakulu 700 eurot.
22.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.