Tartu Maakohus
Kohtunik
Alo Noormets
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.03.2023. a, Võru kohtumaja asukohaga Põlvas
Tsiviilasja number
2-22-101385
Tsiviilasi
hagi J. S. vastu 3500 euro suuruse põhivõlgnevuse ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
3860,55 eurot Hageja: R. N. (isikukood xxxxxxxxxxx); Hageja lepinguline esindaja: Marika Bogun (RAND Õigusbüroo OÜ, e-post: [email protected]); Kostja: J. S. (isikukood xxxxxxxxxxx).
Kohtuistungi toimumise aeg
06.02.2023
Rahuldada hagiavaldus. Mõista J. S. R. N. kasuks välja põhivõlgnevus summas 3500 eurot ja seadusjärgne viivis alates põhivõlgnevuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohtuotsuse tegemiseni 09.03.2022 kokku summas 389,12 eurot. Mõista J. S. R. N. kasuks välja VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel arvutatav seadusjärgne viivis tasumata põhivõlgnevuselt alates 10.03.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Jätta menetluskulud J. S. kanda. Mõista J. S. R. N. kasuks välja menetluskulud summas 1050 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb J. S. tasuda R. N. viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pool võib esitada kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist suulisel istungil.
R. N. (edaspidi ka hageja) esitas 23.02.2022 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale hagi J. S. (edaspidi ka kostja) vastu 3500 euro suuruse põhivõlgnevuse ja seadusjärgse viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja xxxxxxxxxx OÜ (registrikood xxxxxxxx, edaspidi ka töövõtja) 07.05.2021 töövõtulepingu nr 2021007 (edaspidi ka leping), mille alusel kohustus töövõtja teostama xxxxxxxxxxxx xxxxxx külas aseuva eramu renoveerimistöid. Hageja tasus kooskõlas lepingu p-ga 4.1. vahetult pärast lepingu sõlmimist 11.05.2021 töövõtja kasuks kostja (kui töövõtja juhatuse liikme) pangakontole tööde eest ettemaksu 50% ulatuses lepingu hinnast summas 5422,20 eurot. Kuivõrd töövõtja ei suutnud töid lepingujärgselt teostada, siis leppisid hageja ja kostja 17.10.2021 kokku, et pooled lõpetavad lepingu ning kostja kohustub hagejale lepingust tulenevate nõuete katteks tasuma 3500 eurot. Selle kinnitamiseks saatis kostja 17.10.2021 hageja esindaja A. A. e-posti aadressile e-kirja, milles kinnitas, et maksab hagejale objekti lõpetamiseks tagasi 3500 eurot, millest 1500 eurot tasub kostja 27.10.2021 ja ülejäänud 2000 eurot 17.11.2021. Hageja käsitluse kohaselt on kostja 17.10.2021 e-kirja näol tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. Kuivõrd kostja ei täitnud viidatud võlatunnistusest lähtuvaid kohustusi, siis pöördus hageja võlatunnistuse alusel võlgnevuse väljanõudmiseks hagiavaldusega kohtusse.
Kostja teatas 29.03.2022 hagivastuses, et ei tunnista hageja haginõudeid, kuna töövõtja teostas lepingujärgsed tööd 65% ulatuses ning seega on hageja nõue põhjendamatult suur.
Pooled jäid edasises menetluses esitatud menetlusdokumentides (hageja 17.04.2022 ja 14.11.2022 menetlusdokumendis ning kostja 25.11.2022 menetlusdokumendis) oma seisukohtade ja vastuväidete juurde. Muu hulgas leidis hageja, et kuna kostja väljastas 17.10.2021 e-kirjaga hagejale võlatunnistuse, siis ei ole käesoleva vaidluse lahendamiseks vajalik ega põhjendatud laskuda 07.05.2021 lepingu täitmisega seotud asjaoludesse, vaid tema haginõude aluseks on üksnes võlatunnistusest lähtuv kostja kohustus.
Kohus pidas asjas 06.02.2023 suulise kohtuistungi, milles teatas menetlusosalistele, et lahendab käesoleva tsiviilasja kooskõlas TsMS §-ga 405 lihtmenetluses üldiste menetluspõhimõtete alusel. Kohus kuulas istungil pooled ära ning selgitas välja asja lahendamiseks vajalikud asjaolud. Kohus proovis pooli suunata kompromissile, kuid see ei õnnestunud ei kohtuistungil ega ka selleks eraldi määratud tähtaja (kuni 23.02.2023) jooksul. Sellest lähtuvalt teeb kohus asjas sisulise lahendi.
Kohus lahendab käesoleva asja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 alusel lihtmenetluses ning piirdub kooskõlas TsMS § 444 lõikega 2 kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
Kohus on seisukohal, et hageja hagiavaldus on põhjendatud ning see tuleb rahuldada. Kohus tuvastas menetluses esitatud dokumentaalsete tõendite ja poolte suulise ärakuulamise alusel, et hageja ja kostja leppisid tulenevalt hageja ja töövõtja vahel sõlmitud töövõtulepingu rikkumisest 17.10.2021 kokku, et lõpetavad poolte kokkuleppel lepingu ning kostja kohustub tasuma hagejale lepingu lõpetamise eest rahalise hüvitisena kokku 3500 eurot. Sellise kohustuse kinnituseks saatis kostja (kokkuleppel hagejaga) 17.10.2021 hageja elukaaslase A. A. e-posti aadressile e-kirja, milles kinnitas, et kohustub lepingu lõpetamise eest tasuma hagejale kokku 3500 eurot, millest 1500 eurot tasub kostja 27.10.2021 ja ülejäänud 2000 eurot 17.11.2021. Kohus nõustub hagejaga, et kostja 17.10.2021 e-kirja saab käsitleda võlatunnistusena võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 tähenduses, mille kohaselt on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et
lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Kohus tuvastas kostja suulisel ärakuulamise käigus, et ka kostja ise sai oma 17.10.2021 ekirjast selliselt aru, et võttis seeläbi endale hageja ees kohustuse talle lepingu lõpetamise eest tasuda rahalise hüvitisena 3500 eurot. Kostja kinnitas kohtule, et ta ei ole seda kohustust hageja eest seniajani täitnud, kuna leiab tagantjärele, et vastav summa on töövõtulepingu täitmise kontekstis põhjendamatult suur. Samas ei ole kostja esitanud võlatunnistuses antud tahteavalduse suhtes tühistamisavaldust ega seda ka mingil muul õiguslikul alusel lõpetanud, üles öelnud või sellest taganenud. Kuivõrd kostja on andnud hageja kasuks võlatunnistuse, siis ei ole kostja vastuväited töövõtulepingu täitmise osas antud juhul asjakohased, sest kostja lõi võlatunnistuse andmisega töövõtulepingu asemele uue iseseisva kohustuse ja tunnistas selle olemasolu. Seega tuleb kostja 17.10.2021 e-kirja käsitleda kehtiva võlatunnistusena, mida kostja on kohustatud täitma ning mille täitmist on hageja õigustatud kostjalt nõudma. Arvestades 17.10.2021 e-kirjas nimetatud täitmistähtaegu, on võlatunnistuses nimetatud summa muutunud täies ulatuses alates 17.11.2021 sissenõutavaks.
Vastavalt VÕS § 76 lõikele 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
Ülaltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevusena välja 3500 eurot. Lisaks mõistab kohus VÕS § 113 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja seadusjärgse viivise alates põhivõlgnevuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohtuotsuse tegemiseni 09.03.2022 kokku 389,12 eurot (viivis summalt 1500 eurot perioodi 28.10.2021 kuni 17.11.2021 eest summas 6,90 eurot ja viivist summalt 3500 eurot perioodi 18.11.2021 kuni 09.03.2023 eest summas 382,22 eurot). Lähtuvalt hageja taotlusest mõistab kohus TsMS § 367 alusel kostjalt hageja kasuks välja VÕS § 113 lg 1 alusel arvutatava seadusjärgse viivise tasumata põhivõlgnevuselt alates 10.03.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kui poole, kelle kahjuks otsus tehti, kanda.
menetlusdokumendid asjakohased ning põhjendatud/vajalikus ulatuses. Samas ei pea kohus hüvitatavaks menetluskuluks hageja poolt nimetatud registri väljavõtete kulu 4 eurot ja lepingulise esindaja sõidukulu summas 28,14 eurot, kuna hageja ei ole selgitanud ega põhjendanud, millisel õiguslikul alusel ta selliste kulude hüvitamist menetluskuludena nõuab. Kohus märgib, et TsMS ei näe ette võimalust nõuda selliste kulude hüvitamist menetluskuludena. Sellest tulenevalt jätab kohus väljavõtete kulu 4 eurot ja lepingulise esindaja sõidukulu summas 28,14 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõistmata.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.