2.Välja mõista J Blt AS PlusPlus Capital kasuks 1 563 (üks tuhat viissada kuuskümmend kolm) eurot 13 senti (s.h põhinõue 1 038,37 eurot, intress 257,07 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 267,69 eurot)
3.Välja mõista J Blt AS PlusPlus Capital kasuks alates 21.12.2022. a viivis põhinõudelt 1 038,37 eurolt põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte rohkem kui põhinõude ulatuses.
5.Menetluskulud jaotada vastavalt hagi rahuldamise ulatusele (77,83% : 22,17%). Kostja kanda jätta 77,83 % AS PlusPlus Capital menetluskuludest.
5.1.Välja mõista J Blt AS PlusPlus Capital kasuks hageja menetluskulude katteks menetluskuludest 762 (seitsesada kuuskümmend kaks) eurot 73 senti;
5.2.Välja mõista PlusPlus Capital AS-ilt J B kasuks menetluskulude katteks 66 (kuuskümmend kuus) eurot 51 senti.
6.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGEJA NÕUE
1.PlusPlus Capital AS esitas 09.11.2022. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J B (endine S) vastu 1 891,66 euro võlgnevuse, lisanduva viivise nõudes ning menetluskulude hüvitamiseks. 14.11.2022. a tegi kohus makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu 13.12.2022. a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning avaldaja nõue anti üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid E AS ja kostja 18.12.2020. a krediidikonto lepingu nr xxx, mille alusel võimaldas kreeditor (E AS) kostjale arvelduskrediidi limiidi 2 000 euro kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Kostja kohustus tagastama igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot ja tasuma igakuist intressi 15-ks kuupäevaks. Lepingu sõlmimise hetkest lepingu kohaselt oli intressimäär 40,90% aastas. Intressi arvestamisel lähtus kreeditor tegelikust päevade arveust kalendrikuus ja 360 päevasest aastast ning krediidisumma kasutuses olemise päevast alates. Kostja ja kreeditor sõlmisid 05.01.2021. a lepingu lisa, mille kohaselt võimaldati kostjale maksepuhkust alates veebruar 2021 kuni aprill 2021. a, kuid nimetatud kuudel tuli maksta intressimaksed. Kostja kasutas võimaldatud krediiti. Kostja rikkus lepingut ning ei teostanud
krediidi tagasimakseid ega tasunud intressi vastavalt lepingule. Kostja ei tasunud igakuist intressi alates 15.09.2021. a ning jättis tasumata intressi summas 257,07 eurot. Vastavalt lepingule on kreeditoril õigus leping üles öelda, kui klient on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgnevale makse või selle osa tasumisega. Kostja rikkus lepingut ja kreeditor ütles lepingu üles. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal kasutusel krediidisumma 1 838,37 eurot. Kuna kostja tasus põhivõla katteks 800 eurot, siis hagiavalduse seisuga on põhivõlgnevuse jääk 1 038,37 eurot. Kreeditor loovutas 15.02.2022. a oma nõude kostja vastu hagejale. Kostjat teavitati nõude loovutamisest kirjalikult. Kostja ei ole reageerinud nõude loovutamise teatale ega tasunud oma võlgnevust. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on laenulepingu põhi- ja üldtingimustele kokku leppinud, et kostja on kohustatud tasuma intressi 40,90% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 16.09.2021. a summas 257,07 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on kostjal intressivõlgnevus summas 257,07 eurot. Hageja on kohtuvälises menetluses kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatut ja lepingu tingimuste punktist VI 4. VÕS 1132 lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel: 1) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. 2) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. 3) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagis toodud nõue kostja vastu on hagihinnaga 2 148,41 eurot. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist: 08.03.2022. a, 14.06.2022. a, 10.10.2022. a hagejale teadaolevale kostja aadressile xxx. Seetõttu juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõlalt 1038,37 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 17.01.2022. a kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 20.12.2022. a lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 40,90% kooskõlas laenulepingu tingimustega ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 393,28 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 393,28 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 1 038,37 eurolt kuni põhinõude tasumiseni alates 21.12.2022 lepingujärgses viivisemääras s.o 40,90% aastas. Riigikohus asus oma lahendis 3-2-1-120-08 (p 12) seisukohale, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Kolleegium leiab, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega
viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1 038,37 eurot, intress 257,07 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot; sissenõutavaks muutunud viivis 393,28 eurot ja viivis alates 21.12.2022. a kuni põhinõude summas 1 038,37 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 40,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 1340 eurot, millest 350 eurot on tasutud riigilõiv ja 990 eurot õigusabikulu.
3.Hageja jääb hagis esitatud nõude juurde, nõue on tõenditega tõendatud ja tuleb rahuldada hagiavalduses esitatud nõude ulatuses. Hageja märgib, et kostja on sisuliselt põhinõuet tunnistanud. Seetõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist. Kostja on sisuliselt hagi õigeks võtnud, kuid vaidleb vastu hageja viivise nõudele ja väidab, et saab tasuda hageja nõude koos seaduslike viivistega hiljemalt 01.02.2023. a. Hageja on seisukohal, et asja saab lahendada õigeksvõtul põhineva otsusega. Hageja leiab, et VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes ei saa pidada ebamõistlikuks sellist hüvitist, mida seadusandja lubab tarbijalt nõuda. Kuna seadusandja lubab VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel tarbijalt nõuda viivist samas ulatuses, mis on tarbijakrediidilepingus intressimäärana ette nähtud, siis ei saa sellist viivise kokkulepet pidada VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes tarbijat ebamõistlikult kahjustavaks ja VÕS § 42 lg 1 alusel tühiseks. Kostja on sõlminud 18.07.2020. a arvelduskrediidi leping nr 5941478327 krediidikulukuse määraga 59,28% aastas. Alates 31.05.2020. a oli Eesti Panga avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 20,52% (20,52% x 3 = 61,56%). Eeltoodust tulenevalt ei ületanud lepingu sõlmimise hetkel krediidikulukuse määr Eesti Panga avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra enam kui kolm korda (59,28% < 61,56%). Seega ei ületa krediidikulukuse määr lubatavat määra. Lähtudes eeltoodust on Hageja seisukohal, et tarbijakrediidilepingu tüüptingimustes sisalduv viivisemäär, mis on võrdne samas tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressimääraga, ei ole VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus. Arvestades asjaolu, et tegemist oli tagatiseta tarbijakrediidilepinguga, ei saa pidada lepingu intressimäära 40,90% aastas ülemäära kõrgeks. Hagile on lisatud meeldetuletuskirjana kostja aadressile toimetatud kiri millistele on kostja vastanud. Seega saab veenvalt lugeda tõendatuks, et meeldetuletuskiri on tarbijani jõudnud. Lähtudes eeltoodust kuuluvad sissenõudmiskulud hüvitamisele summas 35 eurot. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud või asunud täitma pärast nõude loovutaja poolt temale selleks täiendava tähtaja andmist. Seega on olemas põhjuslik seos kostjapoolse lepingulise kohustuse rikkumise ja kahju (sissenõudmiskulu) vahel. Hageja leiab, et eelnevast lähtuvalt on sissenõudmiskulu suurus 35 eurot mõistlik ja põhjendatud ning nõuab kostjalt sissenõudmiskulu hüvitamist. Oma seisukohas teeb hageja ettepaneku kompromissiks. Kompromissi sõlmimisel tasub kostja võlgnevuse 1 038,37 eurot, intressid 257,07 eurot, viivised 432,84 eurot (23.01.2023. a seisuga), sissenõudekulud 35 eurot, riigilõivu 1⁄2 määras summas 175 eurot ja lepingulise esindaja kulud 210 eurot, kõik kokku 2 148,28 eurot. Nõutud summa saab kostja tasuda igakuiselt maksegraafiku järgi 12 kuu jooksul ning igakuiseks summaks kujuneb 180 eurot,
alates 15.02.2023. a. Kui kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on hagejal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning kostja kohustub tasuma viivist 40,9% aastas tasumata summalt kuni nõude põhisumma täieliku tasumiseni. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt oli tsiviilasja menetlemise ajakulu 8,25 tundi. Dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 tundi – 180 eurot; Hagiavalduse koostamine ja esitamine 2 tundi – 240 eurot; Kostja 18.05.2021. a vastusega koos lisadega tutvumine, läbitöötamine ja õiguslik analüüs 1,5 tundi – 180 eurot; Hageja 23.01.2023. a seisukoha koostamine, ülevaatamine ja esitamine 3 tundi – 360 eurot; Menetluskulude nimekirja koostamine 0,25 tundi – 30 eurot; Riigilõiv 350 eurot. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud tsiviilasi nr. 2-22-143479 menetluses. Hageja palub TsMS § 177 lg-s 4 sätestatu alusel määrata, et kostja tasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Hageja palub kostjalt välja mõista esindaja tasu summas 990 eurot ja riigilõiv 350 eurot.
4.Hageja esitas kostja menetluskuludele vastuväite. Hageja leiab, et antud asjas ei ole tegemist keskmisest keerulisema tsiviilvaidlusega. Hagiavaldusega tutvumine ja vastuse koostamine kokku ajakuluga 2 tundi, on hageja meelest ilmselgelt ülepaisutatud. Hageja leiab, et põhjendatud ajakulu on 1 tund. Kostja tutvus hageja poolt 23.01.2023. a esitatud seisukohaga 2 tundi, kuid ei esitanud ühtegi seisukohta ega arvamust nimetatu osas. Seetõttu on hageja hinnangul nimetatud kulu põhjendamatu terves ulatuses. Kostja menetluskulude nimekirja koostamine on juba koostatud hagi vastusega, mistõttu on põhjendamatult teist korda uuesti esitatud kuluga. Hageja hinnangul ei ole nimetatud kulu tervenisti põhjendatud. Hageja on seisukohal, et kostja menetluskulud on kunstlikult tekitatud ja põhjendamatud. Kui kostja oleks tegutsenud heas usus oleks antud vaidlus ammu lahendatud ja kohustus tasutud. Hageja on seisukohal, et kostja esitatud menetluskulud on asja keerukust ja esitatud dokumente hinnates ülepaisutatud ning mittevajalikud.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.J B märgib kirjalikus vastus hagile, et tunnistab hagi osaliselt. Kostja märgib, et hageja nõuab kostjalt krediidikontolepingus kokku lepitud intressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 40.90%. Hageja nõutav viivisemäär perioodi eest 17.01.2022- 30.06.2022. a ületab viiekordselt seadusjärgset viivisemäära ja perioodi 01.07.2022 – 20.12.2022. a eest ületab peaaegu neljakordselt seadusjärgset viivisemäära. Seega kostja on seisukohal, et hageja nõuab ebaproportsionaalselt suure viivise, mis toob kaasa lepingulise kokkuleppe tühisuse ning võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulus 35 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel. Hageja on selgituste kohaselt volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist: 08.03.2022. a, 14.06.2022. a, 10.10.2022. a hagejale teadaolevale kostja aadressile xxx. Kostja
leiab, et hageja ei ole tõendanud võlateatiste kättetoimetamist kostjale ning seetõttu ei ole kostja hinnangul hagejal õigus VÕS § 1132 lg 2 alusel nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 35 eurot. Kostja märgib, et ei loe hageja õigusabikulusid dokumentide komplekteerimisele, analüüsimisele ja hagiavalduse koostamisele põhjendatuks dokumentide vähese arvu tõttu. Kostja on seisukohal, et nimetatud õigusabikulu selgelt ülemäära suur. Arvestades hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide mahtu ei ole tegemist ka tavapärasest mahukama ja õiguslikult keeruka tsiviilasjaga. Samuti tuleb arvesse võtta menetluskulude suuruse mõistlikkust võrreldes käesolevas menetluses vaidluse all olevate summadega. Kostja arvates on põhjendatud ajakulu maksimaalselt 2 tundi. Kostja lepingulise esindaja on osutanud kostjale õigusabi 2 tunni ulatuses, mis koosneb 1 tundi hagimaterjalidega ja asjaolude väljaselgitamine 1 tund ja vastuse koostamine 1 tund. Lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabitunni rahaliseks suuruseks on 100 eurot. Kostjale osutatud õigusabi on summas 200 eurot. Kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kuna lepinguline esindaja ei ole käibemaksukohuslane, siis käibemaksu arvestamist ei toimu. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuste sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja tunnistab hagi osaliselt, põhivõlgnevust summas 1 038,37 eurot, intressi 257,07 eurot ja viivist 267,69 eurot ning alates 21.12.2022. a viivist põhinõudelt 1 038,38 eurolt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kui kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Kostja on valmis tunnistatud summad hagejale tasuma hiljemalt 01.02.2023. a. Kostja palub jätta kõik menetluskulud hageja kanda ja välja mõista hagejalt menetluskulud 200 eurot kostja kasuks ning menetluskulude kindlaksmääramise jõustumisest alates kuni täitmiseni kohustada hagejal tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist seadusega ettenähtud ulatuses. Kostja jäi esitatud seisukohas oma esitatud vastuses toodud juurde ja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt osutas esindaja õigusabi 4,5 tunni ulatuses: Tutvumine hagimaterjalidega ja asjaolude väljaselgitamine 1 tund; Vastuse koostamine hagile 1 tund; Hageja 23.01.2023. a seisukohaga tutvumine 2 tundi; Menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tundi. Lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabitunni hinnaks on 100 eurot. Kostjale osutatud õigusabi on 450 eurot. Kostja palub hagejalt välja mõista kostja kasuks menetluskulud 450 eurot ja ning menetluskulude kindlaksmääramise jõustumisest alates kuni täitmiseni kohustada hagejal tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist seadusega ettenähtud ulatuses.
6.24.01.2023. a kirjaga andis kohus pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks. Kohtu määratud tähtajaks pooled kompromissi ei saavutanud
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või
sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
9.Hageja nõuab kostjalt laenulepingust tuleneva võlga koos kõrvalnõuetega kokku 1 723,72 eurot (põhivõlgnevus 1 038,37 eurot, intress 257,07 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot; sissenõutavaks muutunud viivis 393,28 eurot) ja lisanduvat viivist TsMS § 367 alusel alates 21.12.2022. a kuni põhinõude summas 1 038,37 euro täitmiseni lepingujärgses määras 40,90% aastas.
10.Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist.
11.Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. VÕS § 8 lg 1 ja VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. Tahteavaldus muutub kehtivaks ja siduvaks juhul, kui teine pool mingil viisil selle tahteavaldusega nõustub. AS E ja J B sõlmisid 18.12.2020. a krediidikontolepingu nr xxx, mille alusel sai kostja kasutada arvelduskrediidi limiiti 2 000 euro ulatuses intressimääraga 40.9% aastas. Lepingujärgne viivisemäär oli 40.9% aastas ehk 1,12% päevas. Kostja ei ole vastu vaielnud laenu saamisele. Kostja tunnistab hageja nõuet kokku 1 563,13 eurot (sh põhinõue 1 038,37, intressi 257,07, sissenõutav viivis 267,69 (arvestatud seadusjärgses määras).
12.Hagiavalduse kohaselt ütles laenuandja 17.01.2022. a poolte vahel sõlmitud lepingu üles kostjapoolse lepingu rikkumise tõttu. AS E saatis kostjale hoiatuse laenulepingu ülesütlemise kohta kui kostja ei tasu võlgnevust täiendava tähtaja jooksul ehk hiljemalt 17.01.2022. a. Kostja tasus põhivõla katteks 800 eurot. 08.03.2022. a teatise kohaselt loovutas AS E nõude J B vastu üle AS-ile PlusPlus Capital.
13.J B füüsilise isikuna sõlmis lepingu tarbijana võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5 tähenduses.
14.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Riigikohus on märkinud, et tarbijakrediidilepingu regulatsioon erineb tunduvalt tavalise laenulepingu regulatsioonist. Selle põhjus on tarbija kui õiguskäibes nõrgema poole õiguste suurema kaitsmise vajadus. Tarbijakrediidilepingut puudutavates vaidlustes tuleb kohtul kontrollida seadusest tulenevate nõuete täitmist, mille võimalikele rikkumistele on pool viidanud (vt Riigikohtu 15. jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-13, p 12). Hageja tugineb oma nõudes kostjapoolsele lepingurikkumisele. Kostja kinnitab, et tunnistab võlgnevust 1 563,13 eurot (sh kõrvalnõuded).
15.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kumbki pool ei ole tühisusele tuginenud.
Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06 p 14, 3-2-1122-08 p 19). Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (VÕS § 406 lg 1) . Detsembris 2020. a, so poolte vahel lepingu sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 20,09% (vt Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks olema krediidikulukuse määr vähemalt 60,27% aastas. Hagiavaldusele lisatud lepingu järgi on kostjale väljastatud krediidi kulukuse määr 59,28%. Kuivõrd lepingujärgne krediidikulukuse määr ei ületa Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra üle kolme korra, ei ole pooltevaheline leping tühine VÕS 4062 lg 1 alusel krediidikulukuse määra suuruse tõttu.
16.Kostja ei heida hagejale ette vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist, mistõttu kohus VÕS § 4034 jj ei käsitle.
17.Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole lepingujärgseid osamakseid teinud. Saadud krediidilimiidi kasutamisest 2 000 eurost on kostja tasunud 800 eurot ja tunnistab nõuet 1 563,13 eurot koos kõrvalnõuetega. Põhinõudele (sh selle suurusele) 1 038,38 eurot kostja vastu ei vaidle. Kohus rahuldab hageja nõude põhivõla osas.
18.Kuivõrd kostja ei ole omapoolseid lepingulisi kohustusi täitnud, on võlausaldajal õigus kohaldada õiguskaitsevahendeid (VÕS § 101) kostja suhtes. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult viivist. Poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingujärgne viivise määr on 40,9% (lepingu tingimuste järgi). Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Riigikohus on seisukohal, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13, 17, 18).
19.Kostja on seisukohal, et hageja viivisenõue on ebaproportsionaalselt suur, mis toob kaasa lepingulise kokkuleppe tühisuses ning võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses
20.Kohus nõustub, et hageja viivise nõue on ebaproportsionaalselt suur ja viivisemäär ületab seaduses ettenähtud viivisemäära ca 4 kordselt. Sellist selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Riigikohus on leidnud, et eelduslikult tuleb hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p 13). Lisaks ei luba VÕS § 415 lg 1 tarbijalt nõuda võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Riigikohus on eeltoodus lahendis tuginedes VÕS § 41 selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel.
21.Seega rahuldab kohus viivise nõude osaliselt (seadusjärgses määras) ja mõistab kostjalt välja viivise 267,69 eurot.
22.Hageja nõuab hagis lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele ka lisanduvat viivist TsMS § 367 alusel.
23.TsMS § 367 kohaselt võib esitada viivisenõude koos põhinõudega hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Vaidlust ei ole selles, et kostja on oma laenulepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, vaidlust ei ole ka selles, et kohustust rikkunud lepingupoole suhtes on võlausaldajal õigus rakendada õiguskaitsevahendeid. Pooled on selleks (maksete tasumisega viivitamise või tasumata jätmise puhuks) lepingus kokku leppinud viivise tasumise kohustuse.
24.Kohus arvestab aga asjaolu, et lepingujärgne viivisemäär on suurem seadusjärgsest määrast ning kohtu hinnangul ei ole õiglane laenuvõtjat viivisenõuetega asetada olukorda, kus põhikohustus ei vähene, küll aga tuleb tasuda viivisemakseid (VÕS § 88 lg 8). Lisaks eeltoodule ei täidaks viivis enam oma olemuslikku kompensatsioonilist iseloomu võlausaldaja ning kohustuse täitmise distsiplineeriva vahendina võlgniku jaoks, vaid seaks võlgniku olukorda, kus pidevalt jooksva / suureneva viivise tõttu ei ole ta suuteline põhikohustust täitma sattudes nn võlaorjusse. Kohus on seisukohal, et TsMS § 367 alusel esitatud viivise nõue on põhjendatud seaduses sätestatud määras. Alates 21.12.2022. a kuulub tasumisele viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude 1 038,37 euro täitmiseni.
25.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude tasumist 35 eurot. Hageja on kohtuvälises menetluses kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatut ja lepingu teenustingimuste punktist VI 4 ja hinnakirjas . VÕS 1132 lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel:
1) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. 2) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. 3) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro (vt ka polte vahel sõlmitud lepingu teenustingimuste p VI 4). VÕS 1132 lg 2 p 3 kohaselt on hageja arvestanud sissenõudmiskulu kostjale saadetud kolme meeldetuletuskirja eest 35 eurot (25+5+5). Hageja palub välja mõista kostjalt sissenõudmiskulu kokku35 eurot. Kohus leiab, et sissenõudmiskulu 35 eurot ei ole põhjendatud. Hagi materjalide juurde ei ole lisatud tõendeid, et hageja oleks kostjale saatnud tasuta meeldetuletuskirja. Hageja poolt lisatud võlateatised ei tõenda, et need teatised oleks kostjale edastatud. Võlateatiste esitamine ei tõenda, et need on ka kostjale edasi saadetud ja kätte toimetatud. Kuna kohus saab hagi rahuldada ainult õiguslikult põhjendatud ulatuses, siis jätab kohus meeldetuletuskirja maksumuse osas hagi rahuldamata
26.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt.
Menetluskulude jaotus
27.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kulude jaotuse alusel kindlaks kohtuotsuses kui nende kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist.
28.Kohus rahuldab hagi osaliselt (77,83% ulatuses). Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 jäävad menetluskulud poolte kanda vastavalt hagi rahuldamise ulatusele, st 77% hageja menetluskuludest jääb kostja kanda ja 22,17% kostja menetluskuludest hageja kanda.
29.Kostja esindaja poolt esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et esindajal on ajaliselt kulunud 4,5 h kokku summa 450 eurot. (100 euro/ tund) * hagimaterjalidega tutvumine ja asjaolude väljaselgitamine – 1 h; * hagiavaldusele vastuse koostamine – 1 h; * hageja seisukohaga tutvumine - 2 h; * menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 h. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja poolt esitatud ajakulu on ülepaisutatud. Väheusutav, et juriidiliste teadmistega esindajal kulub eelpool märgitud tegevustele märgitud ajakulu. Kohus toob siinkohal välja hageja poolt esitatud seisukohaga tutvumine 2 tundi, mis on väheusutav.
Seisukoht koosneb ca 2 lk tekstist, mõned lõigud on korduvad mis on välja toodud hagiavalduses. Samuti on väheusutav, et menetluskulude nimekirja koostamisele kulus 0,5 tundi. Juriidiliste teadmistega esindajal ei kulu ca 10 lause koostamiseks 0,5 tundi (mis on eelnevalt vastuses juba kirjas). Kohus peab põhjendatuks esindaja ajakulu 3 tundi. Kohus loeb kostja esindaja põhjendatud õigusabikuludeks kokku 300 eurot, millest 66,51 eurot jääb hageja kanda (22,17% 300 -st).
30.Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulu 1 340 eurot, millest 350 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ning 990 eurot õigusabikulu. Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt oli tsiviilasja menetlemise ajakulu 8,25 tundi: Dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 tundi – 180 eurot; Hagiavalduse koostamine ja esitamine 2 tundi – 240 eurot; Kostja 18.05.2021. a vastusega koos lisadega tutvumine, läbitöötamine ja õiguslik analüüs 1,5 tundi – 180 eurot; Hageja 23.01.2023. a seisukoha koostamine, ülevaatamine ja esitamine 3 tundi – 360 eurot; Menetluskulude nimekirja koostamine 0,25 tundi – 30 eurot; Riigilõiv 350 eurot. Kohtu hinnangul on õigusabikulu ülepaisutatud ning taotluses märgitud õigusabitoimingutele väidetavalt kulutatud aeg ei vasta kolme menetlusdokumendi koostamisele ja tõendite kogumisele tavapärase keerukuse ja mahuga võlaõiguslikus vaidluses tegelikult vajaminevale ajakulule. Menetluskulude väljamõistmisel tuleb eelkõige arvestada seda, missuguses ulatuses oli osutatud õigusteenust seoses menetlusosalise kohtus esindamisega s.o kohtule menetlusdokumentide koostamise ning kohtule esitamisega. Ülepaisutatud on 23.01.2023. a seisukoha koostamise ajakulu. Hagiavaldus koosneb 3 lk ja seisukoht 2 lk tekstist (enamus teksti koosneb paragrahvidest). Kohus on seisukohal, et kostja ei pea kandma kulutusi seoses sellega, et hageja esindaja komplekteerib dokumente ja neid analüüsib. Samuti on esindaja poolt ülepaisutatud ja eluliselt väheusutav, et esindajal kulus kostja vastusega tutvumiseks (õiguslik analüüs ja läbitöötamine) 1,5 tundi. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik ajakulu 5,25 tundi tunnihinnaga 120 eurot. Hageja esindaja töötunni hind on mõistliku suurusega, Seega on hageja põhjendatud menetlusulu kokku 980 eurot (350 eurot riigilõiv + 630 eurot õigusabukulu) 77,83 % hageja menetluskuludest jääb kostja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja menetluskulude katteks 762,73 eurot (77,83% 980-st).
31.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4.
32.Kostja palub hagejalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4.
TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.