Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu 1(5)

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused OK Incure OÜ esitas Viru Maakohtule hagi S. M. vastu võlgnevuse nõudes. Kohus võttis hagiavalduse 27.12.2022 menetlusse. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ning 27.12.2022 menetlusse võtmise määrus isiklikult kätte toimetatud 06.01.2023. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 20.01.2023 hagile vastust esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne 2(5)

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 järgi tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja on esitanud nõude kostja vastu kostja ja IPF Digital AS vahel 06.06.2021 sõlmitud krediidilepingust nr xxxxxxxx tulenevate nõuete täitmiseks. Kostja on füüsiline isik ning seetõttu vastavad kohtu hinnangul poolte vahel sõlmitud lepingud tarbijakrediidi lepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 ja § 402 lg 1 tähenduses. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Riigikohus on selgitanud, et tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (Riigikohtu lahend nr 3-2-117-17, p 20). Alates 01.07.2015 sõlmitud lepingute puhul kehtib VÕS § 4062 lg 1, mille järgi tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. VÕS 4062 lg 3 järgi kui tarbijakrediidileping on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Hageja palub hagis kostjalt IPF Digital AS ja kostja vahel 06.06.2021 sõlmitud krediidilepingust nr xxxxxxxx tulenevad järgmised nõuded: põhivõlgnevus 628 eurot, intressivõlgnevus 84,28 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 174,77 eurot ning sissenõudmiskulu 40 eurot. 06.06.2021 krediidilepingust nr xxxxxxxx nähtuvalt on krediidikulukuse määraks 59,91 % aastas. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga veebilehe kohaselt oli mais 2021 keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 18,68%. Lepinguga ettenähtud krediidi kulukuse määr ületas seega Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidi kulukuse määra enam kui 3 korda (3 x 18,68 = 56,04%). Kostja ja krediidiandja vahel sõlmitud tarbijakrediidileping on tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tühine. VÕS § 4062 lg 3 järgi kui tarbijakrediidileping on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. 3(5)

Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Kuivõrd kostja on saanud krediidisumma ning kostja on rikkunud krediidilepingut, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tagastamata krediidisumma 628 eurot. Seoses tarbijakrediidilepingu tühisusega puudub krediidiandjal õigus nõuda kostjalt enamat intressi kui VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras. www.intressikalkulaator.ee kasutades on seadusjärgne intressivõlgnevus 0 eurot (põhinõudelt 628 eurolt, periood 12.12.202112.04.2022, so lepingu ülesütlemiseni, perioodis päevi 122). Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär oli viidatud perioodil 0,00%. Seega, hageja nõue intressi summas 84,28 euro väljamõistmiseks jääb täies ulatuses rahuldamata. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seoses lepingu tühisusega on viivist võimalik nõuda VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras. www.viivisekalkulaator.ee kasutades on viivisevõlgnevus põhjendatud 34,82 euro ulatuses (põhinõudelt 628 eurolt, periood 13.04.2022-21.12.2022, VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras). Kohus jätab sissenõutavaks muutunud viivisenõude summas 139,95 eurot rahuldamata (174,77-34,82= 139,95 eurot). Hagiavalduses palub hageja kostjalt VÕS § 1132 lg-le 2 tuginedes välja mõista sissenõudmiskulud summas 40 eurot. VÕS § 1132 lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: p 2 sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja sissenõudmiskulu summas 40 eurot ei ole põhjendatud, kuivõrd hagile ei ole lisatud ühtegi meeldetuletuskirja. Kohus jätab eeltoodust tulenevalt hageja sissenõudmiskulu summas 40 eurot rahuldamata. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 06.06.2021 IPF Digital AS ja kostja vahel krediidilepingu nr xxxxxxxx alusel tekkinud põhivõlgnevuse summas 628 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse summas 34,82 eurot. Hagi jääb rahuldamata järgmiste nõuete osas: sissenõudmiskulu 40 eurot, intressivõlgnevus 84,28 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 139,95 eurot. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 4(5)

Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja on märkinud menetluskuluks riigilõivu 245 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 65 eurot ning hagi esitamisel tasutud riigilõiv 180 eurot). Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on põhjendatud. Arvestatuna hagi rahuldamise ulatust jäävad menetluskulud hageja kanda 28,56% ulatuses ja kostja kanda 71,44 % ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 175,03 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.