Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

1(4)

Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Kohtla-Järve linn (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu) esitas Viru Maakohtule hagi M. P. vastu võlgnevuse nõudes. Kohus võttis 29.12.2022 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati hagiavaldus ja 29.12.2022 menetlusse võtmise kohtumäärus avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 14.01.2023 kätte. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, 06.02.2023 hagile vastanud. Kohus edastas kostjale 04.01.2023 ja 12.01.2023 menetlusdokumendid aadressile xxx ning menetlusdokumendid tagastati hoiutähtaja möödumisel. 06.03.2023 seisuga puudub rahvastikuregistri andmetel kostjal kehtiv elukoht ja kostjal puudub Eestis viibimiseks elamisluba, seejuures on kostja andmed arhiveeritud, töötamise registri ja MTA andmetel kostjal kehtivat töösuhet ei ole ning väljamakseid alates detsember 2014 tehtud ei ole, mistõttu ei ole kohtul võimalik menetlusdokumente kostjale tööandja vahendusel kätte toimetada. 07.12.2022 Pärnu Maakohtu kohtumäärusest (maksekäsu kiirmenetluse lõpetamine) nähtuvalt ei ole hagejale (Kohtla-Järve Linnavalitsus) kostja elukoht teada, e-posti aadress: xxx on kehtetu. Kohtul puuduvad andmed kostja tegeliku elu- ja viibimiskoha kohta. Seega eeldused tagaseljaotsuse kätte toimetamiseks Ametlike Teadaannete vahendusel on täidetud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. 2(4)

TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. Hagis toodud asjaolude kohaselt oli poolte vahel sõlmitud 25.03.2014 üürileping nr 33/2014 tähtajaga kuni 25.06.2014, eluruumi aadressiga xxx kasutamiseks. Üürilepingut pikendati korduvalt ning 22.09.2015 sõlmiti viimane üürileping nr 50/2015 tähtajaga 03.03.2016 ja üürilepingu lõppemise päeval kostja eluruumi ei vabastanud ning kostja jätkas eluruumi kasutamist. OSK Grupp OÜ tegeleb Kohtla-Järve linnaosas elamufondi haldamisega ning elanikele kommunaalteenuste osutamisega ning viimane esitas kostjale igakuiseid arveid kommunaalteenuste eest. 12.10.2017 esitas OSK Grupp OÜ hagejale, kui korteriomanikule taotluse, milles palus munitsipaalkorteri kommunaalteenuste eest tekkinud võlgnevuse tasumiseks. 24.05.2018 sõlmisid hageja ja OSK Grupp OÜ kompromisslepingu nr 2-8.12/223 võlgnevuse tasumiseks. 1. aprilli 2018 seisuga oli kostja põhivõlgnevuse kommunaalteenuste eest kokku summas 2 537,29 eurot (perioodil aprillist 2014 – märtsini 2018). 23.05.2022 sõlmisid hageja ja OSK Grupp OÜ uue kompromisslepingu nr 2- 8.12/7, mille kohaselt rahuldas hageja mh kostja kommunaalteenuste võlgnevuse. 01.12.2021 seisuga oli kostjal põhivõlgnevus kommunaalteenuste eest kokku summas 2571,93 eurot (periood aprillist 2018novembrini 2020). 27.12.2022 seisuga on kostjal hageja ees põhivõlgnevus kommunaalteenuste eest kokku summas 5 109,22 eurot. Kohus leiab, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 22.09.2015 sõlmitud üürilepingust nr 50/2015 tuleneva põhivõlgnevuse summas 5109,22 eurot (periood aprill 2014 kuni november 2020). TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub hagis välja mõista kostjalt menetluskulud summas 595 eurot (riigilõiv). Kohus leiab, et riigilõiv on põhjendatud menetluskulu. Kohus rahuldas hagiavalduse täies ulatuses ning menetluskulud jäävad kostja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 595 eurot (so maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 153,28 eurot ning hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 441,72 eurot). TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. 3(4)

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.