X avaldus Tallinn, Nõmme tee 63a korteriühistu vastu dokumentidega tutvumise võimaldamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. septembri 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Puudutatud isik Tallinn, Nõmme tee 63a korteriühistu (registrikood 80089899), lepinguline esindaja Marie Tsine
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 30. septembri 2022. a määrus muutmata.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
3.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli X (avaldaja) avaldus Tallinn, Nõmme tee 63a korteriühistu (puudutatud isik) vastu dokumentidega tutvumise võimaldamiseks.
2.Harju Maakohus rahuldas 10. juuni 2021. a määrusega avalduse osaliselt ning jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse osas, millega maakohus avalduse rahuldas ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda jättis. Ringkonnakohus tegi uue määruse, millega jättis avalduse rahuldamata ning maaja ringkonnakohtu menetluskulud avaldaja kanda. Ringkonnakohus määras, et menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Tallinna Ringkonnakohtu määrus jõustus 7. mail 2022.
3.Maakohtu menetluses 5. mail 2021 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt olid puudutatud isiku menetluskulud maakohtus 1008 eurot. Puudutatud isikule osutati õigusteenuseid tunnihinnaga 120 eurot (koos käibemaksuga 144 eurot). Õigusabiteenuste osutamise ajakulu oli 7 tundi.
4.Avaldaja vaidles puudutatud isiku menetluskuludele vastu leides, et kuna lepinguline esindaja oli füüsiline isik, mitte Cavere Õigusbüroo, siis pidi õigusteenuse hind olema ilma käibemaksuta. Avaldaja märkis, et puudutatud isik ei ole korteriomanikele esitatavatel majanduskulude arvetel õigusteenusega seotud kulusid kajastanud, millest avaldaja järeldas, et puudutatud isik ei ole neid kulusid reaalselt kandnud. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus mõistis 30. septembri 2022. a määrusega avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulude hüvitise 840 eurot (koos käibemaksuga).
5.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuli praeguses asjas mõista menetluskulud välja koos käibemaksuga. Puudutatud isik kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa seetõttu õigusteenusele lisanduvat käibemaksu maha arvata.
5.2.Vastuseks avaldaja seisukohale, et korteriühistul tekkinud lepingulise esindaja kulud pidid kajastuma korteriomanike majanduskulu arvetel, leidis maakohus, et üldjuhul tasub korteriühistu õigusteenuste eest korteriomanike selleks otstarbeks makstud summadest (majanduskulud). Korteriühistu võib vastavalt olukorrale otsustada, kas hüvitamisele kuuluv summa kajastub kõigi korteriomanike arvetel või üknses vastavat kulu hüvitama kohustatud isiku arvel.
5.3.Maakohus leidis, et puudutatud isiku lepingulise esindaja õigustoimingud olid tervikuna vajalikud ja põhjendatud. Teenuste osutamise ajakulu 7 tundi vastab menetlusdokumentide sisule ja mahule ning on seetõttu põhjendatud ja vajalik. Maakohus leidis siiski, et lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) on ülemäärane. Selline tasumäär on põhjendatud advokaadist esindaja puhul. Keskmine lepingulise esindaja tunnitasu isiku puhul, kes ei ole advokaat ei tohiks ületada keskmise keerukusega asja puhul 100 eurot (ilma käibemaksuta). Seega on puudutatud isiku põhjendatud menetluskulude suurus (7x100x20%) 840 eurot (koos käibemaksuga).
2-20-17583 Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda, alternatiivselt poolte endi kanda.
6.1.Avaldaja leiab, et maakohus eksis asja sisulisel lahedamisel sellega, et menetles üksnes dokumentidega tutvumise nõuet, kuigi avaldaja esitas ka teabe saamise nõude.
6.2.Teiseks rikkus maakohus avaldaja hinnangul menetlus- ja materiaalõiguse norme sellega, et lubas menetluses osaleda lepingulisel esindajal, kes ei vasta TsMS §-s 218 sätestatud nõuetele. Puudutatud isiku lepingulisel esindajal Sulev Tammemäel on üksnes bakalaureuse kraad, mitte magistrikaad. Isik, kes ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-is 218 sätestatud nõuetele, ei saa olla menetluses lepinguliseks esindajaks. Selline isik saab TsMS § 228 lg 1 kohaselt olla menetlusosalise nõustajaks. Nõustaja võib esinda kohtuistungil koos menetlusosalisega (mitte üksi esindusõiguse alusel) ning anda selgitusi. Nõustaja ei saa teha menetlustoiminguid ega esitada taotlusi. Nõustaja kulud ei kuulu TsMS § 175 lg 2 kohaselt hüvitamisele.
6.3.Avaldaja hinnangul ei ole puudutatud isik tõendanud, et on menetluskulud kandnud, kuna ei ole vastavaid maksedokumente esitanud. Õigusabikulude kandmine ei nähtu puudutatud isiku majanduskulu arvetelt.
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja määruskaebusele seisukoha esitamiseks.
8.Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta. Kuna menetluskulud jaotati Tallinna Ringkonnakohtu 29. märtsi 2022. a määrusega, mis jõustus 7. mail 2022, siis ei saa avaldaja maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas vaidlustada. Puudutatud isikut esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p-ile 2 vastava haridusega jurist, mistõttu avaldaja väited lepingulise esindaja kohtus esindamiseks vajaliku hariduse kohta on alusetud. Puudutatud isik palus mõista temalt välja menetluskulude vaidlustamisega praeguses menetluses kantud menetluskulud 554 eurot 40 senti.
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
11.Määruskaebuse väidete kohaselt on oleks maakohus pidanud jätma vaidlustatud määrusega menetluskulud puudutatud isiku kanda või alternatiivselt poolte endi kanda. Avaldaja leidis ka, et kuna tema hinnangul ei vasta puudutatud isiku lepingulise esindaja kvalifikatsioon TsMS §s 218 sätestatud nõuetele, siis tuleks menetluskulud jätta üldse välja mõistmata.
12.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016. a määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14; 5. veebruari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-1414536, p 15 ja 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukusega, samuti
2-20-17583
menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 3. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785, p 31.4; 27. mai 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-16812/57, p 19.2).
12.Ringkonnakohus selgitab seoses määruskaebuse väidetega järgmist. Maakohtu vaidlustatud määrusega määras maakohus praeguses asjas menetluskulud kindlaks lähtudes Tallinna Ringkonnakohtu 29. märtsi 2022. a määrusest, millega praegune vaidlus sisuliselt lahendati. TsMS § 178 lg 1 esimese lause kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Avaldaja oleks saanud menetluskulude jaotust vaidlustada esitades määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 29. märtsi 2022. a määruse peale. Avaldaja seda ei teinud ning menetluskulude jaotust puudutav määrus jõustus 7. mail 2022. Praeguse määruse peale kaevates sai avaldaja vaidlustada üksnes menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.
13.Ringkonnakohus ei nõustu ka avaldaja seisukohaga, et kuna puudutatud isiku lepingulise esindaja kvalifikatsioon ei vasta TsMS § 218 lg 1 p-s 2 nimetatud nõuetele, siis tuleb jätta menetluskulud välja mõistmata. Toimiku materjalidest nähtuvalt on puudutatud isiku lepinguline esindaja esitanud koos vastusega avaldusele volikirja ning oma haridust tõendava diplomi (tl 18). Esitatud diplomi kohaselt on Sulev Tammemäe lõpetanud 18. detsembril 2000 Õigusinstituudi ning talle on omistatud baccalaureus artiumi kraad õigusteaduse erialal. Nimetatud kraad vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud nõuetele, kuna see vastab Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lg 22 tähenduses magistrikraadile. Sulev Tammemäele väljastatud diplom tõendab, et tal on magistrikraadiga võrdsustatud haridus õiguse õppesuunal. Seega on avaldaja seisukoht puudutatud isiku lepingulisel esindajal TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud nõutava hariduse puudumise kohta põhjendamatu.
14.Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Puudutatud isiku arvetel ei pea olema eraldi selgelt välja toodud, millise kulurea arvelt on tasutud menetluskulud käimasolevas kohtuvaidluses. See on korteriühistu raamatupidamise küsimus, kuidas vastavaid kulusid arvetel kajastatakse.
15.Kuna avaldaja vaidlustas menetluskulude kindlaksmääramise määrust, siis ei kuulu puudutatud isiku määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulud TsMS § 178 lg 4 kohaselt hüvitamisele. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.