lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-17583/19

Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 29.03.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-17583/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
29.03.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1659
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tallinn, Nõmme tee 63a korteriühistu80089899(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 29.03.2022, Tallinn Kohtuasja number

2-20-17583

Kohtuasi

X avaldus Tallinn, Nõmme tee 63a korteriühistu vastu dokumentidega tutvumiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.06.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinn, Nõmme tee 63a korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik Tallinn, Nõmme tee 63a korteriühistu (registrikood 80089899), esindaja Sulev Tammemäe

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 10.06.2021 määrus tühistada osas, milles maakohus avalduse rahuldas ja jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu 10.06.2021 määrus muutmata.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus avaldaja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtulahendi jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1.X (avaldaja) esitas 27.11.2020 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Nõmme tee 63a korteriühistu (puudutatud isik/korteriühistu) vastu dokumentidega tutvumiseks. Avaldaja taotles, et kohus kohustaks puudutatud isiku juhatust andma teavet ja võimaldama avaldajal tutvuda dokumentidega, mis olid juhataja, töövõtja ja raamatupidaja poolt koostatud või saadud seoses 31.10.2020 kuni 03.11.2020 teostatud hekkide lõikuse ja elektripirnide vahetus töödega (näiteks, dokumentide all oli mõeldud töödega seotud juhatuse otsused, lepingud töövõtjaga, tööde vastuvõtmise aktid, töövõtja arved, maksekorraldused).
2.Avaldaja oli korteriühistu liige. Korteriühistu teavitas 30.10.2020, et kinnisasjal viiakse läbi töid. 24.11.2020 saadeti e-kiri oktoobrikuu majanduskulude arvega. Seoses eeltooduga esitas avaldaja 30.10.2020 korteriühistule teabenõude, millele korteriühistu ei vastanud kahe nädala jooksul. Puudutatud isik, kes on kohustatud pidama raamatupidamisarvestust, peab vormistama raamatupidamise algdokumendid selliselt, et oleks võimalik majandustehingu asjaolusid ja õiguspärasust tõendada. Arvete esitamine juriidilisele isikule on kohustuslik. Avaldaja soovis dokumentidega tutvuda nii kiiresti kui võimalik. Avaldaja selgitas, et ta tahtis dokumentide alusel kontrollida, kas tööde teostamiseks oli õiguslik alus ja kas tööd vastasid majanduskavale, hinnata teostatud tööde majanduslikku mõtekust ja kas anonüümselt saadetud e-kiri oli ühistu liikmetele kohustuslik. Avaldaja taotles dokumentidega tutvumise võimaldamist ühistu majandustegevuse asukohas. Puudutatud isiku vastuväited
3.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle läbivaatamata. Avaldaja soovis saada korteriühistult teavet. Samas tõi avaldaja esile, et korteriühistul oli kehtiv majanduskava ning tema lõplikuks huviks oli üksnes tuvastada, kas ühistu poolt tellitud tööd vastavad majanduskavale, kas need olid vajalikud ja majanduslikult mõttekad. Majanduskava nägi ette juba jooksvad tööd ning muud kulud. Avaldaja esitas ise kohtule tõendid, millest nähtus, milliseid töid plaanib korteriühistu teha. Avaldajale selgitati, milliste kululiikide alla majanduskavas plaanitavad tööd lähevad. Vastavad kululiigid oli majanduskavas ka reaalselt olemas. Seega olid avaldajal olemas kõik andmed, mis puudutasid ühistu tegevust ning midagi juurde esitada polnud võimalik. Hinnang, kas tööd olid otstarbekad, oli subjektiivne hinnang mitte korteriühistu tegevuse küsimus. Teabe andmist võis piirata tulenevalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Teabenõudmise õigust ei saanud tõlgendada laiendavalt, st ühistu liige ei või nõuda ükskõik, millist teavet. Maakohtu määrus
4.Maakohus jättis puudutatud isiku taotluse avalduse läbivaatamata jätmiseks rahuldamata ja rahuldas avaldaja avalduse osaliselt. Kohus kohustas korteriühistu juhatust võimaldama avaldajal tutvuda lepingutega, mis olid sõlmitud seoses 31.10.2020 kuni 03.11.2020 teostatud hekkide lõikuse ja elektripirnide vahetuse tööde teostamisega ning määras kindlaks, et korteriühistu on kohustatud võimaldama dokumentidega tutvumist enda asukohas hiljemalt 20 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda. Maakohus lahendas avaldust tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1, lg 5, lg 7, korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 45 lg 1, lg 2 ja lg 3 alusel hagita menetluses. Avaldusega oli võimalik taotletavat eesmärki saavutada (TsMS § 423 lg 2 p 2). Avaldaja pöördus korteriühistu poole 30.10.2020 ja kohtusse 27.11.2020 ning seega oli avaldus tähtaegne. Korteriühistu liige sai nõuda tutvumist selliste dokumentidega, mis olid olemas või mida ühistu on kohustatud koostama. Kui pooled vaidlevad selle üle, kas dokument, mida avaldaja näha

soovib, on olemas või mitte, peab avaldaja põhistama dokumendi olemasolu. Avaldaja põhistas ja selgitas piisavalt, miks ta arvas, et puudutatud isikul oli võimalik täita avaldaja esitatud nõue. Kohus nõustus avaldaja seisukohaga, et kõnealuste tööde (heki pügamine ja valgustusega seotud tööd) teostamiseks olid vajalikud lepingud ja muud dokumendid, sh arved. Puudutatud isik polnud avaldaja teabenõudele vastanud ega ka kohtule selgitanud, milliste lepingute alusel töid teostati. Puudutatud isik ei märkinud, et tööde teostamise aluseks olid suulised lepingud. Seega sai eeldada, et olid kirjalikud lepingud. Korteriomanikul on õigus tutvuda kantavate kulude kujunemise aluseks olevate lepingutega. Puudutatud isiku esitatud majandamiskava ei tõendanud lepingute sõlmimist. Puudutatud isik keeldumise aluseid ei põhistanud. Kohus ei lahendanud käesolevas menetluses vaidlust selle üle, kas teostatud tööd olid põhjendatud või mitte. Avaldaja sai kohtus esitada samasisulise taotluse nagu kohtueelselt. Lubatud ei olnud taotleda tutvumist selliste dokumentidega, mida ei olnud korteriühistult enne kohtusse pöördumist küsitud. Avalduses palutud juhatuse otsuste, tööde vastuvõtmise akti, arvete ja maksekorralduste esitamist avaldaja taotleda ei saanud, kuna puudutatud isikule esitatud teabenõudes avaldaja nimetatud dokumentide esitamist ei palunud. Avaldust ei saanud rahuldada teabe osas, mida korteriühistult varasemalt ei nõutud. Puudutatud isiku määruskaebus

5.Puudutatud isik palus tühistada maakohtu määrus ja teha uus, millega jätta avaldus läbivaatamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Avaldus oli perspektiivitu ja sellega polnud võimalik saavutada eesmärki. Avaldaja soov polnud saada teavet korteriühistu tegevuse kohta. Avaldaja pidi põhistama, miks ta arvas, et ühistul olid küsitud dokumendid olemas. Avaldaja seda ei teinud. Avaldaja sai mh tutvuda kõikide korteriühistu dokumentidega, viibida korteriühistu liikmete üldkoosolekutel ja vajalikku teavet kõikidest korteriühistuga seotud tehingutest ja toimingutest. Avaldaja ei põhistanud, miks ta arvas, et ühistul oli võimalik tema nõuet täita. Kohus ei uurinud, kas küsitud lepingud tegelikult olemas olid. Puudutatud isiku hinnangul polnud tal võimalik maakohtu määrust täita. Ühistul puudusid määruse resolutsioonis väljatoodud lepingud. Lisaks ei nõustunud puutatud isik sellega, et ta jättis avaldaja teabenõudele vastamata. E-posti aadress, millelt saadetakse arveid ja muid dokumente ei olnud mõeldud ühistu liikmetega suhtlemiseks, vaid ühistu poolt kirjade saatmisteks, st tegemist oli nn mittevastatava e-posti aadressiga (noreply email). Juhatuse liikmel oli e-posti aadress, mis oli ka avaldajale teada, kuid sellele avaldaja teabenõuet ei saatnud. Sellest tulenevalt polnud avaldajal alust teabe nõudmiseks kohtu kaudu. Menetluse edasine käik
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks. Avaldaja määruskaebust ei toetanud. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule TsMS § 663 lg 5 alusel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt osas, milles maakohus avalduse rahuldas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas ise uue määruse, millega jätab avalduse selles osas rahuldamata. Samuti muudab ringkonnakohus menetluskulude jaotust. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Maakohus rahuldas avalduse osaliselt ja kaebuse esitas ainult korteriühistu. Avaldaja ei vaidlustanud maakohtu määrust rahuldamata jäetud osas. Seega on maakohtu määrus TsMS §

463 lg 2 kaudu kohalduva § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud osas, milles maakohus jättis avalduse rahuldamata.

8.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nõude õigusliku aluse moodustavad KrtS § 45 lg-d 1 ja 3. Avaldaja peab piisavalt selgelt näitama, milliste konkreetsete dokumentide ja teabega ta tutvuda soovib (Riigikohtu 16.01.2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-07, p 14). Dokumendid peavad olema piisavalt piiritletud, et kohus saaks otsustada nõude rahuldamise või rahuldamata jätmise üle. Ühtlasi peab kohus saama tuvastada, et dokument, millega tutvumist taotletakse, on isiku valduses, kellelt tutvumise võimaldamist nõutakse (Riigikohtu 17.01.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-10, p 12). Tutvumist saab nõuda selliste dokumentidega, mis on olemas või mida ühistu on kohustatud koostama. Kui pooled vaidlevad selle üle, kas dokument, mida avaldaja näha soovib, on olemas või mitte, peab avaldaja põhistama dokumendi olemasolu (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492, p 14.1. ja p 14.2). Väite põhistamine TsMS § 235 kohaselt on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et avaldaja oli avaldust piisavalt selgitanud ja põhistanud. Maakohus lähtus eeldusest, et korteriühistul pidid olemas olema kirjalikud lepingud tööde teostamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu sellise seisukohaga. Esiteks kehtib hagita menetluses uurimisprintsiip. Maakohus oleks pidanud vajadusel määrama puudutatud isikule tähtaja täiendavate selgituste andmiseks ja küsima selget seisukohta lepingute sõlmimise kohta. Teiseks jättis maakohus arvestamata, et töövõtuleping võib olla sõlmitud ka suuliselt (võlaõigusseaduse § 11 lg 1 ja § 635). Sellisel juhul ei saa eeldada, et korteriühistul oleksid sellised dokumendid olemas. Seega nähtub, et maakohus lähtus avalduse lahendamisel ebaõigetest eeldustest. Praegusel juhul vaidles puudutatud isik avaldusele vastu, kuna küsitud kirjalikke lepinguid tal pole olemas. Asja lahendamisel tuli kohtul arvestada, et puudutatud isikule negatiivse asjaolu tõendamise võimalused olid piiratud. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul polnud avaldaja väited piisavalt veenvad ja avaldaja polnud avaldust piisavalt põhistanud, miks ta arvas, et korteriühistul olid olemas küsitud lepingud. Seetõttu puudus alus avalduse rahuldamiseks. Maakohus jättis õigesti puudutatud isiku taotluse avalduse läbivaatamata jätmiseks rahuldamata ning lahendas avalduse sisuliselt. Praegusel juhul ei esinenud ühtegi alust avalduse läbivaatamata jätmiseks (TsMS § 423) nagu korteriühistu soovis. Seega rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei pea ringkonnakohus vajalikuks vastata määruskaebuse muudele väidetele.
9.TsMS § 173 lg 3 alusel muudab ringkonnakohus menetluskulude jaotust maakohtus. Kuna avaldus jäi täies ulatuses rahuldamata, siis jäävad kõik menetluskulud maakohtus TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel samuti avaldaja kanda. Asjaolu, et määruskaebus kuulus rahuldamisele osaliselt (ringkonnakohus jätab avalduse rahuldamata, mitte läbivaatamata) ei anna alust menetluskulude teistsuguseks jaotamiseks. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja