Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused OÜ Aktiva Finants esitas Viru Maakohtule hagi A. S. vastu võlgnevuse nõudes. Kohus võttis 30.12.2022 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja 30.12.2022 menetlusse võtmise kohtumäärus avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 18.01.2023 kätte. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, 02.02.2023 hagile vastanud. Kostja ei ela registrijärgsel aadressil xxx (12.12.2022 Pärnu MK määrus; eelmärgitud korteris kostja ei ela, korter on tühi) ning kostja eposti aadressil: xxx edastatud e-kirjadele ei vasta. Politsei- ja Piirivalveametil puuduvad kostja elu- ja viibimiskoha kohta andmed. 06.03.2023 töötamise registri väljavõtte kohaselt ei ole kostjal kehtivat töösuhet ning kohtul ei ole võimalik menetlusdokumente tööandja vahendusel kätte toimetada. MTA andmetel väljamaksed puuduvad. Rahvastikuregistri andmete kohaselt registrijärgne elukoht (xxx) muutunud ei ole, mistõttu puuduvad kohtul andmed kostja elu- ja viibimiskoha kohta. Seega eeldused tagaseljaotsuse kätte toimetamiseks Ametlike Teadaannete vahendusel on täidetud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, 2(4)

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 2021,21 eurot, intressivõlgnevus 133,16 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 334,10 eurot ning edasiulatuv viivis alates 31.12.2022 põhinõudelt 2021,21 eurolt 16,90 % aastas kuni põhinõude täitmiseni. Kohus on seisukohal, et Swedbank AS ja kostja vahel 19.12.2019 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 19-127460-VL alusel tekkinud põhivõlgnevus 2021,21 eurot, intressivõlgnevus 133,16 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 334,10 eurot (periood 08.01.2022-30.12.2022) ning edasiulatuv viivis alates 31.12.2022 põhinõudelt 2021,21 eurolt 16,90 % aastas kuni põhinõude täitmiseni, on põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt VÕS 1132 lg 2 alusel sissenõudmiskulusid summas 50 eurot. VÕS § 1132 lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: 3) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja on pärast lepingu ülesütlemist saatnud kostjale kolm (01.06.2022, 11.07.2022 ja 16.08.2022) meeldetuletuskirja. Seega eeltoodust tulenevalt on hageja sissenõudmiskulud põhjendatud 35 euro ulatuses. Sissenõudmiskulu 15 euro osas jääb rahuldamata, kuivõrd tõendeid, mis kinnitaksid vastavas ulatuses sissenõudmiskulu põhjendatust esitatud ei ole. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja Swedbank AS ja kostja vahel 19.12.2019 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 19-127460-VL alusel tekkinud põhivõlgnevuse 2021,21 eurot, intressivõlgnevuse 133,16 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 334,10 eurot (periood 08.01.2022-30.12.2022) ning edasiulatuva viivise alates 31.12.2022 põhinõudelt 2021,21 eurolt 16,90 % aastas kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 3(4)

Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja on märkinud menetluskuludeks 745 eurot (sh riigilõiv 385 eurot ja 360 eurot õigusabikulu, käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole 360 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Eeltoodud põhjustel on kohtu arvates põhjendatud õigusabi kulude suuruseks 240 eurot (2 tunni tasu x 120 eur) käibemaksuta. Hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks on 625 eurot (385 riigilõiv + 240 õigusabikulu, käibemaksuta). Arvestatuna hagi rahuldamise ulatust jäävad menetluskulud hageja kanda 0,59% ulatuses ja kostja kanda 99,41 % ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 621,31 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.