2-22-15773/7 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

8.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded Inkassoteenused OÜ esitas 20.10.2022 Viru Maakohtule hagi V.T. vastu võlgnevuse nõudes ning 01.12.2022 hagiavalduse täienduse. Esitatud hagiavalduse ja täienduse kohaselt sõlmisid V.T. ja Primero Finance OÜ (endine ärinimi mogo OÜ) 20.01.2022 (kohtu märkus: õige kuupäev 21.01.2022, kui kostja allkirjastas lepingu, vt. VÕS § 11 lg 4) laenulepingu nr XXXX, mille alusel sai kostja 7499 eurot ning mida kostja kohustus tagastama osamaksetena hiljemalt 15.01.2028. Kostja jättis täielikult tasumata laenulepingu osamaksed. Kostja ei ole reageerinud Primero Finance OÜ poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul. Primero Finance OÜ oli sunnitud ütlema laenulepingu üles. Laenuleping on ülesöeldud alates 11.05.2022, mille seisuga moodustas põhiosa võlgnevus 7499 eurot. 03.05.2022 loovutas Primero Finance OÜ laenulepingust tuleneva võlanõude Inkassoteenused OÜle ning teavitas kostjat nõude loovutamisest. Vaatamata hageja poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele jäi võlgnevus tasumata. Kostja võlgneb hagejale laenulepingust tulenevalt järgnevad summad: 1) põhivõlgnevus 7499 eurot; 2) intressid summas 788,20 eurot (laenulepingu ülesütlemise kuupäeva seisuga). Vastavalt laenulepingu punktile 5.1. maksab laenusaaja laenuandjale laenult intressi eritingimuste p-s 3 sätestatud määras, mida arvestatakse laenu tagastamata põhiosalt iga päeva eest alates laenu väljamaksmise päevast (kaasa arvatud) kuni lepingu järgse viimase tagasimakse päevani (välja

kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja ei ole kirjaliku vastust hagiavaldusele esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjalid loeti kostjale TsMS § 3141 lg 1 alusel kätte toimetatuks saatmisega e-posti aadressile xxxxx (kostja enda poolt käesolevas tsiviilasjas kasutatud meiliaadress) kolme tööpäeva möödumisel saatmisest, s.o. 21.12.2022, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 04.01.2023. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hagiavalduses märgib hageja, et nõue on loovutatud 03.05.2022. Kohus ei pea nimetatud kuupäeva tõenäoliseks, kuivõrd nimetatud kuupäeval ei olnud veel V.T. ja Primero Finance OÜ vaheline leping lõppenud. 03.08.2022 ja 08.09.2022 võlateatistes märgib hageja, et on tegelikkuses omandanud nõude 26.07.2022. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad kostja ja Primero Finance OÜ (endine ärinimi mogo OÜ) 21.01.2022 (kostja allkirjastas ja sai laenu 21.01.2022 -vt. VÕS § 11 lg 4) sõlmitud laenulepingust nr XXXX, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele tasumata laenusumma 7499 eurot. VÕS § 94 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi. Tasumata on intressi osamaksed 15.02.2022- 181,77 eurot, 15.03.2022– 215,80 eurot, 15.04.2022– 214,85 eurot, 10.05.2022 – 175,78 eurot, kokku summas 788,20 eurot. Kohus leiab, et hageja intressinõue kuulub samuti rahuldamisele ja kostjalt väljamõistmisele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista VÕS § 113 lg 1 tulenev lepingujärgne sissenõutavaks muutunud viivis 0,09% päevas põhinõudelt 7499 eurolt alates 11.05.2022 – 20.10.2022 163 päeva eest summas 1100,01 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivise arvestusega. Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus sissenõutavaks muutunud viivise määraga 0,09% päevas põhinõudelt 7499 eurolt alates 21.10.2022 kuni otsuse tegemiseni 06.03.2023 (k.a) 137 päeva eest, mis moodustab 924,63 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivised 06.03.2023 seisuga kokku summas 2024,64 eurot (1100,01 + 924,63). Hageja on taotlenud ka peale lahendi tegemist tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 07.03.2023 edasiulatuv lepingujärgne viivis 0,09% päevas põhinõude jäägilt kuni põhinõude 7499 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 5474,36 eurot (7499 – 2024,64). Hageja on esitanud ka nõude poolte vahel sõlmitud lepingu punktide 2 ja 10.2. alusel leppetrahvi 250 euro nõudmiseks. Lepingu eritingimuste punkti 2 kohaselt kohustus kostja esitama esialgsele võlausaldajale 30 päeva jooksul laenu väljamaksmisest dokumendid, mis tõendavad laenu abil sõiduki ostmist ning asjaolu, et sõiduki omanikuna on liiklusregistrisse kantud kostja. Antud lepingulist kohustust on kostja rikkunud. Leppetrahv on VÕS § 158 lg 1 järgi lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe); võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160); võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2) (vt ka Riigikohtu 10. mai 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3617, p 1). Kohus ei ole tuvastanud eelloetletud tingimusi välistavaid asjaolusid. VÕS § 162 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja ei ole leppetrahvi nõudele vastu vaielnud. Kohus rahuldab hageja leppetrahvinõude summas 250 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, siis jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Hageja palub menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 840 eurot, lepingulise esindaja kulud (õigusabi) summas 192 eurot (ilma käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast ja seega kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv summas 840 eurot. Hageja on märkinud hagiavalduses, et kandis õigusabikulusid kokku summas 192 eurot (käibemaksuta), arvestusega 96 eurot/tund. Osutatud õigusabi 2 tunni ulatuses sisaldas dokumentidega tutvumist, nende analüüsi 40 minutit ja hagi koostamist 1 tund 20 minutit. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja esindustasu suuruseks 96 eurot tunnis (käibemaksuta). Kohus leiab, et nimetatud tunnitasu määr on mõistlikus suuruses. Samuti peab kohus märgitud ajakulu õigusabi osutamisel mõistlikuks. Seega on hageja õigusabikulud summas 192 eurot (käibemaksuta) põhjendatud ja kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. Kokkuvõttes moodustavad hageja põhjendatud menetluskulud 1032 eurot (840 + 192). Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik