Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

I. A.i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ning vabastas R. J.i usaldusisiku kohustustest. 25.02.2021 esitas võlausaldaja OÜ L Harju Maakohtu 10.02.2021 kohtumäärusele määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus 22.10.2021 määrusega osaliselt rahuldas, tühistas Harju Maakohtu 10.02.2021 määruse ning saatis asja tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Harju Maakohus määras 06.12.2021 määruses rahuldamata I. A. taotlus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks, pikendada I. A. kohustustest vabastamise menetlus kuni seitsme aastani alates kohustustest vabastamise menetluse algusest (12.05.2015) ja kohustada võlgniku usaldusisikut R. J.i esitama kohtule hiljemalt 12.04.2022 võlgniku kõikide arvelduskontode väljavõtted, andmed võlgniku kõikide sissetulekute ja seoste kohta äriühingutega ning võlgniku igakuiste kulutuste kohta perioodil 12.05.2015-12.04.2022. Usaldusisik on esitanud usaldusisiku aruanded 31.05.2016, 01.06.2017 (täiendas 09.06.2017), 06.06.2018, 16.08.2019 ja 12.06.2020. 02.03.2023 toimunud ärakuulamisel osales usaldusisik. Ärakuulamisele võlgnik ei ilmunud, kohus luges võlgnikule kohtukutse kättetoimetatuks PankrS § 6 lg 3 alusel. Teade kohtuistungi toimumisest oli edastatud kõikidele võlausaldajatele. Usaldusisiku väitel ei ole ta saanud võlgnikult andmeid, mille alusel aruandeid esitada ning võlgnik väidab sõnumite vahendusel, et on viiendat või kuuendat kuud välismaal. Usaldusisik soovib end taandada usaldusisiku rollist. Kohus teatas, et vabastab R. J.i usaldusisiku kohustustest ning teatas käesolevas asjas lahendi tegemise aja. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg-st 2 lähtuvalt kohaldatakse enne FiMSi jõustumist esitatud kohustustest vabastamiste avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022.a. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati 12.05.2015. Harju Maakohus pikendas võlgniku kohustustest vabastamise menetlust 06.12.2021 määrusega kuni 12.05.2022. PankrS § 175 lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses.

Kohus tõi 06.12.2021 määruses, millega pikendati võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestust 7 aastani, välja, et kuivõrd kohtule ei ole esitatud võlgniku kohustuste vabastamise menetluse vältel ammendavalt informatsiooni (puudub informatsioon võlgniku igakuiste sissetulekute, kohustuste, arvelduskontode väljavõtete, töökohtade ja seoste kohta erinevate äriühingutega), on kohtu hinnangul vajalik välja selgitada võlgniku kohustuste täitmisega seotud asjaolud, millest lähtuvalt kohustas kohus võlgniku usaldusisikut R. J.i esitama kohtule hiljemalt 12.04.2022 võlgniku kõikide arvelduskontode väljavõtted, andmed võlgniku kõikide sissetulekute ja seoste kohta äriühingutega ning võlgniku igakuiste kulutuste kohta perioodil 12.05.2015-12.04.2022. Võlgniku usaldusisik nõutud andmeid (ega ka muid täiendavaid andmeid) ei ole tähtaegselt (ega käesolevaks ajaks) esitanud. Võlgniku poolt esitatud aruannetest nähtuvad järgmised andmed: Aruande /periood

kp, 31.05.2016 01.06.1530.04.16 Sissetulek Eelduslikult 1200 eurot/kuus (bruto) Võlausaldajatele 1487,19 tehtud väljamaksed

01.06.2017 01.05.1630.04.17 Eelduslikult 1200 eurot/kuus (bruto) 1234,50

06.06.2018 01.05.1730.04.18 Eelduslikult 1200 eurot/kuus (bruto) 1134,48

16.08.2019 01.05.1830.04.19 Eelduslikult 1200 eurot/kuus (bruto) 534,48

12.06.2020 Esitamata 01.05.1901.05.2030.04.20 12.05.22 Eeldus? likult 1200 eurot/kuus (bruto) 267,84 ?

02.03.2023 toimunud ärakuulamisel osales usaldusisik, kelle väitel ei ole ta saanud võlgnikult andmeid, mille alusel aruandeid esitada ning võlgnik väidab sõnumite vahendusel, et on viiendat või kuuendat kuud välismaal. Usaldusisik soovib end taandada usaldusisiku rollist. Kohtu hinnangul nähtub kohtu ette toodud asjaoludest, et võlgnik ei ole täitnud talle PankrS §s 173 nimetatud kohustusi ja on kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohtu hinnangul on võlgnik kohelnud võlausaldajaid ebavõrdselt, kuivõrd võlgnik on põhjendamatult jätnud väljamaksed AS-ile S, AS-ile S, Eesti Vabariik Xxxx kaudu ning notar A. A.ile tegemata ning varasemalt tehtud väljamaksete puhul ei ole järginud jaotisi (jaotised on omaalgatuslikult ümberarvestatud lähtuvalt eeldusest, et AS-il S ja AS-il S puuduvad võlgniku vastu nõuded). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik täitnud PankrS § 173 lõikest 2 tulenevaid kohustusi sh ei ole võlgnik esitanud kohtule täielikke ja ammendavaid andmeid oma tulude ja vara kohta. Kohtule on esitatud andmed võlgniku eeldusliku brutosissetuleku kohta lähtuvalt kohtule esitatud lepingust, kuid ei ole tõendatud võlgniku kõiki sissetulekuid, sh töötasust lähtuvaid igakuiseid reaalseid sissetulekuid. Kohus hinnangul ei ole eluliselt usutav, et võlgnik on seotud mitmete äriühingutega sealt tulu saamata. Kohtu hinnangul nähtub võlgniku tegevusest pigem soovimatus võlausaldajate nõudeid rahuldada ja/või rahuldada neid väheses, piiratud ulatuses, kui reaalne objektiivne takistus selle tegemiseks, mis oleks kogu kohustustest vabastamise perioodi vältel olnud põhjuseks, miks ei ole võimalik olnud võlausaldajatele väljamaksete tegemine või nende tegemine lähtuvalt reaalsest sissetulekust kohustustest vabastamise perioodi vältel. PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohtu hinnangul on soovimatus võlausaldajatele

väljamakseid teha ning kohtule täielike andmetega nõuetekohaseid usaldusisiku aruandeid esitada tahtlik tegevus, mistõttu on võlgniku rikkumine süüline. Vastavalt PanrkS § 175 lg 8 kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetab menetluse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad I. A.i kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.