Menetlusosalised ja nende Hageja: Aktiva Finants OÜ (registrikood 10746479, A. esindajad Weizenbergi 20, 10150 Tallinn); Hageja lepingulised esindajad: Alla Žulinskaja ja Irina MetslerVerner (Julianus Inkasso OÜ, e-post: [email protected]); Kostja: S. S. (isikukood xxxx, xxxx). Menetluse liik kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt S. S.lt (isikukood xxxx) hageja Aktiva Finants OÜ (registrikood 10746479) kasuks välja 2636,50 (kaks tuhat kuussada kolmkümmend kuus eurot ja 50 senti), millest 2080,58 eurot on põhinõue, 108,74 eurot on intressi, 50 eurot on võla sissenõudmise kulu ja 397,18 eurot on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.
2.Mõista kostjalt S. S.lt (isikukood xxxx) hageja Aktiva Finants OÜ (registrikood 10746479) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.06.2022 põhinõudelt 2080,58 eurolt kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulude jaotus
Mõista kostjalt S. S.lt (isikukood xxxx) hageja Aktiva Finants OÜ (registrikood 10746479) kasuks menetluskuludena välja 1695 (üks tuhat kuussada üheksakümmend viis) eurot, millest 385 eurot on riigilõiv ja 1310 eurot on kulud õigusabile.
3.Mõista kostjalt S. S.lt (isikukood xxxx) hageja Aktiva Finants OÜ (registrikood 10746479) kasuks välja viivis menetluskuludelt 1695 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Kohustada kostjat S. S.i (isikukood xxxx) kandma menetluskulud Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxxx viitenumbriga 915569898.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid P OÜ ja kostja 19.10.2018 laenulepingu nr xxxx. Kostja ja B OÜ sõlmisid 19.02.2020 laenulepingu nr xxxx. Kuna kostja laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles P OÜ 27.03.2021 lepingu xxxx üles. B OÜ ütles 04.06.2020 lepingu xxxx üles. P OÜ loovutas hagejale 30.03.2021 nõude kostja vastu koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. B OÜ loovutas 10.03.2021 hagejale nõude kostja vastu koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
2.19.10.2018 P OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingu nr xxxx alusel on kostja võtnud välja krediiti summas kokku 600 eurot. Kostja on laenuandjale põhiosa katteks tasunud kokku 19,42 eurot, seega on põhiosa võlgnevus summas 580,58 eurot (600 eurot– 19,42 eurot). 19.02.2020 B OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu nr xxxx alusel on kostjale väljastatud laen 1500 eurot. Laen ning intressid tuli tagastada hiljemalt 23.01.2025. Kostja ei ole laenuandjale põhiosa katteks midagi tasunud, seega on põhiosa võlgnevus 1500 eurot. Lepingute alusel on põhiosa võlgnevus kokku 2080,58 eurot (1500 eurot + 580,58 eurot).
3.Hageja viitas VÕS § 397 lõikele 1. Laenulepingus nr xxxx leppisid pooled intressimääraks kokku 15,8 % aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 1. osamaksest, s.o. alates 20.03.2020 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni, s.o. kuni 19.05.2020 summas 58,51 eurot (19,72 eurot + 19,51 eurot + 19,28 eurot). Seega on intressi võlgnevus summas 58,51 eurot.
4.Hageja viitas VÕS § 113 lõikele 1. Hageja nõuab viivist põhivõlalt 2080,58 eurolt lepingu nr xxxx alusel alates nõude loovutamise päevast 30.03.2021 kuni hagi esitamiseni 13.06.2022 kostjale kasulikumal moel ehk lepingus xxxx kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras ehk 15,8% kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 397,18 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 397,18 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt 2080,58 eurolt kuni selle tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.06.2022. Hageja palus kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt viivise alates hagi esitamise järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni.
5.Hageja viitas VÕS § 1132 lõikele 2. Hageja palus kostjalt välja mõista võla sissenõudmise kuluna 50 eurot. Kostjale on saadetud 1 tasuline kiri 25 eurot, 2 tasulist kirja 5 eurot ja kolm tasulist kirja 5 eurot. Muud kulud on 15 eurot. Muud kulud olid nõude andmete töötlemise ja
kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni ja e-kirja teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulud ning võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
6.Hageja nõue koosneb põhinõudest 2080,58 eurot, intressist 58,51 eurot, võla sissenõudmise kulud 50 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõue 397,18 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõue. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 385 eurot ja õigusabikulud 480 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt.
7.01.08.2022 seisukohtades osundas hageja, et kostja ei ole põhistanud võlgnevuse osalist tunnistamist summas 1590 eurot. Kostja taotlust jätta menetluskulud hageja kanda pidas viimane arusaamatuks. Kompromissina pakkus hageja kostjale põhivõla tasumist summas 2080,58 eurot, intressivõlgnevuse tasumist summas 58,51 eurot, sissenõudekulude tasumist summas 50 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise tasumist summas 397,18 eurot. Muuhulgas lisandub täiendav viivise nõue seadusjärgses viivisemääras summas 166,45 eurot. Kompromissi korras pakkus hageja, et kostja tasub kohtumenetlusega seotud kulud osaliselt ehk õigusabikulude katteks 240 eurot ning poole riigilõivust 192,50 eurot. Lisaks võimaldas hageja kompromissi korras võla ajatamist kolmeks aastaks (36 kuud).
8.07.12.2022 seisukohtades selgitas hageja, et B OÜ-ga sõlmitud laenulepingu puhul tuvastati kostja isik tema saadetud foto alusel. Fotolt nähtuvad isikut tõendav dokument ja isik reaalajas. Foto on tehtud 19.02.2020 kell 18:40. Võrreldud on dokumendil oleva isiku fotot ja taustal oleva isiku näokujutist, kliendiankeedil olevaid andmeid dokumendil nähtuvate andmetega, isiku vanust pildil ja sünniaega, sugu.
9.Enne lepingu sõlmimist oli kliendil võimalik tutvuda kliendikeskkonnas tagasimaksegraafikuga, milles nähtub nii igakuine tagasimakse põhiosa summa, intress kui ka sõlmitava lepingu lepingutasu. Lisaks kuvati kliendile tarbijakrediidi infolehte ja personaalseid tingimusi. Laenulepingu üldtingimustega on klientidel alati võimalik tutvuda lehel xxxx. Üldtingimustega tutvumiseks ei olnud vaja kliendikontole siseneda.
10.Lepingu sõlmimiseks läks kostja Interneti lehele xxxx, lõi endale kasutajakonto ja logis sisse. Kostja on esmakordselt kliendikontole sisenenud 19.02.2020 kell 17:25:58 IP-aadressilt xxxx. Kui klient on sisse loginud, saab ta esitada taotluse. Kostja esitas taotluse 19.02.2020 kell 17:30:27. Taotlus rahuldati 19.02.2020 kell 18:43, laen väljastati 19.02.2020 kell 19:06. Kuna Eesti Väärtpaberite Keskregistris olid olemas andmed pensionikonto sissemaksete kohta ning kostja oli teinud isikusamasuse tuvastamise pilttuvastusena, samuti kinnitanud kliendikeskkonnas laenutaotluse, rahuldati taotlus pangakonto väljavõtet küsimata. Taotluse esitamisel ning andmete kinnitamisel loeti kliendi e aktsept lepingu sõlmimiseks antuks. Krediidiandja nõustus lepingu sõlmimisega taotluse rahuldamisel ning väljamakse tegemisel.
11.Kokku lepitud intressimäär oli 15,78% aastas, st 15,78%/12 kuuga = 1,315% kalendrikuus. Viivisemäär oli 0,12% päevas. Krediidikulukuse määr oli 19,99% aastas. Kostja ise esitas krediidivõimelisuse hindamiseks andmed laenuandja blanketil. Kostja märkis, et tema muud kohustused on 125 eurot. Krediidiandja lähtus muude kohustuste puhul ettevõttesisesest miinimummäärast 221 eurot. Kostja märkis, et tema netosissetulek on 1285 eurot. Krediidiandja lähtus EVK andmetest, mille kohaselt oli netosissetulek 889 eurot kalendrikuus. Sissetulekut hinnati Eesti Väärtpaberite Keskregistri pensionikonto sissemaksete alusel. Eelnevate andmete põhjal arvutas krediidiandja igakuise maksimaalse krediidilimiidi 164 eurot.
12.Lisaks kontrollis krediidiandja krediidiregistrid ja Krediidiinfot, Ametlikke Teadaandeid, politsei finantssanktsioone ja kohtumenetlusi. Krediidiinfo päringu vastuseks oli, et kostjal puuduvad registreeritud maksehäired. Sama vastuse andis Krediidiregister. Ametlikes Teadaannetes ei olnud ühtegi teadet.
13.Kostja on teostanud ühe tagasimakse summas 50 eurot. Esimese osamakse tähtaeg oli 20.03.2020. Laekumine 50 eurot arvestati põhiosa katteks summas 16,58 eurot, intresside katteks summas 19,72 eurot ja muude kulude katteks summas 13,68 eurot, viiviste katteks 2 senti.
14.P OÜ ja kostja vahel on sõlmitud 19.10.2018 laenuleping nr. xxxx, mille alusel on kostja võtnud välja krediiti 600 eurot. P OÜ tuvastas kostja isiku läbi selle, et kostja täitis isikusamasuse tuvastamise ankeedi. Enne lepingu sõlmimist oli kostjal võimalik tutvuda kliendikeskkonnas tagasimaksegraafikuga, milles nähtus nii igakuise tagasimakse põhiosa summa, intress, kui ka sõlmitava lepingu lepingutasu. Lisaks kuvati kliendile tarbijakrediidi infoleht ja personaalsed tingimused. Laenulepingu üldtingimustega on klientidel alati võimalik tutvuda lehel xxxx.
15.Lepingu sõlmimiseks läks kostja Interneti lehele xxxx, lõi endale kasutajakonto ja logis sisse. Kliendi andmete väljavõttest nähtub, et 19.10.2018 on esmalt edastatud euroteabeleht, siis lepingueelne teave, sealhulgas üldtingimused ja tarbijainfo leht. Viimast kinnitab kostjale saadetud krediidiandja e-kiri. Seejärel edastas krediidiandja kostjale e-kirja, mille lisaks olid tutvumiseks lepingu põhi- ja üldtingimused ning hinnakiri. Kokku lepitud intressimäär oli 39,97% aastas, st 39,97%/12 kuuga = 3,331% kalendrikuus. Viivisemäär oli 0,11% päevas. Krediidikulukuse määr oli 49% aastas.
16.Krediidivõimelisuse hindamiseks esitas kostja andmed, mille kohaselt oli tema töötasu 1100 eurot ja pension 233 eurot. Majapidamiskuludeks teatas kostja 150 eurot ja kohustuse suuruseks 61 eurot. Eelnevate andmete põhjal arvutas krediidiandja igakuise maksimaalse krediidilimiidi. Lisaks tegi laenuandja päringud registritesse. Krediidiandja on koostanud ka riskiprofiili. Krediidiandja küsis ja kostja esitas panga poolt kinnitatud konto väljavõtted, kuid laenuandjal ei ole võimalik esitada pangakonto väljavõtet ilma, et sealt ei nähtuks kolmandate isikute andmed. Selliselt riivaks laenuandja kolmandate isikute õigusi liigselt.
17.Kostja väidetud maksete osas leidis hageja, et kostja ei ole tõendanud, et väidetavalt tasutud summad oleksid märgitud kuupäevadel oleksid tasutud B OÜ ja kostja vahel sõlmitud 19.02.2020 laenulepingu nr. xxxx või P OÜ ja kostja vahel sõlmitud 19.10.2018 laenulepingu nr. xxxx katteks. Kui kostja väidab, et ta on teostanud kindlad maksed kindlatel kuupäevadel, tuleb kostjal oma väidet tõendada.
18.Kostja sõlmis lepingud laenuandjatega sidevahendi abil. Kostja laenutaotluse on esitatud elektrooniliselt B OÜ ning P OÜ kodulehe vahendusel. Hageja viitas VÕS §-le 52, §-le 402, §-le 404, §-le 408. Kostjaga sõlmitud tarbijakrediidileping oli sõlmitud sidevahendi abil, mistõttu on kõik lepingu dokumendid, sh poolte andmed jms, edastatud poolte vahel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
19.Laenulepingu sõlmimiseks tuli kostjal lisaks isiku tuvastamisele end registreerida laenuandjate koduleheküljel ning laenutaotluse esitamisel pidi kostja eelnevalt täitma ankeedi oma andmetega, tutvuma laenulepingu tingimustega, neid kinnitama, peale mida tekkis võimalus laenuandjatele laenutaotlus esitada. Laenuandjate koduleheküljel on esitatud detailselt ja
põhjalikult kogu oluline teave laenulepingu tingimuste ja selle sõlmimisega seonduva kohta. Lepingu sõlmimiseni ei ole võimalik jõuda ilma teabega tutvumata ja tingimusi aktsepteerimata. Kostja tutvus tingimustega ja aktsepteeris neid. Kostja kinnitas lepingute vastavust tema soovidele, huvidele, vajadustele ning majanduslikule seisule ning teadlikkust laenu võtmisega kaasnevatest ohtudest. Kostja on lepingute tingimusi aktsepteerinud, ta on nendega nõustunud ning need on saanud lepingu lahutamatuks osaks. Kostja sai laenu ning asus seda osaliselt tagastama.
20.Hageja on tõendanud, et isikusamasuse tuvastamisel viibis just kostja, mitte kolmas isik. Laenuandjad on isikutuvastust teostanud e-identimisega RahaPTS § 20 lg 1 p 1 ja laenuandjate sise-eeskirjadega kooskõlas. Igat konkreetset laenutaotlust hinnati eraldi laenuandjate siseeeskirjade alusel. Laenuandjatel on olemas tegevusluba (https://www.fi.ee/et/pangandus-jakrediit-0/pangandus-jakrediit/krediidiandjad/eesti-krediidiandjad) ning nad alluvad otseselt Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Sellest tulenevalt on kõik krediidiandjate sise-eeskirjad ja laenu andmise hindamise kriteeriumid, sh meetodid Finantsinspektsiooni poolt kinnitatud ning amet teostab korrapärast järelevalvet krediidiandjate tegevuse üle.
21.Laenuandjad on hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivsete otsusteni. Laenuandjad on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Laenuandjad on kogunud teavet ja hinnanud kostja krediidivõimelisust. Tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud ühegi regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%), lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Analüüside tulemusena selgus, et kliendi igakuine netosissetulek oli piisav laenutaotluste rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui kliendi sissetulekud.
22.Kui taotluste täitmisel esitas kostja laenuandjale ebaõigeid andmeid, ei saa laenuandjatele ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Laenuandjad ei saa eeldada, et temale esitatud andmed ei ole õiged. Kui kostja soovis teadlikult teist lepingupoolt eksitada, käitus ta VÕS § 14 tulenevate nõuete vastaselt. Kui taotluste täitmisel esitas kostja laenuandjatele ebaõigeid andmeid, ei saa laenuandjatele ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Vastutustundliku laenamise nõuete täitmist vajaliku hoolsusega ei saa käsitleda positiivse tulemuse garantiina kliendi hilisema maksevõime suhtes. Veelgi enam, kostja on laenuandjatele ka tagasimakseid sooritanud.
23.Kui kohus otsustab, et kostjale laenu andes ei rikkunud laenuandjad vastutustundliku laenamise kohustust, langevad sellega ära kõik kostja vastuväited hagiavaldusele. Kostja puhul on tegemist teovõimelise subjektiga, kes saab aru oma tegudest ja peab kandma oma tegude tagajärgi. Laenulepingute sõlmimisel oli kostja teadlik, et laen on kohustus mida tuleb täita.
24.Laenulepingus nr xxxx leppisid pooled intressimääraks 15,8 % aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 1. osamaksest alates 20.03.2020 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni ehk kuni 19.05.2020 summas 58,51 eurot (19,72 + 19,51 + 19,28). Seega on intressi võlgnevus summas kokku 58,51 eurot. Viimasest tulenevalt on hageja 13.06.2022 hagiavalduses esitanud vaid B OÜ ja kostja vahel sõlmitud 19.02.2020 laenulepingust nr xxxx nr xxxx tuleneva intressinõude.
25.Samas oli P OÜ ja kostja vahel sõlmitud 19.10.2018 laenulepingus lepitud kokku intressimääras 39,97% aastas. Laenulepingu nr xxxx alusel kohustus kostja tasuma intressi arvete
alusel. Kostjal on intressi võlgnevus alates 10.01.2021 kuni 10.03.2021 summas 50,23 eurot (12,20+19,98+18,05). Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust moodustub intressi võlgnevus kokku summas 108,74 (58,51 eurot +50,23 eurot) eurot, mitte 58,51 eurot nagu seda on märgitud 13.06.2022 hagiavalduses.
26.Hageja palus kostjalt põhivõlgnevusena välja mõista 2080,58 eurot, intressina 108,74 eurot, sissenõudekuluna 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisena 397,18 eurot. Hageja palus mõista kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.06.2022 kuni põhinõude summalt 2080,58 eurolt kuni nõude täitmiseni.
27.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 1695 eurot, millest esindaja kulud on 1310 eurot ja riigilõiv 385 eurot. Hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 120 eurot. Antud summa ei sisalda käibemaksu. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamise tasu oli 20 eurot. Täiendavate alusdokumentidega tutvumiseks ja nende analüüsiks, hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks, lisade kogumiseks ja komplekteerimiseks ning dokumentide esitamiseks kohtule kulus 3 h 50 min ehk 460 eurot.
28.16.11.2022 istungil osalemiseks kulus 25 min ja 50 eurot. Täiendavate alusdokumentidega tutvumiseks ja nende analüüsiks, 7.12.2022 selgituste ja taotluse ettevalmistamiseks kulus kokku 6 h ja 720 eurot. 19.01.2023 menetluskulude nimekirja koostamiseks kulus 30 min ja 60 eurot. Kokku kulus 1310 eurot. Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja palus, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxxx viitenumbriga 915569898
KOSTJA VASTUVÄITED
29.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja võttis hagi nõude osaliselt õigeks summas 1590 eurot. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda, sest kostja on juba xxxx.
30.08.08.2022 seisukohas teatas kostja, et ta ei saa teha kompromissi. Kostjal on ka teisi võlgnevusi täitemenetluses. Kostja on xxxx. Ebaõige on hageja väide, et ta ei ole midagi maksnud. Kostja konto väljavõttest nähtub, et kostja on tasunud 08.07.2020 8,58 eurot, 09.08.2020 53,37 eurot, 11.09.2020 53,37 eurot, 03.11.2020 53,37 eurot ja 10.11.2020 53,37 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
31.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele.
32.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) kostja ja P OÜ sõlmisid 19.10.2018 laenulepingu nr xxxx 600 euro laenamiseks; 2) kostja ja B OÜ sõlmisid 19.02.2020 laenulepingu nr xxxx 1500 euro laenamiseks; 3) kostja sai mõlema laenulepingu alusel laenusummad kätte; 4) kuna kostja laenulepingulisi kohtusi ei täitnud, ütles P OÜ 27.03.2021 laenulepingu üles; 5) kuna kostja laenulepingulisi kohustusi ei täitnud, ütles B OÜ laenulepingu ütles 04.06.2020; 6) P OÜ loovutas hagejale 30.03.2021 nõude kostja vastu koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid; 7) B OÜ loovutas 10.03.2021 hagejale nõude kostja vastu koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
33.Pooled vaidlevad selle üle, millises ulatuses peab kostja täitma hagejale kahest laenulepingust tulenevad kohustused. Kostja tunnistas hageja nõuet summas 1590 eurot. TsMS § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuna kostja võttis hageja nõude õigeks summas 1590 eurot, tuleb antud ulatuses hageja nõue rahuldada õigeksvõtu alusel.
34.Hageja palus kostjalt kahe laenulepingu alusel mõista põhinõudena välja 2080,58 eurot, intressina 108,74 eurot, võla sissenõudmise kuluna 50 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 397,18 eurot ja täiendavalt sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras. Kostja sõlmis laenuandjatega lepingud sidevahendi abil. Kostja isik oli tuvastatud ning kostja esitatud andmete ja täiendavalt tehtud päringute alusel tuvastati tema sissetulekute suurus, kohustuste ulatus ning arvutati välja laenatav summa. Kostja ei ole teinud laenulepingute alusel suuremas summas tagasimakseid võrreldes hagis märgituga. Kostjal tuleb tõendada oma väiteid tagasimaksete kohta.
35.Kostja võttis nõude osaliselt õigeks, kuid ei põhistanud ülejäänud osas vastuväiteid. Kostja avaldas, et kuna ta on xxxx ja tal on veel teisi võlgnevusi, ei saa ta hagejaga teha kokkulepet. Kostja on tasunud laenulepingute alusel enam, kui hageja väidab. Kostja on tasunud 08.07.2020 8,58 eurot, 09.08.2020 53,37 eurot, 11.09.2020 53,37 eurot, 03.11.2020 53,37 eurot ja 10.11.2020 53,37 eurot.
36.16.11.2022 eelistungil (toimiku lk 74-75) selgitas kohus kostjale vajadust põhistada oma vastuväiteid hageja nõudele. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud kostja tõendeid enda väidetud maksete kohta. Hageja esitas kohtule andmed kostjale tehtud ja kostja tasutud maksetest (toimiku lk 118-119), millest kostja väidetud makseid ei nähtu. Muid sisulisi vastuväiteid kostja hageja nõudele ei esitanud. Kohus ei saa laenulepingust tulenevat nõuet jätta rahuldamata ainult põhjusel, et kostja on enda väidete kohaselt mittetöötav xxxx, kellel on mitmeid täitemenetluses täidetavaid võlgnevusi.
37.VÕS § 52 lg 1 p 1 sätestab, et sidevahendi abil sõlmitud lepinguks loetakse ettevõtja ja tarbija vahelist lepingut, kui leping sõlmitakse selliste lepingute sõlmimiseks kasutatavas turustus- või teenindussüsteemis. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Eeltoodust tulenevalt ei pea sidevahendi abil sõlmitud leping olema mõlema poole poolt allkirjastatud. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja sõlmis laenuandjatega lepingud sidevahendi abil.
38.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja sõlmis sidevahendi abil laenulepingu P OÜ-ga (toimiku lk 15-23). Krediidikonto leping nr xxxx sõlmiti 19.10.2018 ning selle kohaselt oli laenulimiidiks 600 eurot. Laenu tuli tagasi maksta 12 osamaksega. Intressimäär oli 39,97% aastas ja 3,33% kuus. Krediidi kulukuse aastamäär oli 49%. Lepingule oli lisatud laenu tagasimaksmise graafik, mida pooled korduvalt muutsid. Lepingule olid lisaks selle eritingimustele lisatud üldtingimused, samuti P üldtingimused. Üldtingimuste punkt 7.1. nägi ette, et viivise määraks on lepingus kokku lepitud intressi määr. Kostjale esitati Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht.
39.Hageja esitas P OÜ isikusamasuse tuvastamise ankeedi (toimiku lk 98) ja laenuandja koostatud koonddokumendi kliendi andmete kohta (toimiku lk 99). Hageja esitas andmed, mida P OÜ kostjale saatis enne lepingu sõlmimist (toimiku lk 102-111). Muuhulgas saadeti kostjale
lepingueelne teave ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht.
40.Kostja sõlmis sidevahendi abil laenulepingu ka B OÜ-ga (toimiku lk 24-35). Leping oli tarbijakrediidileping, laenu summaks oli 1500 eurot ning lepingutasuks 75 eurot. Intressimäär oli 15,8% aastas, krediidi kulukuse määr 19,99% aastas ning krediidi kogukulu tarbijale 2253 eurot. Lepingule oli lisatud tagasimakse graafik, samuti laenulepingu üldtingimused. Üldtingimused nägid muuhulgas ette laenu saaja kohustuse kinnitada, et tema poolt laenutaotluses ja muul viisil laenuandjale esitatud andmed ja dokumendid on õiged, täpsed ja ajakohased ning ta on esitanud laenuandjale kõik andmed ja dokumendid, milliste suhtes võib laenuandjal olla õigustatud huvi. Lisaks esitati kostjale Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht.
41.Täiendavalt esitas hageja kohtule B OÜ selgitused selle kohta, kuidas leping kostjaga sõlmiti (toimiku lk 83-85). Selgitusest nähtuvalt pidi kostja lepingu sõlmimiseks oma isiku tuvastama ja looma Internetilehel xxxx kasutajakonto. Kostja kohustuste suuruse tuvastamiseks pidi kostja ise esitama andmed oma kohustuste ja sissetulekute kohta. Kostja teatas, et tema netosissetulek on 1285 eurot ja kohustused 125 eurot. Krediidiandja lähtus miinimummäärast kohustuste osas summas 221 eurot ja sissetuleku puhul EVK andmetest, mille järgi oli sissetulek 889 eurot kuus. Nende andmete alusel arvutati välja maksimaalne krediidilimiit 164 eurot. Lisaks tehti päringud kostja kohustuste kohta. Täiendavalt esitas hageja kostjale saadetud teated seoses lepingu sõlmimisega (toimiku lk 86-94).
42.Eeltoodud tõenditest nähtub, et laenuandjad sõlmisid kostjaga laenulepingud kooskõlas kehtivate õigusaktidega. VÕS § 4031 lg 1 nägi ette, et enne lepingu sõlmimist pidi krediidiandja esitama tarbijale püsival andmekandjal Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel krediidiandja poolt pakutavatele lepingutingimustele ning vajaduse korral tarbija eelistustele ja tema poolt esitatud teabele tuginedes seaduses toodud andmed. Kostjale esitati vastav infoleht. Vaidlus puudub selle üle, et kostja sai mõlema lepingu alusel laenusummad kätte. Lepingutes selgitati kostjale, milline on intressimäär ja krediidi kulukuse määr.
43.Pooled leppisid laenulepingutes kokku intressimääras ja seaduses toodust kõrgemas viivisemääras. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele (RK TKo 3-2-1-120-08, p 12). Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi.
44.Riigikohus on ka leidnud, et mõistet viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt (RK TKo 3-2-1-25-16, p 13). Riigikohus on leidnud, et tüüptingimustel lepingu puhul on tühine selline viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Antud juhul laenulepingutes toodud viivisemäärad kolmekordselt seadusjärgset määra ei ületanud.
45.Laenulepingute sõlmimise ajal tuli krediidiandjal järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034, mille lõike 1 järgi on krediidiandja kohustatud järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet, omandama teabe tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks ja hindama krediidivõimelisust. Teisalt on tarbija kohustatud VÕS § 4034 lg 3 järgi esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 7 näeb ette, et kui krediidiandja rikub § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud
intressimäärast.
46.Asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et laenuandjad oleksid vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Hageja esitas andmed, mida kostja ise enda kohta B OÜ-le avaldas (toimiku lk 95) ja teostatud laenukoormuse arvutused (toimiku lk 96). Kostja avaldas, et tema igakuine sissetulek on 1285 eurot, igakuised finantskohustused 460 eurot ja muud kohustused 125 eurot. Hageja esitas andmed registritest, kuhu kostja kohta päringud tehti (toimiku lk 97) ning neist võlgnevusi ei nähtunud.
47.Hageja esitas P OÜ veebikeskkonnas koostatud koonddokumendi kliendi andmete kohta (toimiku lk 99). Kostja on avaldanud, et tema töötasu on 1100 eurot ja pension 233 eurot. Hageja esitas andmed nende päringute kohta, mida laenuandja kostja kohta koostas (toimiku lk 100101). Taustakontrolli raames makseraskusi ei tuvastatud. P OÜ koostas kostja suhtes riskiprofiili (toimiku lk 112-117). Kõrge riskiga faktoreid ei tuvastatud. Seega võib järeldada, et laenuandjad täitsid vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastupidist ei ole kostja väitnud ega tõendanud.
48.12.03.2021 saatis P OÜ kostjale teate laenulepingu nr xxxx ülesütlemise kohta (toimiku lk 36). Teate kohaselt oli kostja võlgnevuseks 122,16 eurot. Kostjal paluti võlgnevus tasuda hiljemalt 26.03.2021 ning talle teatati, et kui ta võlgnevust selleks ajaks ei tasu, loeb laenuandja lepingu lõppenuks 27.03.2021. Eelnevalt oli P OÜ saatnud kostjale võlateatisi (toimiku lk 44-46) ja arveid (toimiku lk 130-133).
49.B OÜ teatas kostjale laenulepingu ülesütlemisest 20.05.2020 (toimiku lk 37). Kostjale teatati, et laenuandja ütleb lepingu üles alates 04.06.2020, kuna kostja oli korduvalt kohustusi rikkunud ega olnud võlgnevust tasunud täiendavalt antud tähtaja jooksul. Kostjal paluti võlgnevus tasuda hiljemalt 03.06.2020. Eelnevalt oli B OÜ saatnud kostjale korduvaid võlgnevuse teateid (toimiku lk 41-43).
50.30.03.2021 edastas P OÜ kostjale teatise nõude loovutamise kohta hagejale (toimiku lk 38) ja 10.03.2021 saatis kostjale sama teate B OÜ (toimiku lk 39). Eeltoodut kokku võttes on laenuandjad põhjendatult öelnud laenulepingud võlgnevuste tõttu üles. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi. Kostja ei tasunud võlgnevust ka pärast selleks täiendava tähtaja andmist. Laenuandjad on loovutanud nõuded hagejale ning nõuete loovutamisest on kostjat teavitatud.
51.Kuna kostja ei ole esitanud muid vastuväiteid hageja nõudele ega ole neid tõendanud, kuulub hageja nõue kostja vastu rahuldamisele tervikuna ehk suuremas summas, kui kostja nõuet tunnistas. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõudena 2080,58 eurot, intressina 108,74 eurot ning hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 397,18 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.06.2022 põhinõudelt 2080,58 eurolt kuni põhinõude tasumiseni. Kuna kohus rahuldas hageja viivisenõude, tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 1132 lg 2 alusel välja mõista võla sissenõudmise kulu 50 eurot.
52.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda põhjusel, et kostja on xxxx. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimalda jätta hagi rahuldamise korral menetluskulusid
hageja enda kanda põhjusel, et kostjal puuduvad enda väiteil piisavad vahendid nende tasumiseks.
53.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 1695 eurot, millest esindaja kulud on 1310 eurot ja riigilõiv 385 eurot. Hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 120 eurot. Antud summa ei sisalda käibemaksu. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamise tasu oli 20 eurot. Täiendavate alusdokumentidega tutvumiseks ja nende analüüsiks, hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks, lisade kogumiseks ja komplekteerimiseks ning dokumentide esitamiseks kohtule kulus 3 h 50 min ehk 460 eurot.
54.16.11.2022 istungil osalemiseks kulus 25 min ja 50 eurot. Täiendavate alusdokumentidega tutvumiseks ja nende analüüsiks, 07.12.2022 selgituste ja taotluse ettevalmistamiseks kulus kokku 6 h ja 720 eurot. 19.01.2023 menetluskulude nimekirja koostamiseks kulus 30 min ja 60 eurot. Kokku kulus 1310 eurot. Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja palus, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxxx viitenumbriga 915569898.
55.Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud. Esindaja tunnitasu on mõistlik ja esindaja ajakulu õigusabi osutamiseks on kooskõlas kohtule esitatud menetluskulude sisu ning mahuga. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1695 eurot, millest 385 eurot on riigilõiv ja 1310 eurot on kulud õigusabile. Kostjat tuleb kohustada kandma menetluskulud Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxxx viitenumbriga 915569898. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 1695 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.