Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused AS PlusPlus Capital esitas Viru Maakohtule hagi A. V. vastu võlgnevuse nõudes. Kohus võttis 09.01.2023 hagiavalduse menetlusse. Kohtla-Järve Linnavalitsus on kohtule teatanud, et kostja registrijärgseks elukohaks on xxx, kostja tegelik elu- ja viibimiskoht on teadmata. Politsei- ja Piirivalvemeti teatise kohaselt teatas kostja 22.11.2022 oma elukohaks xxx, kuid PPA-l puuduvad andmed kostja viibimisest antud aadressil ning hilisemad andmed PPA-l kostja kohta puuduvad. 18.01.2023 menetlustoimingu protokolli kohaselt ei õnnestunud kohtul teadaolevatelt mob tel nr xxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxx ja xxxxxxxx kostjaga kontakti saada. 09.01.2023 edastas kohus menetlusdokumendid kostja e-posti aadressile: xxx ja xxx, 18.01.2023 e-posti aadressile: xxx ja, vastused puuduvad; 11.01.2023 postiaadressile xxx on menetlusdokumendid tagastatud. 22.12.2022 Pärnu MK kohtumääruse kohaselt ei ela kostja aadressil xxx (vastaval aadressil elab kostja ema). 06.03.2023 seisuga on kostja registrijärgne elukoht sama, töötamise registri järgi ei ole kostjal kehtivat töösuhet, MTA andmetel väljamaksed puuduvad, mistõttu ei ole kohtul täiendavaid andmeid kostja elu- ja viibimiskoha kohta ning tööandja vahendusel menetlusdokumente ei ole võimalik kätte toimetada. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ning 09.01.2023 menetlusse võtmise kohtumäärus kätte toimetatud Ametlike Teadaannete vahendusel 04.02.2023. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 20.02.2023 hagile vastust esitanud. Seega eeldused tagaseljaotsuse kätte toimetamiseks Ametlike Teadaannete vahendusel on täidetud. 2(4)

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 79,75 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 42,50 eurot (periood 18.06.2020 kuni 02.01.2023) ning edasiulatuv viivis alates 03.01.2023 põhinõudelt 79,75 eurolt 0,066% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kohus on seisukohal, et Telia Eesti AS ja kostja vahel 27.02.2019 sõlmitud liitumislepingu nr 27782875 alusel tekkinud põhivõlgnevus 79,75 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 42,50 eurot (periood 18.06.2020 kuni 02.01.2023) ning edasiulatuv viivis alates 03.01.2023 põhinõudelt 79,75 eurolt 0,066% päevas kuni põhinõude täitmiseni, on põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulu summas 25 eurot. VÕS § 1132 lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: 1) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hagiavaldusest ega lisadest ei nähtu Telia Eesti AS ja kostja vahel 27.02.2019 liitumislepingu lõpetamist, mistõttu ei ole VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulu 25 euro väljamõistmine põhjendatud. Eeltoodud põhjendusel jätab kohus hageja sissenõudmiskulu summas 25 eurot rahuldamata.

Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja Telia Eesti AS ja kostja vahel 27.02.2019 sõlmitud liitumislepingu nr 27782875 alusel tekkinud põhivõlgnevuse 79,75 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 42,50 eurot (periood 18.06.2020 kuni 02.01.2023) ning edasiulatuva viivise alates 03.01.2023 põhinõudelt 79,75 eurolt 0,066% päevas kuni põhinõude täitmiseni.

3(4)

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja on märkinud menetluskuludeks 745 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu 20 eurot, riigilõiv 100 eurot, sh hagi esitamisel tasutud riigilõiv 35 eurot ning maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 65 eurot ja 420 eurot õigusabikulu, sh käibemaks). Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole 420 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Eeltoodud põhjustel on kohtu arvates põhjendatud õigusabi kulude suuruseks 240 eurot (2 tunni tasu x 100 eur + 40 eur käibemaks=240 eurot), sh käibemaks. Hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks on 360 eurot (100 riigilõiv, maksekäsu kiirmenetluse kantud kulu 20 eurot + 240 õigusabikulu, sh käibemaks). Arvestatuna hagi rahuldamise ulatust jäävad menetluskulud hageja kanda 16,98% ulatuses ja kostja kanda 83,02 % ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 298,87 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.