Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused AS Aktiva Portfolio esitas Viru Maakohtule hagi D. O. vastu võlgnevuse nõudes. Kohus võttis 02.01.2023 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja 02.01.2023 menetlusse võtmise kohtumäärus avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 18.01.2023 kätte. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, 02.02.2023 hagile vastanud. Kostja ei ela rahvastikuregistris näidatud aadressil xxx (korteriomanik on kinnitanud, et kostja ei ole antud aadressil). Kohus edastas menetlusdokumendid lisaadressile xxx, menetlusdokumendid tagastati kohtule. Politsei- ja Piirivalveametil puuduvad kostja elu- ja viibimiskoha kohta andmed. Töötamise registri andmetel ei ole kostjal kehtivat töösuhet, mistõttu ei ole kohtul võimalik edastada menetlusdokumente ka tööandja vahendusel. MTA andmetel väljamaksed puuduvad ning rahvastikuregistri järgi täiendavaid/uusi andmeid kostja elukoha osas ei esine. Seega eeldused tagaseljaotsuse kätte toimetamiseks Ametlike Teadaannete vahendusel on täidetud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud 2(4)

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 236,55 eurot, intressivõlgnevus 19,65 eurot, lepingutasu 19,90 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 31,93 eurot ning edasiulatuv viivis alates 30.12.2022 15,90% aastas põhinõudelt 236,55 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. Kohus on seisukohal, et Inbank AS ja kostja vahel 08.10.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr PHO03438 alusel tekkinud põhivõlgnevus 236,55 eurot, intressivõlgnevus 19,65 eurot, lepingutasu 19,90 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 31,93 eurot (periood 23.02.2022-29.12.2022) ning edasiulatuv viivis alates 30.12.2022 15,90% aastas põhinõudelt 236,55 eurolt kuni põhinõude täitmiseni, on põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt VÕS 1132 lg 2 alusel sissenõudmiskulusid summas 30 eurot. VÕS § 1132 lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: p 1 sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja on pärast lepingu ülesütlemist saatnud kostjale 31.05.2022 hagihoiatuse, mida ei loeta VÕS § 1132 lg 2 p 1 mõistes meeldetuletuskirjaks. Hageja ei ole sissenõudmiskulu 30 euro ulatuses esitanud tõendeid, mis kinnitaksid sissenõudmiskulu põhjendatust, mistõttu jätab kohus sissenõudmiskulu summas 30 eurot rahuldamata. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja Inbank AS ja kostja vahel 08.10.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr PHO03438 alusel tekkinud põhivõlgnevuse 236,55 eurot, intressivõlgnevuse 19,65 eurot, lepingutasu 19,90 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 31,93 eurot (periood 23.02.2022-29.12.2022) ning edasiulatuva viivise alates 30.12.2022 15,90% aastas põhinõudelt 236,55 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 3(4)

Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja on märkinud menetluskuludeks 620 eurot (sh riigilõiv 140 eurot ja 480 eurot õigusabikulu, käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole 480 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Eeltoodud põhjustel on kohtu arvates põhjendatud õigusabi kulude suuruseks 240 eurot (2 tunni tasu x 120 eur) käibemaksuta. Hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks on 380 eurot (140+240). Arvestatuna hagi rahuldamise ulatust jäävad menetluskulud hageja kanda 8,87% ulatuses ja kostja kanda 91,13 % ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 346,29 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.