Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord

1(4)

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused OK Incure OÜ esitas Viru Maakohtule hagi V. K. vastu võlgnevuse nõudes. Kohus võttis hagiavalduse 07.02.2023 kohtumäärusega menetlusse. Kostja on hagiavalduse koos lisadega ja 07.02.2023 menetlusse võtmise määruse kätte saanud 17.02.2023 TsMS § 3141 lg 2 ja TsMS § 3141 lg 3 p 2 alusel; 15.12.2022 edastas kostja käesolevas tsiviilasjas nr 2-22148060 maksekäsu kiirmenetluses vastuväite e-posti aadressilt: xxx, millele on kohus 17.02.2023 e-kirjaga menetlusdokumendid kättetoimetatuks lugenud). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 03.03.2023 hagile vastust esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal 2(4)

võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 474,95 eurot, intressivõlgnevus 49,42 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 41,05 eurot (periood 25.09.2022-31.01.2023) ning sissenõudmiskulud 45 eurot. Kohus on seisukohal, et põhivõlgnevus 474,95 eurot, intressivõlgnevus 49,42 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 41,05 eurot (periood 25.09.2022-31.01.2023), on põhjendatud. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lg 2 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: 2) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot; Hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud summas 45 eurot. VÕS § 1132 lg 1 alusel nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulusid summas 15 eurot (lepingu kehtivuse ajal) ning VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel on sissenõudmiskulud 30 eurot. Kohus on seisukohal, et lepingu kehtivuse ajal edastatud 17.07.2022, 16.08.2022 ja 09.09.2022 meeldetuletuskirjade eest on sissenõudmiskulud summas 15 eurot põhjendatud (hageja on kostjale edastanud ka kolm tasuta meeldetuletuskirja). VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel on pärast lepingu lõppemist (so 24.09.2022) sissenõudmiskulud põhjendatud üksnes kahe 03.10.2022 ja 25.10.2022 meeldetuletuskirja osas, so summas 25 eurot. 05.12.2022 kirja näol on tegemist hagihoiatusega ja VÕS § 1132 lg 2 p 2 mõistes ei ole tegemist meeldetuletuskirjaga. Kohus jätab sissenõudmiskulud summas 5 eurot (so pärast lepingu lõpetamist) rahuldamata, kuna vastavas osas ei ole sissenõudmiskulud põhjendatud ega tõendatud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja järgmised nõuded, mis on tekkinud kostja ja BB Finance OÜ 10.04.2022 laenulepingu nr xxxxxxxx alusel: põhivõlgnevus 474,95 eurot, intressivõlgnevus 49,42 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 41,05 eurot (periood 25.09.2022-31.01.2023) ning sissenõudmiskulud 25+15=40 eurot. 3(4)

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja on märkinud menetluskuludeks 175 eurot (so riigilõiv). Kohus on seisukohal, et riigilõiv on põhjendatud menetluskulu. Arvestatuna hagi rahuldamise ulatust jäävad menetluskulud hageja kanda 0,82% ulatuses ja kostja kanda 99,18 % ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 173,57 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.