Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
03. märts 2023, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja hind
23 972,00 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: R.T. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Heldur Otti (e-post [email protected]) Kostja: Kolm Kuningat OÜ (registrikood 14458004, asukoht Rüütli 43, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond, epost [email protected]), lepinguline esindaja Annika Murulaid (e-post [email protected])
Kohtuistung
25. oktoober 2022, osalesid A. Murulaid ja adv Otti
R.T. hagi Kolm tagasisaamiseks
Kuningat
OÜ
vastu
laenuvõla
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada R.T. hagi Kolm Kuningat OÜ vastu laenuvõla tagasisaamiseks.
2.Välja mõista Kolm Kuningat OÜ-lt R.T. kasuks 23 972 eurot.
3.Menetluskulud jäävad Kolm Kuningat OÜ kanda, v.a hageja 26.11.2020 tasutud hagi tagamise riigilõiv 50 eurot, mis jääb hageja enda kanda.
Määrata R.T. põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 5750 eurot.
5.Mõista Kolm Kuningat OÜ-lt R.T. kasuks menetluskulude katteks välja 5750 eurot.
6.Väljamõistetud menetluskuludelt on Kolm Kuningat OÜ kohustatud R.T.le tasuma viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
7.15. detsembri 2021 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu – kostjale Kolm Kuningat OÜ-le (registrikood 14458004) kuuluvate arvelduskontode arestimine kõigis Eestis tegevusloa alusel tegutsevates krediidiasutustes ja lisaks ka kõigis Eestis registreeritud välisriigi krediidiasutuste filiaalides ning täiendavalt ka kõikides muudes Eestis registreeritud krediidiasutustes kokku 23 972,00 euro ulatuses hageja R.T. kasuks – jätta kohtuotsuse täitmise tagamiseks kehtima kuni kohtuotsuse täitmiseni, seejärel kostja pangakontode arest tühistada.
2-20-17447 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.R.T. esitas Pärnu Maakohtule 26.11.2020 hagi Kolm Kuningat OÜ vastu võlgnevus 23 972 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt R.T. andis perioodil 03.04.2018 kuni 15.07.2019 Kolm Kuningat OÜ-le laenu järgmistes summades: 03.04.2018 30.05.2018 12.06.2018 14.06.2018 19.06.2018 27.08.2018 10.09.2018 17.09.2018 21.09.2018 16.11.2018 26.06.2019 28.06.2019 28.06.2019 15.07.2019 kokku:
2.Need summad on antud kostjale laenuks poolte vahel suuliselt sõlmitud laenulepingu alusel ilma laenu tagastamise tähtaega kokku leppimata. Laen on antud kostjale hageja isiklike rahaliste vahendite arvelt ning on kantud osamaksetena hageja isiklikult pangakontolt hageja pangakontole. Kostja on 15.06.2020 laenust hagejale tagastanud 5000 eurot, tagastamata on 23 972 eurot. Nende asjaolude tõendamiseks esitas hageja kohtule oma pangakonto väljavõtte.
3.04.07.2020 esitas hageja kostjale laenulepingu ülesütlemise teate ning palus kostjal tagastada laenuna saadud 23 972 eurot ühes seaduses sätestatud intressiga hiljemalt 05.09.2020. Lisaks laenulepingu ülesütlemise teatele saatis hageja 12.08.2020 kostjale meeldetuletuse laenu tagastamisnõude kohta. 26.08.2020 teatas kostja hagejale, et vaatamata sellele, et ta on saanud hagejalt hagis nimetatud summad, ei käsitle ta neid summasid laenuna, mistõttu keeldub raha tagastamast. 29.09.2020 andis hageja kostjale laenujäägi tagastamiseks täiendava tähtaja kuni 06.10.2020. Kostja ei ole hageja poolt nõutavat laenusummat tagastanud ega maksnud nõutud intressi.
2-20-17447
4.Hageja hinnangul on tema nõude rahuldamiseks täidetud kõik eeldused: poolte vahel on sõlmitud kehtiv (laenu)leping (VÕS §-id 8, 9 ja 396); leping on tähtajatu (VÕS § 398); hageja on kahekuulise etteteatamisega lepingu üles öelnud (VÕS § 398); kostja ei ole laenuraha tagastanud. Hageja palub hagi rahuldada, jätta menetluskulud kostja kanda, välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja viivis menetluskuludelt.
5.27.04.2021 hageja täiendas hagi alternatiivse nõudealusega: hageja taotleb alternatiivselt rahuldada hagi alusetust rikastumisest tuleneva nõudena VÕS § 1027 ja VÕS § 1028 lg 1 alusel. Hageja põhjendab, et kostja eitab hagi aluseks oleva laenusuhte olemasolu ja väidab, et hageja väidetav laenuleping on ühtaegu nii näilik, samuti rahatu, aga ka tühine TsÜS § 89 lg 1 ja lg 2 mõttes, hagetava summa näol olevat olnud tegemist kostja OÜ Kolm Kuningat enda kassarahaga (millise väite loeb hageja kohut eksitavaks). Kostja ei ole tõendanud hagejale kassaraha üleandmist. Kostja on 23.03.2021 eelistungi protokolli kohaselt (00:28:32) võtnud veel kord õigeks hagejalt raha saamise, kinnitades: „Ei vaidle vastu, et rahade liikumine hageja ja kostja kontode vahel oli“ ja kohus on konstateerinud 23.03.2021 eelistungi protokolli kohaselt (00:44:13), et hageja on tõendanud, et on raha kostjale andnud, kuid hageja tõendamiskoormisse kuulub tõendada, et osanike vahel oli kokkulepe laenu andmiseks. Hageja leiab, et juhul, kui kohus ei loe tõendatuks osanike vahel laenukokkuleppe olemasolu, on kostja hagejalt raha saanud õigusliku aluseta ja kostjal VÕS § 1027 ja VÕS § 1028 lg 1 alusel see hagejale välja anda.
6.Vastuseks kostja vastuväidetele hageja leiab, et kostja vastuväited on otsitud ja ilma tegeliku materiaalse sisuta, s.o valelikud. Sisuliselt süüdistab kostja hagejat kostja raha omastamises, väide on vastutustundetult pahatahtlik. Hageja rõhutab, et tema poolt kostjale laenu andmine oli kokkulepitud kostja osanike ja juhatuse liikmete vahel; kostja kassat valdas, kasutas ning tegi kostja nimel sularahatehinguid vaatlusalusel perioodil ainult juhatuse liige E.H., mitte keegi teine; hageja ei ole saanud ühelgi juhul kostja kassast sularaha, et seda sisse maksta kostja pangakontole. On välistatud, et kassaraamatus saaks esineda kas või formaalselt andmeid, mis võiksid sisustada väljamaksete alajaotuses tehtud tõeseid kandeid selle kohta, et R.T. on saanud kostja kassast raha panka viimiseks, s. o sissemakseks kostja arvelduskontole; hageja terve mõistuse kohaselt ei saa selleks eksisteerida mingeid autentseid kassadokumente, s. h kassa väljamineku ordereid vms hageja allkirja kandvaid dokumente.
7.Laenu kogusummas 28 972 eurot on antud kostjale hageja isiklike rahaliste vahendite arvelt ning on kantud perioodil 03.04.2018 kuni 15.07.2019 osamaksetena hageja isiklikult pangakontolt kostja pangakontole. Kostja on tagastanud nimetatud laenusummast hagejale 5000 eurot 15.06.2020, kuid tagastamata on jäänud 23 972 eurot.
8.Hageja ei nõustu kostjaga, et vaidlusaluse laenulepingu sõlmimiseks puudus kostja osanike vastav otsus. Hageja jääb 22.12.2020 menetlusdokumendis avaldatu juurde, mille kohaselt võtsid kostja osanikud suuliselt vastu otsuse, millega nõustusid suulise laenulepingu sõlmimisega hageja ja kostja vahel ning mille sõlmimist tõendavad kohtule esitatud hageja pangakonto väljavõtted makse selgitusega „laen“. Isegi juhul, kui hüpoteetiliselt eitada osanike otsuse olemasolu hageja ja kostja vahel laenulepingu sõlmimiseks, peab kostja alusetult saadud laenu hagejale tagastama vastavalt hageja alternatiivsele nõudele VÕS § 1028 lg 1 alusel, millise ta esitas kostjale 27.04.2021 menetlusdokumendis.
9.Täielikult väär ja paljasõnaline väljamõeldis on kostja väide, et hagejal puudus vaidlusalusel perioodil kostjale laenu andmiseks raha. Asjas pole millegagi tõendatud, ja kostja ei ole välja toonud ühtki sellist arvutuskäiku, millest saaks järeldada, et hagejal puudusid laenuperioodil rahalised vahendid. Hageja pangakonto väljavõte sisaldab andmeid, mis EMTA andmetes ei kajastu (sh võla tagastused eraisikutelt, OÜ-lt Malendo jne). Kostja tuginemine üksnes EMTA andmetele ei tõenda hageja laenuandmise võimekust või selle puudumist. Kostja enese poolt esitatud tõendid kinnitavad, et hageja kontole on sularaha sisse tulnud rohkem, kui ta on seda kostjale välja laenanud.
2-20-17447
10.Hageja andis kolmandate isikute kõrval kostjale laenu seadmete soetamiseks, tooraine ja alkoholi sisseostuks. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud väidet, et pärast kostjal juuni lõpus 2018 käibe tekkimist, oli kostjal piisav suutlikkus kaupade ja teenuste ostuarvete tasumiseks enda käibevahendite arvelt ning tal puudus vajadus laenu võtmiseks. Kostja seaduslik esindaja E.H. ja tunnistaja M.L.-H. oma ütlustes kinnitasid, et kostjal oli laenuandjaid ka 2019. a. Seega vajas kostja laenu ka pärast seda, kui kostjal oli tekkinud majandustegevusest käive. Kostja isikuallikaliste tõenditega on leidnud tõendamist, et kostja vajas laenu järkjärgult, mitte ühekordse investeeringuna suures summas kostja asutamisperioodil, nagu väitis eksitavalt kostja. Kokkuvõttes ei ole kostja tõendanud oma väidet, et ta sai laenu pärast kostja asutamist üksnes kolmandatelt isikutelt, mitte hagejalt.
11.Hageja ei ole E.H.ga sõlminud mingit kokkulepet ebaseaduslikult kostja kassast või pangakontolt raha välja võtmiseks ning omavahel ära jagamiseks. Samuti ei olnud hagejal kellegagi kokkulepet kostja sularahakannete kustutamiseks CompuCash programmist. E.H. väited hagejaga kokkuleppe olemasolu kohta sularahakannete kustutamiseks on valelikud ja paljasõnalised. Hageja nõudis pärast CompuCash programmile juurdepääsu saamist (2019 sügisel) Kolm Kuningat OÜ kassa inventuuri, mida aga ei tehtud. Hageja on veendunult seisukohal, et kostja sularahakannete kustutamisi CompuCash programmis (kui neid on üldse tehtud) võis ja sai teha üksnes E.H. enda huvides, initsiatiivil ja vastutusel. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et sularahatehingud, mille kanded E.H. väidetavalt CompuCash programmist kustutas, üldse toimusid. Kostja esitas 07.10.2021.a menetlusdokumendiga kohtule väidetavalt
18.- 19.08.2018, 14.07.2018, 28.-29.07.2018 ja 11.-12.08.2018 toimunud nn sularahatehingute väljatrükid CompuCash kassaprogrammist, mille kohta on süsteemi haldav ettevõte Ektaco AS esindaja kinnitanud 04.10.2021 e-kirjas üksnes nimetatud väljatrükkide visuaalset sarnasust CompuCash programmis kuvatava infoga. Kostja esitatud andmed (väljatrükid) ei tõenda, kas ja kui palju on teinud kliendid tegelikult kostjale sularahamakseid. 04.10.2021 e-kirjas on Ektaco AS esindaja kinnitanud selgesõnaliselt, et CompuCash programmi on võimalik sisestada tehinguid ja toiminguid, mida tegelikult tehtud ei ole. Seega on kostja esitanud kohtule dokumentaalsed tõendid, mis jätavad visuaalse mulje väidetavalt toimunud sularahatehingutest, kuid ei tõenda nende tegelikku toimumist.
12.Hageja on veendunult seisukohal, et kostja poolt esitatud 16.06.2021 tasaarvestusavaldus on täielikult alusetu, see on kunstlikult konstrueeritud ja materiaalselt ning õiguslikult tühine. Hageja ei ole saanud ühelgi juhul kostja kassast sularaha eesmärgiga või käsundiga maksta see sisse maksta kostja pangakontole. Kostja poolt tasaarvestusavalduses esitatud vastunõude õigusliku maksmapaneku välistab VÕS § 200 lg 4 (Tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid) tähenduses asjaolu, et kostja on võtnud asja menetluses õigeks, et kostjal puuduvad mistahes kassa- või muud dokumendid, mis tõendaksid kostja väiteid R.T.le kostja kassast sularaha väljamaksete tegemise kohta. Kostja poolt asjas esitatud tasaarvestusavaldus on esitatud tingimuslikult (juhuks, kui kohus hageja hagi rahuldab), mis ei ole ka formaalselt kehtiv. VÕS § 198 sätestab, et tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine.
13.Hageja on seisukohal, et ka alternatiivsel alusel on kostja tasaarvestus faktiliselt alusetu ja õiguslikult mittekehtiv. Juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude üheks eelduseks on kostjal kahju tekkimine (ÄS § 185; TsÜS § 35; VÕS § 127 lg 1 ja lg 4, § 128; § 1027 ja § 1028 lg 1). Kostja ei ole tõendanud temal kahju tekkimist. Kostja on saanud hagejalt laenuna raha 23 972 euro ulatuses ja kasutanud seda oma majandustegevuses, teenides selle raha arvelt tulu, mis tõttu ei ole kostjal millegagi hageja nõuet tasaarvestada.
14.Hageja palub kindlaks määrata hageja menetluskulud: lepingulise esindaja kulud 4800 eurot (esindaja ajakulu 40 tundi, tunnihind 120 eurot (sh käibemaks)), riigilõiv 950 eurot, ning kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 5750 eurot ja viivis menetluskuludelt.
15.Hageja palub jätta hagi tagamise jõusse kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
2-20-17447
KOSTJA VASTUS
16.Kostja Kolm Kuningat OÜ 09.12.2020 kirjalikus vastuses R.T. hagi ei tunnista.
17.Käsitletaval perioodil (2019 aastal) oli osaühingul Kolm Kuningat kolm osanikku R.T. kuulus üks osa nimiväärtusega 834 eurot, mis moodustab 1/3 osaühingu osakapitalist, V.U., kuulus üks osa nimiväärtusega 834 eurot, mis moodustab 1/3 osaühingu osakapitalist ja E.H., kellele kuulus üks osa nimiväärtusega 834 eurot, mis moodustab 1/3 osaühingu osakapitalist. Osaühingu juhatus oli kaheliikmeline, kuhu kuulusid R.T. ja E.H..
18.Pooled ei ole laenu andmises kokku leppinud. Tõsi on see et ajavahemikul 3. aprill, 2018.a. kuni 15. juuli, 2019.a on R.T. teinud OÜ Kolm Kuningat kontole ülekandeid kokku summas 28 972 eurot makseselgitusega „laen“ ja 2020. aasta maikuus on hageja kontolt tehtud tagasimakse kokku summas 5000 eurot. Makseselgituseks on märgitud „laenu tagasimakse“. Sel ajavahemikul oli hageja R.T. ise OÜ Kolm Kuningat juhatuse liige ning tal oli vaba juurdepääs osaühingu kassale ja täielik voli osaühingu pangakontode kasutamiseks. Pooltevahelistes arveldustes maksete tegemisel on ta makseselgituse ise meelevaldselt määranud, ilma seda osanike või teiste juhatuse liikmetega kooskõlastamata.
19.Kuigi hagejal kui kostja juhatuse liikmel oli õigus esindada osaühingut kõigis õigustoimingutes, kuulub juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramine ÄS § 168 lg 1 p 10 kohaselt osanike pädevusse. Osanikud ei ole andnud R.T.le nõusolekut laenulepingu sõlmiseks. Laenulepingu sõlmimist hageja selgitanud ega tõendanud ei ole.
20.OÜ Kolm Kuningat vaidlustab laenusuhte rahatuse tõttu. Poolte vahel ei ole vaidlust, et igasugune kirjalik laenuleping poolte vahel puudub. Pooled ei ole laenu andmises kokku leppinud. Makseselgitusega „laen“ osaühingu kontole tasutud summad on osaühingu kassaraha, mitte R.T. poolt osaühingule antud laen. OÜ Kolm Kuningat peab kahte toitlustuskohta: Pärnu Rüütli tänaval asuvat toitlustuskohta „Vorstid ja Vahvlid“ ja Pärnu linnas Munga tänaval asuvat toitlustuskohta Vehverments Bar&Tostadas. Lisaks kaardimaksetele toimub toitlustuskohas müük ka sularahas, millest moodustub ettevõtte kassa. Kassaraha kogunemisel viidi see ettevõtte kontole. Nii sai ka R.T. osaühingu kassast korraga 1000 kuni 2000 euro suurused rahasummad (ühel korral olid summad suuremad, vastavalt 6000 ja 7000 eurot), mille ta pidi kassarahana sisse maksma osaühingu pangakontole. R.T. seda ei teinud, vaid maksis raha sisse iseenda kontole ja sealt kandis koheselt üle osaühingu kontole, märkides makseselgituseks kassaraha sissemakse asemel laen. Seda asjaolu saab hageja tõendada OÜ Kolm Kuningat kassaraamatuga. Väidetava laenusumma kostja kontole ülekandmise kuupäeval (või sellele eelneval päeval) on kassaraamatu alajaotusesse „Väljamaksed“ tehtud kanne „R.T. kassaraha panka viimiseks“.
21.Laenuandjal ei olnud laenu andmiseks raha. Maksuameti andmetel oli R.T. brutotulu 2018.aastal 11 390,85 eurot, sellest tulumaksu, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse maha arvestamise järel on netosissetulek 10 070,21 eurot, 839,18 eurot kuus. Hageja SEB konto väljavõttest nähtuvalt on lisaks töötasule hageja saanud peaaegu igakuiselt komandeeringutasu aastas 9400 eurot (keskmiselt 783,33 eurot kuus), kokku hageja sissetulekud keskmiselt 839,18 + 783,33 = 1622,51 eurot kuus. Iga kuu 20. kuupäeval tasus hageja pangale laenu tagasimakseid ja intressimakseid ligikaudu 1000 eurot kuus. Ülejäänud osas on hageja kulutanud oma sissetulekud igapäevaste elamiskulude tasumiseks, kauplustes, maksed lastele ja laste emale. Sarnane tulude ja kulude jaotus nähtub ka hageja 2019. aasta tuludeklaratsioonist ja pangakonto väljavõttelt. Säästude olemasolu hageja pangakontolt ei nähtu. Seega puudusid hagejal laenu andmiseks vajalikud sissetulekud.
22.Laenuleping oli näilik tehing TsÜS § 89 lg 1 mõttes. Kui käsitleda R.T. poolt makseselgitust „laen“ laenulepinguna, siis tuleb lugeda, et laenuleping oli näilik tehing. Tehingu näilikkuse tuvastamine eeldab tahteavalduste sisulist hindamist (vt Riigikohtu 17. detsembri 2009. a otsus
2-20-17447 tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 11). R.T. soov oli makseselgituse „laen“ kasutamisel varjata asjaolu, et nimetatud sissemaksete näol oli tegemist OÜ Kolm Kuningat (väidetav laenusaaja) enda kassarahaga, mistõttu on väidetav laenuleping rahatuse tõttu näilik.
23.Päeva kassa ja sealt laekunud raha kasutamise otsustasid juhatuse liikmed ühiselt. Juhatuse liikmed E.H. ja R.T. elasid kõrvuti majades. Päeva kassad loeti üle koos E.H. kodus, kus otsustati kassaraha kasutamine ehk et kui palju jätta jooksvateks kuludeks sularahas kassasse ja kui palju viia panka. Hiljem selgitas R.T., et ta pani kassaraha osaühingu kontole sisse läbi oma konto makseselgitusega „laen“. Sellist teguviisi põhjendas hageja nii, et kui ühel hetkel tekib võimalus kasumi jagamiseks, saaks dividendide asemel teha osanikele väljamaksed laenu tagasimaksetena ning sellelt ei peaks siis tulumaksu tasuma. Hiljem on läbi eraisiku konto osaühingu kontole kantud summa ulatuses tehinguid programmist kustutatud. Tehingute kustutamise kohta on jälg osaühingu müügiprogrammis.
24.Hageja väide, et osaühingu kassat valdas, kasutas ning tegi kostja nimel sularahatehinguid ainult juhatuse liige E.H., ei ole asjakohane. Käsitletavate rahasummade näol ei olnud tegemist mitte kassarahaga ettevõtte raamatupidamislikus tähenduses, vaid kostja müügilt laekunud sularahaga, mida ei olnud veel kassasse vormistatud. Selle raha käitlemise ja ka säilimise eest olid vastutavad ühingu juhatuse liikmed. Juhatuse liikmed otsustasid seda raha kassasse mitte panna, vaid panna see ühingu pangakontole. Oluline ei ole see, et keegi oleks pidanud mingi dokumendi alusel selle raha hagejale üle andma, vaid see, et vaidlusalune rahasumma on ühingu müügitegevuselt kostjale laekunud, et kostja pangakontole see raha ei jõudnud ning et hageja oli selle raha säilimise eest vastutav.
25.Vastavalt ÄS § 187 lg-le 1 peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Hoolsuskohustuse kõige üldisemale tähendusele on Riigikohus viidanud oma otsustes ning ära märkinud, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud, ega tohi võtta juriidilisele isikule põhjendamatuid riske ning tegutsema hoolsusega, mida mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks. Juhatuse liikme hoolsuskohustusest lähtudes pidi hageja olema nii kassa liikumise kui ka kassaarvestusega kursis. ÄS § 187 lg 2 kohaselt vastutavad juhatuse liikmed oma kohustuste rikkumisega osaühingule tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt.
26.Vaidlusaluse rahasumma laekumine müügilt on tõendatud kostja poolt esitatud kassaprogrammi väljavõtetega: OÜ Kolm Kuningat kustutatud sularahatehingute väljatrükk ja müügiprogrammi kassamooduli väljatrükiga (see on see osa müügist, mida programmist ei kustutatud). Tegeliku sularaha müügi moodustasid programmis kajastuv sularaha müük + programmist kustutatud sularaha müük.
27.Kostjal puudus vajadus hagejalt laenu võtmiseks. Pärast kostjal käibe tekkimist juuni lõpus 2018.a, oli kostjal piisav suutlikkus kaupade ja teenuste ostuarvete tasumiseks enda käibevahendite arvelt. Augustis 2018 tehti kolmandatele isikutele laenu tagasimakseid kostja majandustegevusest saadud käibevahendite arvelt. Osanike poolt kostjale antud laenu tagastamata jätmine ei tähenda, et kostjal ei olnud piisavalt sissetulekut majandustegevusest. Kostja ei maksnud hagejale laenu tagasi seetõttu, et hageja ei ole kostjale laenu andnud, vaid hageja kandis oma konto kaudu kostja kontole kostja enda käibelt laekunud raha. Ei ole kohane väita, et hageja pidi kostjale laenu andma, et kostja saaks väidetavalt hageja poolt antud laenu tagastada.
28.Vastavalt TSÜS § 89 lg-le 1 on tehing näilik - pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Seega on väidetav laenuleping näilik, rahatu ja TsÜS § 89 lg 2 mõttes tühine ning R.T.l ei ole Kolm Kuningat vastu nõudeõigust. Nõue tuleb jätta rahuldamata.
29.Kostjal on hageja vastu tasaarvestatav vastunõue. Kostja arvestuste järgi on hagiavalduses märgitud perioodil hageja on OÜ Kolm Kuningat müügilt laekunud sularaha mitte osaühingu, vaid
2-20-17447 iseenda isiklikule kontole sisse maksmisega omandanud kostja arvelt ilma õigusliku aluseta 26 245 eurot. VÕS § 1027 ja § 1028 lg 1 alusel on kostjal hageja vastu alusetu omandamisega saadu tagasinõue kokku 23 972 eurot.
30.Alternatiivselt kostjal on hageja vastu juhatuse liikme kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 lg 1 koosmõjus ÄS §-ga 187. Hageja ei pannud kostja müügilt laekuud sularaha kostja arvelduskontole, vaid iseenda kontole. Seega on hageja rikkunud juhatuse liikme kohustusi ja tekitanud kostjale kahju. Hageja on kostja arvelt alusetult rikastunud. Kui juhatuse liige teeb iseendaga tehinguid, väljub ta enda pädevuse piiridest, rikkudes sellega seadust, need tehingud on ÄS § 181 lg 3 alusel tühised. Tühiste tehingute alusel juriidilise isiku valdusest võõrandatud vara on käsitatav ühingule tekitatud varalise kahjuna. Hageja peab tõendama oma süü puudumist ja vajaliku hoolsuskohustuse täitmist juhatuse liikmena. Hageja teo õigusvastasus seisneb vajaliku hoolsuskohustuse täitmata jätmises, usalduse kuritarvitamises ja pahas usus käitumisest. Seetõttu on kostjale tekkinud otsene varaline kahju. Kostja esitab käesolevas asjas hageja vastu alternatiivse nõude kahjunõudena hagi summa ulatuses, kokku 23 972 eurot. Lähtudes eeltoodust esitas OÜ Kolm Kuningat R.T. vastu alusetu rikastumisega saadu tagastamise (alternatiivselt kahju hüvitamise) nõude kokku summas 23 972 eurot tasaarvestamiseks hageja nõudega juhuks, kui kohus hageja hagi rahuldab.
31.Kostja palub jätta hagi rahuldama, kõik menetluskulud jätta hageja kanda ja mõista hagejalt kostja kasuks välja viivis menetluskuludelt. Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud 7200 eurot, kokku 80 tunni eest, tunnitasu 90 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
32.Kohus, tutvunud põhjalikult poolte esitatud kirjalike seisukohtadega, kuulanud kohtuistungil üle tunnistajad, võtnud vande all ütlused hagejalt ja kostja seaduslikult esindajalt, uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
33.Hageja nõuab kostjalt rahasummat, mille on oma kontolt kostja kontole kandnud. Riigikohtu tsiviilkolleegium 15. mai 2013 kohtuotsuses tsiviilasjas 3-2-1-57-13 (p 11) märgitakse, et „Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema mingi võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes. Võlasuhe võib VÕS § 3 järgi tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Seejuures tuleb kohtul esmalt kontrollida, kas poolte vahel on mingi lepinguline võlasuhe, seejärel mõni muu seadusest tulenev eriregulatsioonile allutatud võlasuhe ja viimases järjekorras, kas poolte vahel võib olla käsundita asjaajamisest või alusetust rikastumisest tulenev võlasuhe (vt ka Riigikohtu 19. juuni 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-12, p 14).“ Samuti on Riigikohus mitmetes lahendites selgitanud, et olukorras, kus hageja on tõendanud raha ülekandmise, tuleb kostjal tõendada, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada (vt selle kohta 27. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-08, p 11).
34.Asjas ei ole vaidlust, et perioodil 03. aprillist 2018 - 15. juulini 2019 on hagiavalduses märgitud kuupäevadel ja summades hageja pangakontolt kostja pangakontole üle kantud raha selgitusega „laen“, kokku 28 972 eurot. See on tõendatud ka hagile lisatud hageja pangakonto väljavõtetega (I kd, lk 8 ja pöördel). Samuti ei olnud poolte vahel vaidlust, et 15.06.2020 on kostja kontolt hageja pangakontole makstud 5000 eurot makse selgitusega „omaniku laenu tagastus“ (I kd, lk 9) ning hagiavalduse esitamise seisuga oli hageja poolt kostja kontole üle kantud rahast hagejale tagastamata 23 972 eurot. Hageja esimese eelistusena taotleb selle summa kostjalt väljamõistmist laenulepingust tuleneva kohustuse täitmisena. Alternatiivselt hageja taotleb sama summa kostjalt välja mõista alusetu rikastumise sätete alusel, sest kui kohus laenulepingu olemasolu ei tuvasta, on kostja hagejalt raha saanud õigusliku aluseta.
2-20-17447
35.Kostja möönab, et eelnimetatud rahakanded poolte pangakontode vahel on toimunud, kuid eitab poolte vahel laenukokkuleppe olemasolu ja hagejalt laenu saamist. Kostja väidab, et hageja pangakonto kaudu kostja kontole üle kantud raha näol on tegemist kostja enda kassarahaga. Hagejaga laenulepingu sõlmimiseks puudus osanike otsus, hagejal ei olnud kostjale laenu andmiseks piisavalt sissetulekuid ega sääste; kostja ei ole hagejalt laenu saanud. Väidetav laenuleping on näilik, rahatu ja tühine, mistõttu tuleb jätta hagi rahuldamata. Juhuks, kui kohus hagi rahuldab, esitas kostja tasaarvestuse vastuväite. Kostja leiab, et tal on hageja nõudega tasaarvestatav alusetu rikastumise või, alternatiivselt, kahju hüvitamise nõue, kuna hageja poolt kostjale laenuna antud raha pärines kostja sularaha kassast; kostja rikkus juhatuse liikme kohustusi sellega, et ei maksnud kassaraha otse sisse kostja pangakontole, vaid läbi oma pangakonto laenukandena.
36.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on Kolm Kuningat OÜ osanik. Hagejale kuulub osa nimiväärtusega 832 eurot. Lisaks hagejale oli Kolm Kuningat OÜ osanikuks V.U. (kuni 08. juunini 2020; osa nimiväärtus 832 eurot) ja E.H., kellele kuni 08. juunini 2020 kuulus samuti osa nimiväärtusega 832 eurot. Alates 8. juunist 2020 on E.H. osa nimiväärtuseks 1666 eurot. Osaühing asutati sissemakset tegemata, kuid seisuga 09. juuni 2020 on osakapital sisse makstud. Kõik kolm osanikku olid alates osaühingu 28. märtsil 2018 registrisse kandmisest ja hagiavalduses kirjeldatud laenu andmise perioodil ka juhatuse liikmed. V.U.i volitused juhatuse liikmena lõppesid 27. augustil 2019, hageja oli juhatuse liige kuni 15. juunini 2020 (I kd, lk 12 – 13) ja edasi on ainus juhatuse liige E.H.. Nõukogu osaühingul ei ole olnud.
37.Kohus leiab, et esitatud tõendid ja faktilised asjaolud tõendavad, et hageja ja kostja vahel oli laenusuhe ja selleks oli olemas osanike kokkulepe (s.t osanike otsus). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 9 lg-s 1 sätestatust tulenevalt loetakse poolte vahel leping sõlmituks vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg-st 1 tuleneb lepingu vormivabaduse põhimõte: lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Laenulepingule kohustuslikku vorminõuet seadus ette ei näe.
38.Äriseadustiku (ÄS) 168 lg 1 p 10 kohaselt on osanike pädevuses osaühingu juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramine. Seadus ei näe ka osanike otsusele ette kohustuslikku vorminõuet, mille rikkumine tooks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 alusel automaatselt kaasa tehingu tühisuse. Kostja ei ole selles asjas tuginenud sellele, et osaühingu põhikirjast, osanike kokkuleppest vms tulenevalt pidi osaniku ja osaühingu vaheline laenuleping ja/või osanike otsused olema sõlmitud teatud kindlas vormis. Seega saab hagejaga tehingu tegemiseks osanike otsuse ning laenulepingu olemasolu muu hulgas järeldada poolte käitumisest.
39.Kostja väited poolte vahel laenusuhte puudumise kohta on vastuolulised. Kostja väidab, et pooltel mingit laenukokkulepet ei olnud, hagejaga laenulepingu sõlmimiseks puudus osanike otsus ning lisaks hagejal ei olnud ka raha laenu andmiseks. Samas kostja möönab, et hagiavalduses märgitud viis esimest (03.04.2018, 40.05.2018, 12.06.2018 ja 19.06.2018) ülekannet, kokku 2727 eurot, tegi hageja kostjale enda vahendite arvelt, kuid see summa on hagejale 15. juuni 2020 maksega tagastatud ja hageja nõudes ei sisaldu. Hageja ei eita, et tegi 15. juuni 2020 tagasimakse ise, omades juhatuse liikmena juurdepääsu kostja pangakontole. Kostja ei ole väitnud, et nende
2-20-17447 viie ülekande kostjale tasumiseks oli muu alus, kui hageja ja osaühingu vahel sõlmitud laenuleping või et selles osas hagejalt laenu saamiseks osanike otsust ei olnud. Kostja ühelt poolt leiab, et laenusuhte puudumise tõttu on kogu 5. juuni 2020 tagasimakse tervikuna õigusliku aluseta, sest hageja on kostja kassaraha omastanud oluliselt suuremas ulatuses. Hageja nõudega tasaarvestatava vastunõude arvutustes kostja märgib aga, et kostja kassaraha oma kontole kandmisega on hageja alusetult omandanud kostjalt 26 245 eurot, s.o hageja näidatud laenusumma 28 972 eurot miinus 2727 eurot. Sellega kostja tunnistab, et kostja sai hagejalt vähemalt 2727 eurot laenu, hageja oli õigustatud kostjalt selle tagastamist nõudma ja selles osas oli hageja enda poolt kostja pangakontolt tehtud tagasimakse õiguspärane. Sellest omakorda järeldub, et ka kostja arvates oli poolte vahel laenuleping, mida mõlemad pooled on ka faktiliselt täitnud – hageja andis kostjale 2727 eurot laenu ja kostja on laenu tagasi maksnud. Kostja ei väida, et nende viie laenumakse osas oli laenusuhe vormistatud erinevas vormis ja/või tingimustel (näiteks tähtaegsena), võrreldes hagiavalduses märgitud ülejäänud osamaksetega. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditest ja poolte avaldatud asjaoludest järelduvalt olid kõik laenumaksed hõlmatud sama laenukokkuleppega ja osanike otsusega.
40.Kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et osaühingu loomise algusest peale oli osanike vahel kokkulepe, et hageja panustab majandustegevuse käivitamisse rahaliselt, sh annab osaühingule laenu. Seda tõendavad nii hageja enda ja kostja esindaja vande all antud ütlused, kui ka tunnistaja V.U., kostja kunagine kolmas osanik ja juhatuse liige. Nii andis hageja 29.06.2021 kohtuistungil vande all ütlusi (II kd, lk 72 – 74) selle kohta, et tema, E.H. ja V.U. kolmekesi leppisid kokku, et teevad firma. Hageja polnud varem restoraniäriga kokku puutunud, teda kutsuti investorina. Seda kinnitas ka kostja seaduslik esindaja E.H. samal istungil vande all antud ütlustes (II kd, lk 74 viimane lõik). Selline ühine otsustamine on käsitatav äriseadustiku § 170 osanike koosolekul vastu võetud otsustusena. Hageja ütluste kohaselt on ta ka eelnevalt sõpradele ja tuttavatele laenu andnud. Hageja pakkus välja, et 25 000 eurot on summa, millega ta on võimeline firmat toetama, ta arvestas algusest peale, et on investor 25 000 euro ulatuses. Leppisid alguses kokku, et V.U. tegeles köögis, E. rahadega ja hagejal oli majandus ja laenu andmine. Kõik tehti juhatuse liikmeteks, sest firma tehti nullist. V. ütles kohe, et temal raha pole sisse panna ja tema toimetab köögis. Laenukokkulepped sõlmis hageja E.H.ga. Raha liikus hageja ja kostja pangakonto vahel märksõnaga „laen“. Firma rahaline vajadus teatati hagejale, kui firmal oli finantsraskus, näiteks kui oli vaja alkoholi eest maksta või toorainet osta. E.H. teatas hagejale, kui oli raha vaja. Kõik, mis puudutas finantsi ja tegevust, leppis hageja E.ga kokku. E. mingi aeg valgustas V.i laenu osas, aga hageja pole kindel. Laenutähtaega kokku ei lepitud, kuid hageja arvestas, et umbes kahe aastaga saab asjad nulli ja see oli ka kokkulepe. Hageja ütluste kohaselt ta pidi firmale laenu andma, et firma luua, jooksvad kulud tasuda, ehitada, toorainet osta. Andis laenu selleks, mida hetkel kõige rohkem vaja oli firmal. Firma loodi 2018.a kevadel ja käima läks 2018.a suvel. 2018.a hakkasid ehitama ja esimene restoran hakkas tööle 2018 juunis, 2018.a lõpus tegid lahti teise koha ja ka sinna oli laenu vaja. Laenu võeti ka kolmandatelt isikutelt selle firma loomiseks, aga sellest rahast ei piisanud kohtade ülesehitamiseks. Hagejal ei olnud CompuCashi juurdepääsu, hageja nägi ainult raha, mis tuli ja läks pangaarvelt. Kokkulepe oli, et hageja peab iga kuu laenama; kõik oli eelnevalt läbi räägitud laenamise kohta. Hageja panustas ka tööga seal.
41.Kostja seaduslik esindaja E.H. vande all antud ütlustes (II kd, lk 74 - 77) kinnitab, et hageja oli E.H. hea sõber ning kutsuti firma loomisse investorina, kui algne investor loobus. V.U.il vahendid puudusid. Hageja tuli investorina ja tema kanda jäid ka olmemured. 2018.a hakkasid ehitama ja panid sisse mõned tuhanded raha, aga sellest ei piisanud. Hageja pidi panema raha, aga tal ei olnud raha. Ühiselt käisid paari tuttava juures, kes laenasid raha, et kohvikud lahti teha. Juunis avasid kohvikud ja hakkas äritegevus, millest tuli sularaha.
2-20-17447 E.H. ütluste järgi hageja tegi esimesed maksed aprill, mai, juuni algus, siis ei olnud käivet veel. Need olid laenumaksed, aga neid summasid ei ole hagejale tagasi maksnud, sest neid summasid ei ole ka E.H.le endale tagasi makstud. E.H.a ütluste kohaselt osanike laenud olid enne restorani käivitamist, sest alates 23. juunist 2018, kui avasid uksed, siis nad isiklikku raha sisse enam ei pannud. Kolmanda isiku poolt antud laen ei puuduta osanike ringi. Kui alustasid söögikoha eelarvestust, siis V. pani umbes kokku eelarve. Raha, mis tuli kõrvalt juurde, aitas koha käima saada, aga olid maksed, mida hakkasid jooksvast käibest maksma ettevõtetele teenuste eest, mida sisse võtsid. 2019. suve lõpus maksti võõrastele laenud ära, aga osanikele mitte. Laenu andsid 2018. a hageja ja E.H. enne, kui hakkas tekkima käive, ja laenu andis üks ettevõte kahes osas – esimene laenu osa oli juunis ja teine osa okt/nov, andis kokku 15 000 eurot ja 10 000 eurot kokku. See laen on sama palju, kui hageja väidab andvat. Kolmandale isikule on 2019 see summa tagasi makstud. 2019 oli kostjal laenuandjaid, aga hageja ei andnud siis laenu.
42.V.U. andis tunnistajana ütlusi (II kd, lk 80-81), et hageja panus pidi olema 30 000 – 35 000 eurot, aprill 2018 asutasid firma ja hageja pidi raha sisse investeerima. Kohustused olid jagatud oskustepõhiselt. V.U. oli kokk ja tegi kokkadele väljaõpped ja ettevalmistused, E.H. teab äripidamist ja tema vastutas lepingute ja asjaajamise eest, R.T. teadis kõige rohkem tehnilist osa, kui oli remont, siis teadis, kust leida tehnikat ja kes seda kasutada oskab. V.U. sõnul tema kontseptsioon oli kokkuhoidlik, raha oli vaja 30 000. Algne kokkulepe oli, et R. ei ole sellest valdkonnast, siis U. ja H. teevad enamuse tööd, aga R. investeerib. Pärast tuli välja, et see oli väljast võetud laen, kus hageja oli käendaja. Kui oleks alguses teadnud, siis poleks U. nõus olnud, sest see pole võrdväärne. Selle laenatud raha eest sai restoran avatud. Algul pidi tulema teine investor, aga tema loobus. Siis tuli hageja, et see on väike raha tema jaoks ja tema saab anda. U. sai teada umbes aasta tagasi, et see raha tuli väljast; hageja oli käendaja, et laen kolmandalt isikul saadud. Stardiraha tuli kolmandalt isikult, mitte hagejalt. Ehituse ajal oli vaja raha juurde, aga peale avamist 2018.a jaanipäeval ei olnud vajadust raha sissepanekuks. Kõik oli välja arvestatud alates esimesest päevast. Tellitud kauba eest maksti juba käibest. Lisalaenu vajadus puudus. Samas tunnistaja U. kinnitas, et ettevõtte asutamise arutamisel oli kokkulepe, et hageja panustab 30 000 eurot ettevõtte käivitamisse, V. U. ei teadnud täpselt seda protsessi, kuidas hageja seda teeb. Oli kokkulepe, et hageja peab enda vahenditest raha andma, sest muidu poleks mõtet olnud; hageja pidi tagama firma stardifinantseeringu. Hageja võttis laenu mujalt firmalt ja raha ei kuulunud talle, mille eest restoran käivitatud sai.
43.Kirjeldatud ütlused tõendavad, et kõik osanikud olid kokku leppinud, et hageja annab kostjale laenu umbes 30 000 eurot. See on kooskõlas hageja poolt kostjale tehtud laenumaksete summaga. Kohtule ei ole esitatud kostja pangakonto väljavõtet, millest oleks näha, kes peale hageja ja kui palju on kostjale laenu andnud. Tõendid lükkavad ümber kostja väite, et käibe tekkimise järel ei vajanudki kostja enam laenu. Osaühingu majandusaasta aruannetest nähtuvad majandustulemused 2018 - 2020 ei kinnita E.H.a ja V.U. ütlusi, et laenu oli vaja ainult firma käivitamiseni ning et käibe tekkimise järel tasuti kõik kulud käibe arvelt ja täiendava laenu järele vajadust ei olnud. Kolm Kuningat OÜ 2019.aasta majandusaasta aruande (I kd, lk 20-25) kohaselt suurenesid osaühingu laenukohustused 2018.a aasta lõpu seisuga olnud 54 987 eurolt 2019.aasta lõpuks 131 032 euroni. Majandusaasta lisast 11 „Seotud osapooled“ (II kd, lk 24 pöördel) nähtub, et tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike ning nende valitseva või olulise mõju all olevate ettevõtjate ees oli osaühingul 31.12.2018 seisuga kohustisi 32 287 eurot, aasta hiljem, 31.12.2019 seisuga juba 105 972 eurot. Samuti Kolm Kuningat OÜ kohta esitatud ettevõtte faktiraportis (II kd, lk 178 – 180) kajastatud andmete järgi on alates 2018.a oktoobrist ettevõttel pidevalt suuremad või väiksemad maksuvõlad. Lisaks E.H. vande all ütlustes kinnitas, et 2019. aastal oli osaühingul laenuandjaid, aga hageja laenu ei andnud; 2019.a suve lõpus maksti võõrastele laenuandjatele kõik ära, aga osanikele ei ole
2-20-17447 siiani tagasi makstud. Seega E.H. kinnitab, et käibele vaatamata vajas ettevõte laenu ka 2019. aastal ning ettevõtte käive ei olnud piisav kõikide kohustuste tasumiseks.
44.Hageja pangakonto väljavõte (I kd, lk 8) tõendab hageja väidetud laenusummade ülekandeid hageja kontolt kostja kontole. Asjas ei olnud vaidlust, et laenuleping oli tähtajatu (esimese viie makse osas kostja ju laenusuhet tunnistab). VÕS § 398 lg 1 sätestab, et kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. VÕS § 195 lg 5 sätestab, et lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama lepingu alusel saadu. Hageja esitas kostjale laenulepingu ülesütlemise teata 04. juulil 2020 avaldusega, määrates laenu koos intressiga tagastamise tähtpäevaks 05. september 2020. Kostja on hageja ülesütlemisavaldusele 26. augustil 2020 vastanud, seega ei saa olla vaidlust selle üle, et kostja on laenulepingu ülesütlemisavalduse kätte saanud. Hageja on VÕS § 114 kohaselt andnud kostjale ka täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks kuni 06. oktoobrini 2020, kostja ei ole laenu tagastanud. Seega hageja nõue on muutunud sissenõutavaks ning VÕS § 101 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel hagejal on õigus nõuda kostjalt rahalise kohustuse täitmist ja hagi tuleb rahuldada.
45.Kostja vastuväited ei välista hagi rahuldamist. Kostja väide laenulepingu rahatuse kohta ei saa olla tõene – raha on poolte pangakontode vahel reaalselt liikunud. Laenulepingut ei muuda rahatuks kostja väide, et hageja sai raha kostjale ülekandmiseks kostjalt endalt. Kostja ei ole tõendanud, et hageja kontole sisse makstud raha pärineb kostja kassast. Kostja kassarahaga seonduvat kohus analüüsib põhjalikumalt otsuses edaspidi.
46.Kohus nõustub hagejaga, et kostja väide tehingu näilikkuse kohta on põhistamata. TsÜS § 89 lg-st 1 tulenevalt eeldab tehingu näilikkus tehinguosaliste kokkulepet (st ühist soovi), et nende tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Asjas ei ole tõendatud kokkulepet näiliku tehingu tegemiseks. Kostja vastuväidetest nähtuvalt olevat hageja kandnud raha oma konto kaudu laenuna üle, et osanikud saaksid hiljem raha dividendide asemel laenutagastusena maksuvabalt välja võtta ja omavahel jagada. Hageja eitab mistahes näiliku tehingu tegemise kokkuleppe olemasolu. Ka E.H. oma vande all antud ütlustes (II kd, lk 76) kinnitas, et hagejaga ei olnud kokkulepet, et hageja viib kassaraha enda nimel panka ja kannab üle laenuna. E.H. väitis, et sõpra usaldades arvestas, et ühel päeval on neil vahendid, mille saab välja võtta ja ära jagada; ei olnud otsest kokkulepet, et kassast võetud raha ja hageja poolt äriühingule kantud raha jagatakse pärast võrdselt pooleks, neil oli ka kolmas osapool; oli nii, et kui raha tuleb äriühingu kontole tagasi laenuna ja hiljem makstakse laenu tagasi, siis saavad oma osa ilma maksuta. E.H. on praeguseks kostja enamusosanik ja ainus juhatuse liige, mistõttu on ta ilmselgelt huvitatud asja lahenemisest kostja kasuks. See mõjutab E.H. ütluste kui tõendi usaldusväärsust, E.H. ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt.
47.Kostja läbiv seisukoht menetluses on olnud, et kostja andis kassaraha sularahana hagejale (E.H. ütluste kohaselt +/- 10 korda) ja hageja pidi selle sisse maksma kostja pangakontole. Kostja tasaarvestab hageja nõude enda kassaraha tagastamise nõudega hageja vastu. VÕS § 197 lg 1 võimaldab tasaarvestada vastastikuseid samaliigilisi kohustusi tingimusel, et tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. See tähendab, et hageja nõude tasaarvestamiseks peab kostjal olema nõue, mille täitmist tal on õigus hagejalt nõuda. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid.
48.Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud tal hageja nõudega tasaarvestatava nõude olemasolu. Kostja väited kassaraha hagejale andmise kohta ei ole tõendatud. Asjas ei olnud vaidlust, et sularaha hagejale üleandmist kuidagi ei vormistatud, samuti ei ole vormistatud ega raamatupidamises kajastatud kassa puudujääki. Vaidlust ei ole, et kostja on raamatupidamiskohustuslane. Raamatupidamise seaduse (RPS) § 4 punktide 1, 2 ja 3 järgi on raamatupidamiskohustuslane muu hulgas kohustatud: 1) korraldama raamatupidamist nii, et oleks
2-20-17447 tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest; 2) dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid ning 3) kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites. RPS § 6 lg-s 1 antud majandustehingu mõiste kohaselt majandustehing käesoleva seaduse tähenduses on tehing, muu toiming, seaduses sätestatud sündmus või õigusvastane tegu, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustiste või omakapitali koosseis. Sularaha kassa panka viimiseks üleandmine juhatuse liikmele või muule isikule on majandustehing RPS § 6 lg 1 tähenduses, sest ajutiselt (kuni kostja pangakontole sisse maksmiseni) seda raha kostja vara hulgas ei olnud. Eeltoodust tulenevalt peab raamatupidamine kajastama nii sularahatehingutest laekunud summasid, kui ka vastava sularaha koguse kellelegi üleandmist ja/või sularaha pangakontole sisse maksmist.
49.Kostja seaduslik esindaja E.H. vande all antud ütlustes (II kd, lk 76) kinnitas, et raha sai koos üle loetud, antud hageja kätte ja tema viis selle panka. Polnud kokkulepet, et hageja viib selle enda nimele panka ja kannab üle laenuna. E.H. ja hageja olid sõbrad ja E.H. leidis, et kui nii on raha panka viidud (s.t hageja pangakonto kaudu), siis nii on, aga see on vaja raamatupidamises korda teha; kuna E.H.l oli ligipääs (CompuCash programmile), siis tema kustutas kanded ära. Kui selline protsess oli tehtud, siis E.H. arvestas, et ühel päeval on neil vahendeid, mida saab välja võtta ja ära jagada. Ei olnud otsest kokkulepet, et kassast võetud raha ja hageja poolt äriühingule kantud raha jagatakse pärast võrdselt pooleks, neil oli ka kolmas osapool. Oli nii, et kui raha tuleb äriühingu kontole tagasi laenuna ja hiljem makstakse laenu tagasi, siis saavad oma osa ilma maksuta.
50.Kostja tõendab hagejale raha andmist lisaks tunnistajate ütlustega. Senises kohtupraktikas ei ole peetud lubatavaks ega võimalikuks tõendada sularaha üleandmist tunnistajate ütlustega. VÕS § 95 lg 1 näeb ette, et võlausaldaja peab kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise kohta kirjaliku tõendi (täitmise kviitungi). Võlgnik võib nõuda kviitungi andmist muus vormis, kui tal on selleks õigustatud huvi. Kohus leiab, et see põhimõte, et raha saaja annab raha üleandjale kirjaliku (või muus taasesitatavas vormis) kinnituse raha saamise kohta, on kohaldatav ka praegusel juhul. Seega müügitehingutest saadud sularaha üleandmist (raamatupidamise seaduse tähenduses majandustehingut) saab eelkõige tõendada dokumentaalse tõendiga – kinnitus raha saamise kohta, kassa väljamineku order vms. Kui kostja seaduslik esindaja sellist kinnitust hagejalt raha üleandmisel ei võtnud, kannab ta raha üleandmise tõendamise riski. Lisaks ei osanud kostja taotlusel ülekuulatud tunnistajad V. U. ja M.L.-H. öelda hagejale antud kassaraha summasid ega üleandmise kuupäevi. Ka kostja seaduslikul esindajal E.H.l endal puudub arvestus, kui suurtes summades ja millistel kuupäevadel ta kassaraha hagejale andis.
51.Tunnistaja V.U.i ütlused (II kd, lk 80hagejale raha üleandmise kohta olid napid ja üldsõnalised, tunnistaja ise raha üleandmise juures ei olnud. Tunnistaja U. sai pärast teada, et hageja kandis raha oma kontole ja kandis firma kontole. Tunnistaja nägi pangakontolt summat ja sai kaupa tellida, nägi, et on piisavalt raha, tunnistaja ei vaadanud kande selgitusi ega teadnud, kes raha maksis. Tunnistaja ei ole näinud, et kostja annab hagejale raha, et vii hageja kontole, aga tunnistaja enda sõnul oli teadlik, sest pooled on rääkinud sellest. Tunnistaja U. andis ütlusi: „Ma ei ole näinud, et raha antakse hagejale. Kui olen küsinud, kus meie raha on, siis nad on öelnud, et sularaha on viidud panka.“ Seega tunnistaja U.i teadmine hagejale raha andmise kohta põhineb üksnes teistelt isikutelt kuuldule ning ei tõenda kostja kassaraha hagejale andmist.
52.Tunnistajana üle kuulatud E.H. abikaasa M.L.-H. andis ütlusi (II kd, lk 78 – 79), et on firma sularaha käitlemisega kokku puutunud, sest kontori tegevus toimus nende kodus ja seal oli ka sularahaga tegemist. Tunnistaja L.-H. ütlused suuremas osas koosnevad üldsõnalisest ja umbisikulisest kirjeldusest, et restoranides käib elu nii, et laekub päeva raha kaardile ja sularahana
2-20-17447 ja järgmisel päeval kogutakse see kokku. Sularaha viiakse firma arvele panka, tehakse erinevaid makseid, kantakse palka üle. Nii see käib ja oli kokkulepe, et sularaha, mis ettevõttest tuli, pidi minema ettevõtte kontole. Tunnistaja L.-H. sõnul sularaha lugemine toimus tunnistaja ja E.H. kodus väikeses toas, kus oli kirjutuslaud ja suur voodi. E. ja R. lugesid selle üle. R. pidi selle panka viima, et kannab firma arvele. Tunnistaja ise nägi ja kuulis, et hageja pidi selle panka viima. Tunnistaja L.-H. oli lapsega kodune, kui Kolm Kuningat alustas ja ta oli tihti juures, kui raha üle anti; tunnistaja oli iga päev kodus ja raha andmine toimus tema kodus ja raha üle andmine toimus üle 10 korra. Seda, et raha ei makstud firma kontole, vaid anti laenuna, sai tunnistaja enda sõnul teada 2019.aastal sügise poole. Tunnistaja L.-H. teab, et sularahana sissetulnud raha pidi minema firma arvele, aga summat ei tea. Raha laotati nende toas laiali kostja ja hageja poolt. Restoranis lõpetatakse päev, raha pannakse ümbrikusse. Tunnistaja L.-H. ei tea, kelle käes raha oli, sest pooled tulid koos nende koju ning ümbrik võis olla nii E. kui R. käes ja mõnel korral oli tunnistaja käes, kui hommikul varem käis ise järgi.
53.Tunnistaja L.-H. on kostja seadusliku esindaja ja enamusosaniku E.H. abikaasa. Kostja seadusliku esindaja lähikondsena on tunnistaja huvitatud asja lahenemisest kostja kasuks ning ta võib vähem või rohkem teadlikult anda kostjat soodustavaid ütlusi. Tunnistaja L.-H. ütlused on üldsõnalised ja ei sisalda konkreetseid faktiväiteid, mille õigsust oleks võimalik muude tõenditega kontrollida. Tunnistaja väidab, et oli raha lugemise juures ja teadis, et hagejale anti raha, mis pidi minema kostja kontole ning et raha üleandmine toimus üle kümne korra. Samas tunnistaja kinnitas, et tema ise raha ei lugenud ja ei tea summasid, ei jälginud raha lugemist; ta ei saa kinnitada, kui suuri summasid hagejale anti, aga programmist on näha, kui suured summad välja anti. Tekib küsimus, et kui tunnistaja konkreetseid summasid ega raha üleandmise kuupäevi ei tea, tunnistaja ei teadnud vaidlusaluste tehingute ajal ka seda, et hageja ei viinud raha kostja kontole, siis mille järgi tunnistaja kolm aastat hiljem täpselt mäletab hagejale kassaraha andmise kordi? Umbes kümmet raha andmise korda nimetas ka E.H. vande all ütlustes, mis võib viidata sellele, et kostja seaduslik esindaja on tunnistajaga tema antavad ütlused enne läbi rääkinud. Kohus juhib tähelepanu, et hagiavalduse kohaselt on hageja teinud enda pangakontolt kostja pangakontole kokku 14 ülekannet, millest esimese viie puhul kostja tunnistab, et need on tehtud hageja enda vahendite arvelt. Seega kostja väidetud kassarahast saab pärineda maksimaalselt üheksa makset. Kui tunnistaja väidab, et hageja sai kassaraha panka viimiseks üle 10 korra, siis kas sellest võib järeldada, et hageja mõnel puhul maksis kassaraha ka otse kostja kontole? Lisaks tunnistaja väitnud, et raha loeti pea igapäevaselt, kuid hageja on sularaha sissemakseid oma kontole ja sealt kostja kontole laenumakseid teinud paaril korral kuus. Kui sageli kassaraha kostja pangakontole tegelikult kanti? Nendele küsimustele vastuste leidmist võimaldavat kostja pangakonto väljavõtet kohtule ei esitatud.
54.Tunnistaja mainitud CompuCash programmi väljatrükid kajastavad üksnes müügitehinguid ja nende tehingute programmist kustutamist, mitte seda, kui suuri summasid hagejale kassarahast välja anti. CompuCashi kandeid kustutas E.H., see tähendab, et E.H. ühepoolselt sai muuta ja ka muutis tunnistaja nimetatud programmi andmeid. Isegi juhul, kui hageja ei seaks programmi väljatrüki autentsust kahtluse alla, oleks meelevaldne programmi väljatrükkidest tuletada hagejale üleantud kassaraha suurust, ammugi ei saa nendega tõenda need raha üleandmise kuupäevi. Lisaks M.L.-H.a ütlustest nähtuvalt oli sularaha vahel ka tema käes. E.H. ütlustest nähtuvalt hagejale ei antud kogu kassast pärinevat sularaha, vaid sularahas tasuti ka osaühingu tegevusega seotud kulusid. Ilmselgelt Kolm Kuningat OÜ kassarahaga ümberkäimisel raamatupidamise seaduse nõudeid ei järgitud. Tegelikult ei ole teada, kui palju ettevõttel igal ajahetkel sularaha oli ja kelle valduses raha oli. Hagejale sularaha üleandmise kohta on olemas ainult kostja seadusliku esindaja lähikondse ütlused. Sularaha tehingute andmete ja tunnistajate ütluste põhjal hagejale sularaha üleandmise ja selle koguse kohta tõeste järelduste tegemine ei ole võimalik.
2-20-17447
55.Kostja väited, et hageja on saanud kassaraha, mille on enda kontole maksnud ja kandnud siis laenuna kostja kontole, on tuletatud peamiselt hageja enda pangakonto järgi: kostja väidetel pärinevad kostjale laenu andmisega samal ajal hageja kontole sisse makstud sularaha summad kostja kassast. Tegemist on oletusliku väitega. Ühestki tõendist ei nähtu raha hagejale üleandmist ega üleantud rahasummade suurust. Hageja pangakonto väljavõttest alates 01. jaanuarist 2018 selgub, et sularaha sissemaksete tegemine on hageja jaoks tavapärane. Hageja on teinud sularaha sissemakseid ka enne kostja osanikuks saamist ja kostjal käibe tekkimist. Hageja pangakonto väljavõte tõendab, et näiteks aprillis 2018 on hageja kontole sularaha sisse makstud kokku 3355 eurot, seejuures 03. aprillil 2018 sissemakse järel on hageja samal päeval teinud kostjale kaks ülekannet: 1000 eurot selgitusega „Laen“ ja 2000 eurot selgitusega „Laen. E.H.“ (I kd, lk 113). Hageja on teinud sularaha sissemakseid ka nendel kuudel, kui hageja ei ole kostjale laenu andnud. Samuti on kordi, kus hageja on kostjale laenuna üle kandnud suurema summa, kui on samal ajal tehtud sularaha sissemakse. Näiteks on sularaha sissemakse 450 eurot 2018.a veebruaris, aprillis 2018 on hageja kontole tehtud sularaha sissemakseid 3330 eurot (kostjale laenu ei andnud); 09. oktoobril 2018 maksis hageja enda kontole 3600 eurot ja 2400 eurot (kostjale laenu ei andnud). Novembris 2018 on hageja pangakontole 16.11.2018 sularaha sisse makstud kahe maksega kokku 1000 eurot, aga kostjale on samal päeval laenu antud 2000 eurot. Detsembris 2018 on sularaha sissemakses 900 eurot, kostjale laenu ei andnud. Viimane laenumakse hagejalt kostjale oli juulis 2019, aga hageja kontole sularaha sissemaksed jätkusid septembris ja oktoobris 2019. Kostja ei selgitanud, mille alusel ta tuvastas, et just laenu andmise kuudel on hageja teinud sularaha sissemakse kostja kassaraha arvelt. CompuCash programmis on kostja seadusliku esindaja sõnul tehinguid tühistatud tagantjärele järgmisel kuul pärast hageja poolt tehtud laenukannet ja vastavalt laenusummale. See jätab mulje, et kostja püüdis luua alust võimalikule laenunõudele vastuväidete esitamiseks.
56.Kostja kassaprogrammi CompuCash väljatrükid (II kd, lk 130 -168) kassaprogrammis tühistatud tehingute kohta ei tõenda kostja sularaha käivet ega selle raha andmist hagejale. Kohus nõustub hageja vastuväidetega CompuCash programmi väljatrükkide kui tõendi ebausaldusväärsuse kohta. CompuCash administraatori, kassasüsteemide hooldusega tegeleva EKTACO AS hooldusjuht A.K. e-kirjas esitatud vastused kostja esindaja päringule (II kd, lk 126-127) tõendavad, et programmi on võimalik sisestada tehinguid ja toiminguid, mida tegelikult tehtud ei ole – näiteks kasutaja lööb läbi kassasüsteemi 3 õlut, aga kliendile annab 5 või vastupidi. Seega on võimalik programmi sisestada (kassast läbi lüüa) andmeid selliselt, et jääb mulje tegelikkusele mittevastavast suurest sularahakäibest. Administraator kinnitab, et CompuCash näitab ainult kasutaja sisestatud tehinguid, mitte reaalselt tehtud toiminguid. Samuti märgitakse administraatori e-kirjas, et kostja esitatud programmi raportid on visuaalselt samad, mis CompuCashis, kuid administraator raporteid ei valideerinud: see olnuks ajamahukas ning selleks tulnuks võrrelda väljatrüki ja programmi andmeid, mida administraatori käsutuses ei olnud. Eeltoodud põhjustel kohus leiab, et CompuCash programmi väljatrükkidega ei ole võimalik tõendada, et kostjale laekus tehingutest reaalselt sularaha, mida kostja saanuks panka viimiseks hagejale anda. Lisaks tuleb arvesse võtta, et kostja seaduslikul esindajal ja tunnistajatel ei olnud konkreetseid andmeid kostjale väidetavalt üle antud kassaraha summade ega raha üleandmise aja kohta. Kuna E.H. kinnitusel kustutas ta tehinguid pärast hageja poolt kostja kontole laenukande tegemist tagantjärele, ei saa programmist kustutatud tehingute summad tõendada hageja poolt enda pangakontole makstud sularaha pärinemist kostja kassarahast. E.H. sõnul saavat programmis tehinguid kustutada ainult 45 päeva jooksul pärast tehingut, kuid ka selle väite tõepärasust kinnitavat tõendit kohtule esitatud ei ole.
57.Kostja ei ole tõendanud mingit muud alust, mille tõttu hagejal ei ole õigust kostjale laenuks antud raha tagasi saada. Kostja viitab hageja poolt juhatuse liikme kohustuste rikkumisele ja kahju tekkimisele. Osaühingu kassaraha enda kontole kandmisega ja osaühingule laenuna andmisega võib hüpoteetiliselt tekkida osaühingule kahju. Kassa puudujääki ei ole aga vormistatud, kostjal
2-20-17447 kahju tekkimise kohta objektiivseid tõendeid ei ole. Kahju hüvitamise nõue ei saa olla alternatiivne tasaarvestatav nõue juhuks, kui kohus raha pärinemist kostja kassast ei tuvasta. Kui eeldada, et hageja laenukannete raha on tegelikult kostja müügikassa, siis on kostjale kahju tekkinud seeläbi, et kostja on küll saanud raha enda valdusesse, kuid tal on kohustus see tagastada. Seega reaalselt tekiks kostjal hageja vastu kahju hüvitamise nõue hagi rahuldamise korral. Hagi saab rahuldada siis, kui kohus tuvastab, et kostja ei ole tõendanud enda väiteid raha päritolu kohta. Kui ei ole tõendatud, et laenuna kostja kontole kantud raha oli tegelikult kostja enda raha, siis ei saa kostjale ka hagi rahuldamisega kahju tekkida.
58.Asjas ei ole tõendeid, et juhatuse liikmete omavahelise ülesannete jaotuse alusel vastutas kassa eest hageja. E.H. ja tunnistaja U. kinnitasid, et hageja kaasati osanikuks ainult investeerimise eesmärgil, hageja tegeles juhatuse liikmena ka ehituse ja majandusprobleemidega, uute võlausaldajate otsimisega. Tunnistaja L.-H. ja E.H. vande all ütlustes tõendavad, et raha lugemine toimus E.H. juures, just E.H. andis raha hagejale. Hageja enda vande all ütluste (II kd, lk 72) kohaselt tema kassapidamisega kokku ei puutunud, sellega tegeles E.H.; E.H. kodus on hageja külas olnud, sest neil oli sõprussuhe, aga ei tegelenud igapäevaselt kassa raha ülelugemisega seal. Juhatuse liikmetest valdas kassat E.H. ja teised ei hoidnud kassa raha. Hageja R.T. andis vande all ka ütlusi, et 2019.a sügisel hageja nõudis endale CompuCashi juurdepääsu, siis nägi, et on palju sularahaarveid kustutatud mis tekitas küsimusi; teise aasta lõpuks oli suur miinus. Hageja väited 2019.a sügisel programmi salasõna ja tehingute tühistamisest teadasaamise kohta kattuvad E.H. ja tunnistaja L.-H. ütlustega. Ka tunnistaja L.-H. enda sõnul sai tehingute tühistamisest teada samal ajal. CompuCash programm oli E.H. koduarvutis, see tähendab, et hageja sai programmi sisuga tutvuda E.H.a kodus. On eluliselt usutav, et tehingute tühistamisest sai M.L.-H. teada samuti siis, kui hageja CompuCashile juurdepääsu saamise järel tühistatud tehingud avastas ja nende kohta E.H.lt aru päris. Hageja väitetel ta pakkus firma maha müüa, aga E.H. oli vastu, sest temal olid kõik kaardid ühele firmale pandud. Hageja pakkus, et E.H. ostaks hageja osa ära või maksaks midagi selle eest, et hageja on sinna raha paigutanud ja kaks aastat firmas tööd teinud. Hageja väiteid kinnitab ka E.H. vande all: 2020.a juunis nõudis hageja firma müüki või enda väljaostmist, järgmisel päeval (15.06.2020) kandis hageja laenu tagasimaksena kostja pangakontolt enda kontole kogu vaba raha 5000 eurot. Selle kohta, et hageja ja E.H. lugesid igapäevaselt ühiselt kassaraha E.H. kodus, on ainult E.H. ja tema abikaasa M.L.-H.a ütlused. Tegemist on poolte vahel sõna sõna vastu olukorraga. Selles olukorras ei ole ka kõikide tõendite kogumi põhjal võimalik mõistlikult järeldada, et nendel kuudel, kui hageja on kostjale laenu andnud, pärineb hageja pangakontole sisse makstud sularaha kostja kassast.
59.Hageja pangakonto väljavõttest nähtuvalt hagejal oli sissetuleku allikaid, mida maksu-ja tolliameti tuludeklaratsiooni andmed ei kajasta. Hageja on lisaks kostjale andnud laenu RR Trucs OÜ-le, OÜ-le Malendo ja eraisikutele, nendelt on hagejale pidevalt laekunud ka laenude tagasimakseid, hageja on saanud muid makseid eraisikutelt, OÜ-lt Malendo on hagejale regulaarselt makstud töötasu 1000 eurot ja komandeeringutasusid 1100 eurot kuus. Hageja kontole tehtud sularaha sissemaksete pärinemist kostja kassast ei ole kostja suutnud tõendada ning sularaha sissemaksed tuleb samuti lugeda hageja varaks, mille arvelt tal oli võimalik kostjale laenu anda. Hageja pangakonto väljavõttest ei nähtu majanduslikku kitsikust. Hagejal oli teistele isikutele laenu andmise kõrvalt piisavalt vaba raha – väljavõte kajastab lisaks hageja enda laenukohustuste tasumisele panga ees ka makseid erinevates restoranides ja meelelahutuskohtades, kulutusi reisidele jms.
60.Kostja ei ole hagejale enne hageja poolt laenu tagastamise nõudmist esitanud vastuväiteid kassaraha kostja kontole laenuna kandmise kohta. Vastupidi – kuigi väidetavalt kostja esindaja E.H. jaoks oli üllatuslik, et hageja maksis kassaraha sisse enda kontole ja kandis kostjale üle laenuna, ei esitanud E.H. hageja sellise tegevuse kohta mingeid vastuväiteid ega pretensioone, ka
2-20-17447 ei hakanud E.H. esimeste kordade järel raha hagejale üleandmist vormistama. E.H. vande all kinnitas, et selle asemel muutis ta hoopis raamatupidamise andmeid. E.H. vande all antud ütluste kohaselt oli temal juurdepääs CompuCash programmile ja kui raha oli juba panka viidud, siis tema kustutas programmis kandeid, et raamatupidamises see korda teha. Sularahas tehtud müügitehinguid on kostja väidetel kustutatud tagantjärele, kassa raha ja selle tegelik seis oli E.H. kontrolli all ning E.H. üksinda otsustas, millises ulatuses ja milliseid tehinguid kustutatakse. E.H. aktsepteeris teise juhatuse liikme väidetavaid ebaseaduslikke toiminguid (kassaraha arvelt osaühingule laenu andmist), ei esitanud hagejale pretensioone, vaid selle asemel E.H. sisuliselt hakkas varjama kassa puudujääki. Kassaprogrammist kannete kustutamist tegi E.H. aga omal algatusel ja hagejaga kokku leppimata. E.H. kinnitas, et programmi salasõna sai hageja temalt alles 2019.a septembris, ilma selleta programmi sisu ei näinud. E.H.a väitest, et hageja oli juures, kui E.H. tegi makseid, ja vaatas mis seisud on, ei saa järeldada, et hageja olnuks enne salasõna saamist tehingute kustutamisest teadlik. E.H. kinnitas, et kokkulepet tehingute tühistamiseks hagejaga ei olnud.
61.Hageja pangakonto väljavõtted tõendavad hageja poolt kostjale hagis esitatud nõudesumma suuruses laenu andmist. Kostja ei ole suutnud tõendada oma seisukohta, et raha pärines kostja enda kassast. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust tuleneva võlgnevuse 23 972 eurot. Kuna kohus rahulda hageja nõude esimese eelistusena esitatud lepingulisel alusel, siis kohus ei analüüsi, kas hageja nõude saaks rahuldada ka alternatiivselt esitatud alusetu rikastumise sätete alusel. Menetluskulude jaotus
62.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda, kuna kohus hagi rahuldab.
63.TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
64.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 950 eurot ja õigusabikulud 40 tunni ulatuses, kokku 4800 eurot (tunnitasuga 120 eurot, mis sisaldab käibemaksu). Hageja menetluskulude nimekirjas loetletud hageja lepingulise esindaja tehtud toimingud ja nende ajakulu on suurem, kokku 55 tundi ja 55 minutit, kuid sellest on arvetega kaetud 40 tundi. Hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, kõik kulud on seotud tsiviilasjaga nr 2-20-17447. Hageja palub kostjalt menetluskulude katteks välja mõista 5750 eurot ning TsMS § 174 lg 4 alusel ka viivis menetluskuludelt.
65.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kuludeks õigusabikulud 7200 eurot. Hageja menetluskuludele kostja vastuväiteid ei esitanud. Kuna kõik kulud jäävad kostja kanda (v.a rahuldamata jäänud hageja hagi tagamise taotluse eest tasutud riigilõiv 50 eurot, mille hüvitamist hageja kostjalt ei taotle ja mis seega jääb hageja enda kanda), siis puudub vajadus kostja menetluskulude suurust kindlaks määrata ning kohus ei analüüsi ka hageja vastuväiteid kostja kuludele.
2-20-17447
66.Kohus leiab, et hageja näidatud menetluskulud on põhjendatud ja tuleb kindlaks määrata taotletud suuruses.
66.1.Riigilõiv, mille tasumine on kohtusse pöördumise eelduseks, on vaieldamatult vajalik ja põhjendatud kulu. Hageja taotleb hüvitada 950 eurot riigilõivu. Kohtute infosüsteemi andmetel on hageja selles asjas tasunud riigilõivu kokku 1000 eurot, millest 900 eurot on hagiavalduse esitamise eest ning hagi tagamise taotluse eest on hageja tasunud riigilõivu kahel korral: 50 eurot 26.11.2020 ja 50 eurot 28.10.2021. Esimese hagi tagamise taotluse kohus jättis 27.11.2020 määrusega rahuldamata, seega on õiglane, et hageja selle kulu hüvitamist kostjalt ei taotle. Teise hagi tagamise taotluse kohus rahuldas ning see riigilõiv 50 eurot tuleb kostjal hagejale hüvitada.
66.2.Arvestades kohtuasja sisu ja mahtu, sh kostja esitatud tõendite mahtu, ning hageja esindaja koostatud dokumente, on hageja lepingulise esindaja ajakulu 40 tundi põhjendatud ja selle asjaga tegelemiseks vajalik. Hageja esindaja on koostanud õiguslikult argumenteeritud, faktiliste asjaoludega ja viidetega asjakohasele kohtupraktikale põhjendatud hagiavalduse, tõendite kogumise taotlusi, seisukohad kostja vastuväidete ja taotluste kohta, asjas on peetud mitu istungit (puhast istungiaega 7 tundi ja 35 minutit), kus muu hulgas kuulati üle tunnistajaid ja pooled vande all. Kohus võtab arvesse, et hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist lepingulise esindaja näidatud tegelikust ajakulust väiksemas ulatuses. Seetõttu ei mõjuta hüvitatavate menetluskulude suurust kulude spetsifikatsioonis märgitud kostja tasaarvestusavalduse tühisuse tuvastamise hagi, mida tsiviilasjas 2-20-17447 ei menetletud, koostamise ajakulu 3 tundi. Vandeadvokaadi tunnitasumäär 120 eurot, mis sisaldab käibemaksu, on kohtupraktikas tunnustatud ja mõistlik. Eeltoodu alusel on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud kokku 4800 eurot (=(40 tundi x 120 eurot)). Hageja õigusabikulude summa sisaldab käibemaksu. Hageja on TsMS § 174 lg 10 kohaselt kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane. Seega tuleb kostjal hagejal hüvitada õigusabikulud koos käibemaksuga.
67.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(Allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
Tallinna Ringkonnakohtu 01.03.2024 otsuse RESOLUTSIOON:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 03.03.2023 otsus muutmata, kuid osaliselt muuta kohtuotsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Kolm Kuningat OÜu kanda.
4.Seoses R.T.l hüvitatavate menetluskulude puudumisega ringkonnakohus neid Kolm Kuningat OÜult välja ei mõista.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.