Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud, menetluse käik
1.Osaühing E E (hageja) esitas 9.11.2022 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse R Pilt (kostja) 40 euro saamiseks. Kuna kostja esitas 15.11.2022
2-22-143310
makseettepanekule vastuväite, siis maksekäsu kiirmenetlus 1.12.2022 määrusega lõpetati ja nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Osaühing E E esitas kohtule 20.12.2022 hagiavalduse R P vastu, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevus 40 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvi võlgnevus ja 10 eurot sissenõudekulud.
3.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt oli kostja XXXXXXXXXXXXX omanik/vastutav kasutaja parkimistingimuste rikkumise ajal. 19.05.2021 oli sõiduk pargitud EP opereeritavale parkimisalale XXXXXXX parklas Tallinnas. Võttes arvesse, et igal sissesõidul ja Parkimisalale sisenemisel on Sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks EP eraparkla alale sisenemise teave koos lepingutingimustega või viide lepingutingimustele ja EP avaldas tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda EP-poolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks. Vastavalt parkimistingimustele tegi EP pakkumuse lepingu sõlmimiseks sõiduki parkimisel parklasse. Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. EP esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata (leppetrahvi number 1411 9052 1103 9498, maksetähtaeg 02.06.2021, võlgnevuse summa 30 eurot. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud. Sissenõudmiskuludesse (10 eurot) on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päring Sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti meeldetuletuskirjad võlgnevuse kohta Sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale. Vaidlusalused ei ole asjaolud, et kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine EP poolt, milles hageja on kulutusi kandnud päringute tegemise näol andmete saamiseks ning meeldetuletuskirja välja saatmiseks. Kohtueelselt on EP saatnud nii e-kirja kui tähitud kirja kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile Vahtra 2, Kuressaare, Saare maakond, 93813 ja [email protected], mis olid avaldatud rahvastikuregistris. Kostja ei ole nõudekirjale vastanud ega asunud kohustust täitma. Eelnevast tulenevalt on kostja võlg hageja ees kokku 40 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvi võlgnevus ja 10 eurot sissenõudmiskulu. Kostja seisukoht
4.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta hagejaga ühtegi lepingut sõlminud ei enne ega pärast 19.05.2021. Enda kalendri järgi osales ta 19.05.2021 terve päeva ühel EAS veebinaril. Tal on kodus oma parkla, mis pole kuidagi seotud Europarklaga. Kostja leiab, et hagejal ei ole õigust omada ega töödelda tema isikuandmeid. Kohtu põhjendused
5.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
6.7.02.2023 määrusega määras kohus asjas kirjaliku menetluse ja tähtajad lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks, samuti kohtulahendi teatavaks tegemise aja.
2-22-143310
7.Kohus on tuvastanud, et kostja oli sõiduki XXXXXX omanik/vastutav kasutaja 19.05.2021 (dtl 46, 47 jj). Kohtule esitatud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et kostja sõiduk XXXXXXXXXXX oli 19.05.2021 pargitud hageja poolt opereeritaval parkimisalal XXXXXXX parklas Tallinnas (dtl 32-45, 86-87).
8.Hageja palub kostjalt välja mõista 30 eurot tulenevalt asjaolust, et kostja on rikkunud 19.05.2021 hageja opereeritavas parklas parkimistingimusi, st. sõiduki armatuurlaual vastaval alal ei olnud vastavat parkimisõigust andvat parkimiskaarti (parkimisluba) ning sõiduki parkimine ei olnud registreeritud parkimiskioski.
9.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul saab hageja nõude alus olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 271, mille kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 271 mõttes on parkimisleping üürileping, kuna parkija üürib omale parkimise ajaks parkimiskoha. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. Vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo 3- 21-75-10, p 14). Kohus märgib, et hageja parkimistingimuste punkti 1 kohaselt (dtl 45) loetakse sõiduki sisenemisel parklasse sõidukijuhi ja hageja (edaspidi: parklaoperaatori) vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat vastavalt parkimistingimustele. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-3-16 p-s 11 märkinud, et kui sõiduki juhti ei ole tuvastatud, ning parklaoperaator ei suuda tõendada, kes sõidukit juhtis, eeldatakse olukorras, kus parkimistingimustes on kokku lepitud, et parkimislepingu sõlmis ning parkimistingimuste rikkumise eest vastutab sõiduki omanik. Riigikohus on eelnimetatud lahendis leidnud, et just sõiduki omaniku tõendamiskoormis on tõendada, kes vaidlusalusel ajal sõidukit kasutas ja parkimisalale parkis. Seega ei ole kohtul võimalik panna hagejale kohustust tõendada, kes sõidukit hageja opereeritavas parklas parkis. Vastavalt Riigikohtu seisukohale - juhul, kui kostja väidab, et tema ise oma sõidukit ei kasutanud, on just kostja kohustus tõendada, kes vaidlusalusel ajal tema sõidukit hageja opereeritavas parklas parkis.
10.Kostja on väitnud, et tema osales 19.05.2022 terve päeva EAS-i veebi koolitusel ning et tal on kodus oma parkla ning esitas kohtule kuvatõmmise kalendrist koolituse kohta.
11.Kohus leiab, et kostja esitatud tõend kalendri kuvatõmmisest, ei tõenda veenvalt tema väidet, et tema sõiduk 19.05.2021 hageja parklas ei parkinud. Hageja esitatud fotod kostja sõidukist, samuti foto GPS koordinaatidega ja Google Map Street View pilt GPS koordinaatidega lükkavad kostja vastava väite ümber.
2-22-143310
Seega on kostja väited tõendamata ja kohus loeb tuvastatuks, et just kostja oli isik, kes sõidukit hageja poolt opereeritavas parklas 19.05.2021 parkis ning seega oli just kostja VÕS § 271 mõttes lepingu pool, kes hagejaga parkimislepingu sõlmis. Kohus leiab, et parkimislepingu rikkumine (parkimistasu maksmata jätmine) on tõendatud. Kostja ei ole tõendanud, et tal oleks olnud territooriumi valdaja poolt väljastatud parkimisluba või tasunud parkimistasu 19.05.2021.
12.VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja parkimistingimuste punkti 7 kohaselt kohustub sõiduki kasutaja parkimistingimuste rikkumise korral tasuma E ELE leppetrahvi 60 eurot.
13.Hagiavaldusele on lisatud fotod, millest nähtub, et sõiduki kojamehe vahele on asetatud leppetrahvinõue (dtl 32, 34). Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Järelikult saab lugeda leppetrahvinõude kostja poolt kättesaaduks 19.05.2021. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahv 30 eurot. 14.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Sissenõudmiskuludesse (10 eurot) on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päring Sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Samuti on hageja saatnud kostjale vähemalt kaks meeldetuletuskirja.
15.Vaidlust pole selle üle, et kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine hageja poolt, milles hageja on kulutusi kandnud päringute tegemise näol andmete saamiseks ning meeldetuletuskirja välja saatmiseks. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 10 eurot sissenõudmiskulu.
16.Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada VÕS § 108 lg 1 ja § 158 lg 1 alusel täies ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahv summas 30 eurot ja vastavalt VÕS § 1132 lg 2 p-le 1 sissenõudmiskulu summas 10 eurot.
17.Kostja eksib, arvates et hagejal puudub õigus omada ja töödelda tema isikuandmeid. EFTA Legal OÜ (hagejat esindav õigusbüroo) töötleb isikuandmeid seaduses sätestatud kohustuste täitmiseks või seaduses lubatud tegevuste (sh õigusteenuse osutamine) rakendamiseks. Päring Transpordiametisse tehakse liiklusseaduse LS § 184 lg 4 alusel, mis sätestab, et põhjendatud õigustatud huvi korral võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piiratud juurdepääsuga teavet väljastada kolmandatele isikutele. Põhjendatud õigustatud huvi olemasolu tuvastab ja andmete väljastamise otsustab Transpordiamet. Transpordiametist päritud andmete alusel väljastatakse sõiduki vastutava isiku isikukood, ülejäänud andmed pärinevad rahvastikuregistrist (vt Eprivaatsustingimused: https:// europark.ee/meist/isikuandmete- kaitse- ja -tootlemise-uldpohimotted; EFTA Legal privaatsustingimused: https://eftalegal.ee/privaatsustingimused/).
2-22-143310
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hageja hagi, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
19.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja palub kostjalt enda kasuks välja mõista riigilõiv 100 eurot, õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja lepingulise esindaja tasu 330 eurot (dtl 88). Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastu vaielnud.
20.TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud mõista kostjalt hageja menetluskuluna välja hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 100 eurot.
21.Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohtu hinnangul on maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu hüvitamise nõue summas 20 eurot põhjendatud vastavalt TsMS §-le 4842.
22.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja. Hagejat on menetluses esindanud TsMS § 218 lg 1 kohane esindaja.
23.Hageja menetluskulude nimekirja järgi on hageja kandnud õigusabikulusid kokku 3 tunni ulatuses tunnihinnaga 110 eurot, kokku 330 eurot. Kohus leiab, et hageja tunnitasu suurus ja ajakulu on mõistlik ning kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõsta hageja õigusabikulud 350 eurot (330 eurot (3x110) + 20 eurot) ja riigilõiv 100 eurot, kokku 450 eurot.
24.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
25.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või
2-22-143310
menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4)