2-23-391/9 - Muud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

et võlgnik on üksikema ja tema laps on erivajadustega, tõenäoliselt on seda ka tema teine laps. Võlgnik palus välja kuulutada enda pankroti ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. Kohus algatas 17.01.2023 määrusega asjas menetluse ja määras usaldusisiku. Usaldusisik esitas kohtule võlgniku vara ja võlgade nimekirjad koos lisadega ning omapoolse hinnangu. Varanimekirja kohaselt on võlgniku sissetulekuks: elatis 0-640 eurot; toetused riigilt/kohalikult omavalitsuselt 1010 eurot (peretoetus), töötutoetus 250 eurot (ajutine), kahe lapse puudega lapse toetus 276,16 eurot, kokku 1536-2176 eurot. Võlgnikule kuulub 3 pangakontot, millest kahe jääk on 0 eurot ja ühe jääk 303,44 eurot. Muu vara võlgnikul puudub. Võla nimekirjas on kajastatud võlgniku kohustused summas 61 935,72 eurot. Kõik kohustused on tagamata. Nimekirja kohaselt on võlgnikul kohustused järgmiste võlausaldajate ees: Bondora AS 6612 eurot; Bondora AS 3642 eurot; TF Bank 1095,17 eurot; TF Bank 666,15 eurot; TF Bank 11 488,69 eurot; TF Bank 1317,08 eurot; OK Incure OÜ 5007,75 eurot; Omega Invest OÜ 2931,95 eurot; OÜ Aktiva Finants 5840,98 eurot; OÜ Aktiva Finants 635,50 eurot; Inkassoteenused OÜ 3376,33 eurot; Inkassoteenused OÜ 3907,33 eurot; AS Aktiva Portfolio 1505,84 eurot; OÜ Aktiva Finants 378,69 eurot; OÜ Aktiva Finants 9481,09 eurot; Kohtutäitur Oksana Kutšmei 3479,40 eurot; Kohtutäitur Aive Kolsar 69,77 eurot. Võlgnevustele lisanduvad viivised. Usaldusisik selgitas, et võlgnik ei tööta seetõttu, et tal on puudega laps, kes vajab järelevalvet ja võlgnikul on keeruline leida tööd. Võlgnikul on neli alaealist last, kaks last on puudega. Laste isalt on välja mõistetud elatis, kuid see laekub kohtutäituri kaudu ebaregulaarselt ning suvalistes summades. Võlgniku sissetulekutest ei saa teha kinnipidamisi. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjus: Võlgnik on võtnud kergekäeliselt suurtes summades laenu arvestamata, et tema vara ja sissetulekud ei võimalda võetud kohustusi täita. Kohus kuulas 21.02.2023 ära võlgniku ja usaldusisiku. Võlgnik selgitas, et võlad on kogunenud umbes 7 aastaga. Esimese laenu võttis võlgnik majapidamiskuludeks ja osad said võetud, et eelmisi laene maksta. Hetkel on võlgnik tööotsingul. Võlgnik on töövõimeline. Üks võlgniku lastest on xxxxxx ja võlgnik peab vaatama osalise tööajaga tööd. Võlgnik ei saa lapse kõrvalt kogu aeg ära olla. Ühe lapse isa hoolitseb lapse eest, aga teistel lastel on üks isa ja tema ei hooli lastest. Ütleb, et tal ei ole aega.

Kohtu põhjendused Lähtudes füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 18 lg-st 2 teeb kohus pärast avalduse läbi vaatamist ühe nimetatud sättes viidatud otsustustest. Antud juhul oli võlgnikuga arutusel tema suhtes suhtes pankroti välja kuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine (FiMS § 18 lg 2 p 2,3). FiMS § 18 lg 3: Kohus võib teha ühe käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsustest sõltumata sellest, kas maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik või võlausaldaja. Kohus ei saa otsustada ühegi lõikes 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel. Võlgnik oli nõus pankroti väljakuulutamisega ning kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. FiMS § 43 sätestab: Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus, vaadanud läbi usaldusisiku kogutud materjalid ja hinnangu ning arutanud võlgniku ja usaldusisikuga menetluse edasist käiku, leiab, et võlgniku suhtes ei ole võimalik algatada võlgade ümberkujundamise menetlust, sest võlgnik on maksejõuetu, mitte makseraskustes. Võlgniku ainsaks varaks on toetused ja elatis keskmiselt 1536-2176 eurot kuus. Võlgnikul on neli alaealist last, kellest kaks on puudega. Võlgnikule laekuvatele toetustele ei ole võimalik pöörata sissenõuet ning elatis on mõeldud laste kulud tarbeks. Võlgniku kohustused on kokku üle 61 000 euro. Võlgnikul puudub muu vara ning tagasivõidetavaid tehinguid ei ole. Kohtu hinnangul ületavad võlgniku kohustused võlgniku vara. Võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. TMS § 51 lg 1 sätestab: Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 511 sätestatud juhul. Kohus leiab, et käesolevalt puudub vajadus kohaldada võlgniku täitemenetluste suhtes TMS §-i 511. Kõik võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused lõppevad. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 28.03.2023 algusega kell 14.45 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda ka virtuaalselt. Isikutel, kes soovivad koosolekul osaleda, peavad enda soovist pankrotihaldurile teada andma vähemalt 2 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks Anne Tammeri, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku. PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Lõike 2 kohaselt märgitakse pankrotiteates pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning

võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise olulisemaid tagajärgi: Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja lõpuni; võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid; lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1); Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2); Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1); Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur. (PankrS § 37 lg 1); Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. (PankrS § 42); Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1). Võlgniku kohustused: võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel; võlgnik peab põlema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti (PankrS § 89). Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas pankroti- või maksejõuetusavalduse (PankrS § 93 lg 1). Nõudeavaldus peab vastama PankS § 94 nõuetele. Kohus selgitab, et nõude tähtaegselt esitamata jätmisel kaotab sissenõudja oma nõude muul viisil esitamise õiguse (v.a kui kohus nõude esitamise tähtaja ennistab – PankrS § 102). Menetluskulud FiMS § 8 lg 1 sätestab, et juhul kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks kokku summas 712,80 eurot (sh km). Käesolevalt tuleb taotlus lahendada PankrS § 23 alusel. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022.a määruse nr 124 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 725 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 145 eurot. Sama alamäär kohaldub ka usaldusisikule. Usaldusisiku taotluse kohaselt on tal enda ülesannete täitmisele kulunud kokku 9h. Oma ajatasuks on usaldusisik arvestanud 66 eurot/tunnist. Kohus on seisukohal, et usaldusisiku märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu on vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete sisu, keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga ega ületa seaduses sätestatud ülemmäära. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 594 eurot, millele lisandub käibemaks. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 järgi on usaldusisiku tasu ja tema poolt tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 2 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Eeltoodust tulenevalt tuleb kindlaks määratud tasu usaldusisikule tasuda pankrotivara arvel. Usaldusisik on taotlenud, et tasu makstakse välja riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4: Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).