Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-20-14545 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Põhimenetluses jättis Harju Maakohus 02.07.2021 otsusega hageja hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 25.10.2021 otsusega jäi maakohtu otsuse resolutsioon muutmata ning menetluskulud hageja kanda. Maa- ja ringkonnakohtu otsused jõustusid Riigikohtu 11.04.2022 määrusega, mille tulemusena jäid kõik tsiviilasja menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirjade kohaselt moodustasid tema menetluskulud kokku 14 085 eurot, millest maakohtus 9945 eurot ja ringkonnakohtus 4140 eurot. Kostjale osutati õigusabi kokku 78 tundi ja 15 minutit tunnihinnaga 180 eurot (käibemaksuga). Hageja vaidles kostja menetluskulude suurusele vastu. Kõik kostja õigusabikulud, mis on tehtud enne 16.11.2020, on põhjendamatud, kuivõrd kostja menetluskulude tagatise taotlus jäi rahuldamata. Kostja õigusabikulude maht maakohtus on põhjendamatu osas, mis ületab kokku 19 tundi. Apellatsioonimenetluses ei saa kostja menetluskulud olla põhjendatud suuremas mahus kui 8 tundi ja 30 minutit. Maakohtu määrus ja põhjendused Maakohus määras 17.05.2022 määrusega kindlaks kostja menetluskulud 7677 euro ulatuses ja mõistis selle summa hagejalt välja. Ühtlasi kohustas maakohus hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2-20-14545 − 14.01.2021 seisukoha koostamisele ja sellega seonduvatele toimingutele ei pidanud mõistlikult kuluma rohkem kui 5 tundi. Kohus vähendab ajakulu 4 tunni ja 15 minuti võrra. − 26.04.2021 seisukoha koostamisele ja sellega seonduvatele toimingutele ei pea kohus põhjendatud ajakuluks 11 tundi ja 30 minutit, vaid maksimaalselt 7 tundi. Kohus vähendab ajakulu 4 tunni ja 30 minuti võrra. − 04.05.2021 istung kestis 39 minutit ning istungiks ettevalmistamiseks mõistlikuks ajaks saan pidada 1 tundi. Seega ei ole põhjendatud ajakuluks istungile ja kohtuistungiks ettevalmistuseks kulunud 4 tundi ja 45 minutit. Kohus vähendab ajakulu 3 tunni ja 6 minuti võrra. − Apellatsioonkaebusele vastuse koostamine ja sellega seonduvate toimingute tegemine on eelduslikult mahukas toiming, kuid sellele 17 tunni kulumine pole kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus vähendab ajakulu 8 tunni võrra. − Põhjendatud ajakuluks 06.10.2021 toimingutele saab pidada 2 tundi. Kohus vähendab ajakulu 2 tunni ja 45 minuti võrra.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud maakohtu määruse osas, millega tema menetluskulude kindlaksmääramise taotlus

2-20-14545 jäi osaliselt rahuldamata. Ülejäänud osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 koostoimes jõustunud. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatav määrus tuleb kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada ja uue määrusega suurendada kostja hüvitatavaid menetluskulusid 1845 euro võrra. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. TsMS § 654 lg 22 ja § 463 lg 2 koostoimes esitab ringkonnakohus resolutsiooni juures maakohtu määruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle sätte järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt Riigikohtu 14.04.2021 määrust tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17 ja seal viidatud praktika). Põhjendamatu on kostja etteheide, mille kohaselt ei ole maakohus lepingulise esindaja ajakulu hinnanud toimingupõhiselt ning on alusetult kostja menetluskulude nimekirjades toodud toiminguid grupeerinud. Kohus ei pea eraldi esile tooma ja hindama iga rida menetluskulu nimekirjas või kuludokumendis, vaid võib toiminguid rühmitada, tuues eraldi välja need, mille osas ei saa toimingut või sellele kulunud aega pidada põhjendatuks. Nii on maakohus käesoleval juhul ka teinud ja see jääb kohtu diskretsiooni piiridesse. Maakohtu käsitlus on loogiline ja jälgitav (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 05.05.2021. a määrust tsiviilasjas nr 2-19-4421, p 14; 26.04.2021. a määrust tsiviilasjas nr 2-19-16536, p 16; 11.02.2021. a määrust tsiviilasjas nr 2-13-18536, p 14.2; 06.12.2022. a määrust tsiviilasjas nr 2-21-14376, p 10.2; 29.05.2020. a määrust tsiviilasjas nr 2-18-19584, p 13.2). Kolleegiumi hinnangul on maakohus ületanud diskretsioonipiire, pidades täies ulatuses põhjendamatuks ajavahemikul 12.10.2020-16.11.2020 kostja esindaja teostatud toiminguid, kuna menetluskulude tagatise taotlus jäeti rahuldamata. Edutu taotluse, väite või tõendi esitamisega kaasnevad kulud on võimalik jätta TsMS § 169 lg 3 alusel menetluse tulemusest sõltumata menetlusosalise kanda, kes esitas kõnealuse taotluse, väite või tõendi. Rahuldamata jäänud kaebuste ja taotlustega saab kohus TsMS § 169 lg 3 järgi arvestada menetluskulude jaotamisel, mitte aga enam nende kindlaksmääramisel (vt Tallinna Ringkonnakohtu 15.04.2021. a määrust tsiviilasjas nr 2-16-2726, p 35; 25.11.2021. a määrust tsiviilasjas nr 2-18-2128, p 11; 26.01.2022. a määrust tsiviilasjas nr 2-18-1970, p 24.2.1; 13.04.2022. a määrust tsiviilasjas nr 2-21-5625, p 13.3; 12.08.2019. a määrust tsiviilasjas nr 2-17-19449, p 11.1; 14.09.2020. a määrust tsiviilasjas nr 2-18-1682, p 11; 14.05.2020. a määrust tsiviilasjas nr 2-17-8910, p 9.2; 10.12.2020. a määrust tsiviilasjas nr 2-16-7090, p 27). Käesolevas asjas tehtud lõppelahendiga jäeti kõik menetluskulud hageja kanda. Seega ei saa taotlusega seotud kulu lugeda tervikuna mittevajalikuks ja põhjendamatuks TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel pelgalt tulenevalt sellest, et taotlus jäeti rahuldamata. Menetlusosalistel on õigus enda huvide kaitseks esitada kaebusi ja taotlusi ning üldjuhul ei anna menetlusosalise taotluse rahuldamata jätmine alust pidada taotluse esitamisega seotud esindaja kulusid ebavajalikeks või põhjendamatuteks. Menetlustoiming ei ole vajalik ja põhjendatud, kui see on ilmselgelt asjakohatu.

2-20-14545 Ringkonnakohtu hinnangul ei ole 28.10.2020 esitatud taotluse puhul tegemist ilmselgelt asjakohatu menetlustoiminguga. Menetluskulude katteks tagatise andmise taotluse esitamine on seaduse järgi lubatud ning ei saa öelda, et tegemist oleks olnud pahatahtliku või õiguslikult täiesti perspektiivitu taotlusega. Kolleegium loeb põhjendatuks ajakuluks ajavahemikul 12.10.2020-16.11.2020 teostatud toimingute (hagimaterjalide läbitöötamine, õiguslik analüüs, tõendite kogumine, menetluskulude katteks tagatise saamise taotluse koostamine, kohtumäärusega tutvumine ja kommunikatsioon kliendiga) eest kokku 5 tundi ja 15 minutit. Kuna sellest tulenevalt kasvab ka hagimaterjalide läbitöötamiseks arvestatud vajalik ja põhjendatud ajakulu, ei ole täiendavalt enam alust suurendada 23.11.2020-19.11.2020 toimingute eest arvestatud vajalikku ja põhjendatud ajakulu (määruskaebuse p 23.ii). Maakohtu järeldus kostja vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta põhineb osutatud õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil. Maakohus on sealjuures arvestanud tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, mitte lähtunud vaid menetlusdokumentide mahust. Kolleegium nõustub osaliselt aga kostja etteheitega, mille kohaselt on maakohus esindaja ajakulu hinnates menetluse käigu ja mahu mõju vajalike toimingute ajakulule alahinnanud. Sellest tulenevalt suurendab ringkonnakohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikku ajakulu 14.01.2021 seisukoha koostamisele ja sellega seonduvatele toimingutele (määruskaebuse p 23.iii) 2 tunni võrra ning apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ja sellega seonduvate toimingutele (määruskaebuse p 23.vi).) 3 tunni võrra. Nimetatud ulatuses ei ole vaidlustatud määruse põhjendused tsiviilasja käiku ja esitatud menetlusdokumentide sisu arvestades ajakulu sedavõrd märkimisväärseks vähendamiseks piisavad. Ülejäänud osas ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud ja on kulude osalist vähendamist menetluse käigu ja asja keerukusega kooskõlas asjakohaselt põhjendanud. Vaidlustatud määrusest nähtub, et maakohus aktsepteeris asja õiguslikku keerukust ja mahukust arvestades küllaltki kõrget tunnitasu, aga hindas kriitiliselt esindaja ajakulu. Selline lähenemine on üks võimalus kohtu diskretsiooni teostamisel. Vandeadvokaadist esindajal kulubki dokumentide koostamiseks ja esitamiseks eelduslikult vähem aega, kuna vajadus end õigusaktide ja kohtupraktikaga kursis hoida avaldub juba esindaja kõrgemas tasumääras. Maakohus lähtus menetluskulusid kindlaks määrates õigesti põhimenetluse käigus kohtu määratud tähtaegadeks esitatud kulunimekirjadest ega pidanud arvestama kostja omal algatusel esitatud täiendava nimekirjaga, mille koostamiseks vajadus puudus. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista õigusabikulude hüvitamiseks 9522 eurot (= 52 h ja 54 min × 180 eurot / h). Ringkonnakohus suurendab kostja hüvitatavaid menetluskulusid 1845 euro (= 10 h ja 15 min × 180) võrra. Eelnev on kooskõlas menetluse käigu, teostatud menetlustoimingute ja asja keerukusega. Kostja taotleb hüvitatavatelt kuludelt viivise väljamõistmist. Seetõttu märgib kohus TsMS § 177 lg-st 4 juhindudes määruse resolutsioonis, et hagejal tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni kostjale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Viivise arvestamisel tuleb arvesse võtta maakohtu määruse osalist varasemat jõustumise aega. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

2-20-14545 TsMS § 696 lg 1 teise lause ja TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale Riigikohtule edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler

(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen

(allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.