Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Siret Siilbek
Määruse tegemise aeg ja koht 03.06.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-19-12059
Kohtuasi
X hagi AB Kreditex AS-i, Eestihoius HLÜ, Renovum OÜ ja Arvila OÜ vastu lepingute tühisuse tuvastamise, hüpoteegi kustutamise, tahteavalduste asendamise ning enammakstud tasude ja viivise väljamõistmise nõudes või alternatiivselt lepingute kehtetuks tunnistamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.08.2023 määrus (menetluskulude kindlaksmääramine)
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (endine
XXXXXXXXXXX)
perekonnanimi
X,
isikukood
Kostja I AB Kreditex AS (registrikood 12041659) Kostja II Eestihoius HLÜ (endine ärinimi Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu, registrikood 12541563) Kostjate I ja II lepinguline esindaja vandeadvokaat Oksana Morozova Kostja III Renovum OÜ (registrikood 14042462), lepingulised esindajad Alar Liivamägi ja Irina Vassiljeva Kostja IV Arvila OÜ (endine ärinimi Stix KV OÜ, registrikood 14092508), lepingulised esindajad Alar Liivamägi ja Inna Bodagovskaja Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde X määruskaebusega esitatud tõendid.
2.Jätta Harju Maakohtu 30.08.2023 määrus AB Kreditex AS-i, Eestihoius HLÜ, Renovum OÜ ja Arvila OÜ menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotluste
2-19-12059 osas muutmata (resolutsiooni p-d 3–14). Muus osas on Harju Maakohtu 30.08.2023 määrus jõustunud.
3.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
4.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (endine X, hageja) esitas 12.08.2019 Harju Maakohtule AB Kreditex AS-i (kostja I), Eestihoius HLÜ (endine ärinimi Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu, kostja II), Renovum OÜ (kostja III) ja Arvila OÜ (endine ärinimi Stix KV OÜ, kostja IV) vastu hagi (täiendatud viimati 08.06.2022) lepingute tühisuse tuvastamiseks, alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks, enamtasutud summade ja viiviste väljamõistmiseks, tahteavalduse andmiseks ning hüpoteegi kustutamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid selle jätta rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
3.Harju Maakohus rahuldas 08.09.2022 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt II ning kostjalt III solidaarselt hageja kasuks välja põhivõla 3267,72 eurot, perioodi 03.09.2020– 29.11.2021 eest sissenõutavaks muutunud viivise 324,21 eurot ja viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni põhinõude rahuldamiseni, kuid mitte enam kui 3267,72 eurot. Maakohus jättis hagi ülejäänud osas rahuldamata, sh järgmiste nõuete osas: hageja ja kostja I vahel 23.02.2015 sõlmitud laenulepingu nr 50223-2 ja võlatunnistuse VT60929/1 tühisuse tuvastamine (alternatiivselt tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamine) ja hageja poolt kostjale I alusetult enammakstud 7155,21 euro ja viiviste väljamõistmine; hageja ja kostja II vahel 29.09.2016 sõlmitud laenulepingu nr A60929-1 tühisuse tuvastamine (alternatiivselt tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamine); hageja ja kostja I vahel 23.02.2015 notari Diana Lõhmuse poolt tõestatud lepingu (notari ametitegevuse raamatu registri number 510) tühisuse tuvastamine (alternatiivselt tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamine); hageja, kostja I ja kostja II vahel 29.09.2016 notari Lee Mõttus asendaja Eva-Ly Sepp poolt tõestatud lepingu (notari ametitegevuse raamatu registri number 3659) tühisuse tuvastamine (alternatiivselt tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamine); 22.03.2017 kostja II ja kostja III vahelise hüpoteekide loovutamislepingu tühisuse tuvastamine (alternatiivselt tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamine); kohustada kostjat IV andma nõusolek Tartu maakohtu kinnistusosakonna poolt kinnistusraamatusse kantud korteriomandi, registriosa number 11176402, II jakku
3.järjekohale kostja IV kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja hageja osas omanikukande tegemine; kohustada kostjat II andma nõusolek Tartu maakohtu kinnistusosakonna poolt kinnistusraamatus korteriomandi, registriosa number 11176402, asukohaga Välja tee 1-2, Tiskre küla, Harku vald, Harju maakond suhtes avatud kinnistusraamatu IV jakku (hüpoteegid) 5. järjekohale kostja II kasuks seatud hüpoteegi
2-19-12059 summas 62 000 eurot tehtud kande kustutamiseks. Maakohus jättis kostjate I–IV menetluskulud 98,82% ulatuses hageja kanda ning hageja menetluskulud 1,18% ulatuses solidaarselt kostjate II ja III kanda. Maakohtu otsus jõustus 04.07.2023.
4.Kostja I esitas 14.07.2022 menetluskulude nimekirja, paludes hagejalt kostja I kasuks välja mõista menetluskulud 4420 eurot (esindajakulu 34 tundi, tunnihind 130 eurot käibemaksuta) ja seadusjärgse viivise menetluskuludelt.
5.Kostja II esitas 14.07.2022 menetluskulude nimekirja, paludes hagejalt kostja II kasuks välja mõista menetluskulud 1950 eurot (esindajakulu 12,5 tundi, tunnihind 156 eurot käibemaksuga) ja seadusjärgse viivise menetluskuludelt.
6.Kostja III esitas 08.07.2022 menetluskulude nimekirja, paludes hagejalt kostja III kasuks välja mõista menetluskulud 6270 eurot (esindajakulu 52,25 tundi, tunnihind 120 eurot käibemaksuta) ja seadusjärgse viivise menetluskuludelt.
7.Kostja IV esitas 08.07.2022 menetluskulude nimekirja, paludes hagejalt kostja IV kasuks välja mõista menetluskulud 4170 eurot (esindajakulu 34,75 tundi, tunnihind 120 eurot käibemaksuta) ja seadusjärgse viivise menetluskuludelt.
8.Hageja esitas 15.07.2022 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt oli hageja menetluskulu riigilõiv 2700 eurot. Maakohtu määrus ja põhjendused
9.Harju Maakohus rahuldas 30.08.2023 määrusega (vaidlustatud määrus) hageja ja kostjate avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt II ja kostjalt III solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud 31,86 eurot. Maakohus mõistis hagejalt välja menetluskulud kostja I kasuks 2954,72 eurot, kostja II kasuks 1091,96 eurot, kostja III kasuks 3942,92 eurot, kostja IV kasuks 1808,41 eurot ning kostjate menetluskuludelt seadusjärgse edasiulatuva viivise.
9.1.Maakohus leidis, et hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on kokku 2700 eurot, milleks on riigilõiv. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest on hageja menetluskulud põhjendatud mahus 31,86 eurot (2700 x 1,18%), milline summa tuleb solidaarselt kostjatelt II ja III hageja kasuks välja mõista.
9.2.Kostja I menetluskulude nimekirja kohaselt on tema lepinguline esindaja teinud järgmised toimingud: hagiavalduse koos kõikide muudatustega ja selle lisade analüüs, positsiooni kujundamine hagivastuse koostamiseks 15 tundi; 31.08.2022 esialgse vastuse hagile ja taotluse menetluskulude tagatise määramiseks koostamine 1,5 tundi; 21.12.2021 kostja I vastuse koostamine, lisade komplekteerimine 7 tundi; 17.05.2022 istungiks ettevalmistamine ja istungil osavõtt 2 tundi; 07.06.2022 täiendav seisukoht 2 tundi; hageja 08.06.2022 täiendatud hagiga tutvumine ja 20.06.2022 seisukoha koostamine 4 tundi; hageja 26.06.2022 täiendava seisukohtadega ja kostja III seisukohtadega tutvumine 2 tundi; menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tundi. Maakohus leidis, et materjalidega tutvumiseks ja analüüsiks kulunud 15 tundi tuleb vähendada 5 tunnini, kuna kuigi hagi menetlusse võtmise hetkeks oli toimikusse kogunenud ca 450 lk materjali, oli valdavas osas tegemist korduvate puuduste kõrvaldamise avalduste ja menetlusabi taotlust puudutavate päringute vastustega, mis kostjatesse ei puutu ning asjatundlik esindaja teab seda. Hageja on korduvalt küll hagiavaldust kohtu juhiste kohaselt täpsustanud, kuid on
2-19-12059 esitanud igakordselt uue tervikteksti, mis tähendab, et kostjatel ei tule erinevate puuduste kõrvaldamise avalduste koosmõjus ise hagi tervikteksti kodifitseerida. Maakohus vähendas 26.06.2022 täiendava seisukohaga ja kostja III seisukohaga tutvumiseks kulunud aega 2 tundi 1 tunnile, arvestades viidatud dokumentide mahtu ja sisu. Kõik ülejäänud õigusabitoimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ka esindaja tasumäär on kooskõlas kohtupraktikas aktsepteeritud määradega. Seetõttu luges maakohus kostja I esindaja toimingud põhjendatuks ja vajalikuks 23 tunni (34 – 11) ulatuses, mis kostja I esindaja tunnihinda arvestades moodustab 2990 eurot. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest on kostja I menetluskulud põhjendatud mahus 2954,72 eurot (2990 x 98,82%).
9.3.Kostja II esindaja on teinud järgmised toimingud: hagiavalduse koos kõikide muudatustega ja selle lisade analüüs, positsiooni kujundamine hagivastuse koostamiseks 5 tundi; 17.12.2021 kostja III vastuse ja lisadega tutvumine ja 18.01.2022 vastuse koostamine 5 tundi; 17.05.2022 istungiks ettevalmistamine ja istungil osavõtt 1 tund; 07.06.2022 täiendav seisukoht 0,5 tundi hageja 08.06.2022 täiendatud hagiga tutvumine ja 20.06.2022 seisukoha koostamine 0,5 tundi; menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tundi. Maakohus leidis, et materjalidega tutvumiseks ja analüüsiks kulunud 5 tundi tuleb vähendada 3 tunnini samal põhjusel, mis kostja I puhul. Lisaks märkis maakohus, et kuna kostjatel I–II oli sama lepinguline esindaja ning nende positsioon oli sarnane, ei olnud vajalik topelt materjalidega tutvumise kulu. Samas on mõistetav, et esindaja pidi kummagi kostja positsiooni eraldi läbi analüüsima. Maakohus ei pidanud terves ulatuses põhjendatuks kostja II esindaja ajakulu 17.12.2021 kostja III vastuse ja lisadega tutvumiseks ning 18.01.2022 vastuse koostamiseks 5 tundi, vähendades seda 3 tunnini, kuna kostja III vastus ei olnud mahukas ning kostja II 18.01.2022 vastus on sisuliselt 1 leheküljeline ja lisadeta. Kõik ülejäänud õigusabitoimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ka esindaja tasumäär on kooskõlas kohtupraktikas aktsepteeritud määradega. Maakohus tuvastas, et kostja II on alates 01.04.2016 käibemaksukohustuslane, mistõttu mõistis maakohus kulud välja käibemaksuta. Seetõttu olid kostja II esindaja toimingud põhjendatud ja vajalikud 8,5 tunni (12,5 – 4) ulatuses, mis kostja II esindaja tunnihinda arvestades moodustab 1105 eurot. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest on kostja II menetluskulud põhjendatud 1091,96 eurot (1105 x 98,82%).
9.4.Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja III lepinguline esindaja teinud järgmised toimingud: korduvate mahukate hagiavalduste ja tõenditega tutvumine, analüüs, konsultatsioon esindajaga, e-toimiku paljude dokumentidega tutvumine 20 tundi; 29.11.2021 hagi tervikteksti ja tõenditega tutvumine, analüüs 5 tundi; vastuse koostamine hagiavaldusele 8 tundi; kostjate I ja II vastustega hagiavaldusele tutvumine 0,75 tundi; hageja 04.04.2022 seisukohtadega tutvumine 1 tund; ettevalmistus kohtuistungiks ja osalemine istungil 1,5 tundi; 07.06.2022 täiendava seisukoha koostamine 8 tundi; kostjate I ja II 07.06.2022 seisukohtadega tutvumine 0,5 tundi; hageja 08.06.2022 järjekordse täiendatud hagiga tutvumine 3 tundi; kostja III 20.06.2022 seisukoha koostamine 2 tundi; hageja 26.06.2022 täiendava seisukohtadega tutvumine 2 tundi; menetluskulude nimekirja koostamine, esitamine 0,5 tundi. Maakohus vähendas materjalidega tutvumiseks ja analüüsiks kulunud 20 tundi 5 tunnini samal põhjendusel, mis kostja I puhul. 29.11.2021 hagi tervikteksti ja tõenditega tutvumisele, analüüsimisele kulunud 5 tundi vähendas maakohus 2 tunnile, kuna 29.11.2021 hagi terviktekst põhines peamiselt varem esitatud hagil ja selle lisaks olid valdavalt samad tõendid, mistõttu puudus vajadus sedavõrd palju aega kulutada korduvale toimingule. Hageja 08.06.2022
2-19-12059 täiendatud hagiga tutvumisele kulunud 3 tundi vähendas maakohus 2 tunnini, kuna 08.06.2022 hagi terviktekst põhines peamiselt varem esitatud hagil, mistõttu puudus vajadus sedavõrd palju aega kulutada korduvale toimingule. Kõik ülejäänud õigusabitoimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ka esindaja tasumäär on kooskõlas kohtupraktikas aktsepteeritud määradega ja vaidluse keerukusega. Seetõttu luges maakohus kostja III esindaja toimingud põhjendatuks ja vajalikuks 33,25 tunni (52,25 – 19) ulatuses, mis kostja III esindaja tunnihinda arvestades moodustab 3990 eurot. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest on kostja III menetluskulud põhjendatud 3942,92 eurot (3990 x 98,82%).
9.5.Kostja IV esindaja on teinud järgmised toimingud: korduvate mahukate hagiavalduste ja tõenditega tutvumine, analüüs, konsultatsioon esindajaga, e-toimiku paljude dokumentidega tutvumine 20 tundi; 29.11.2021 hagi tervikteksti ja tõenditega tutvumine, analüüs 5 tundi; vastuse koostamine hagiavaldusele 1 tund; kostjate I ja II vastustega hagiavaldusele tutvumine 0,75 tundi; hageja 04.04.2022 seisukohtadega tutvumine 1 tund; ettevalmistus kohtuistungiks ja osalemine istungil 1 tundi; kostjate I ja II 07.06.2022 seisukohtadega tutvumine 0,5 tundi; hageja 08.06.2022 järjekordse täiendatud hagiga tutvumine 3 tundi; hageja 26.06.2022 täiendavate seisukohtadega tutvumine 2 tundi; menetluskulude nimekirja koostamine, esitamine 0,5 tundi. Maakohus vähendas materjalidega tutvumiseks ja analüüsiks kulunud 20 tundi 5 tunnini samal põhjendusel, mis kostjate I ja III puhul. Maakohus märkis, et kuna kostjatel III–IV oli sama lepinguline esindaja ning nende positsioon oli sarnane, ei olnud vajalik topelt materjalidega tutvumise kulu. Samas on mõistetav, et esindaja pidi kummagi kostja positsiooni eraldi läbi analüüsima. 29.11.2021 hagi tervikteksti ja tõenditega tutvumisele, analüüsimisele kulunud 5 tundi vähendas maakohus 2 tunnini, kuna 29.11.2021 hagi terviktekst põhines peamiselt varem esitatud hagil ja selle lisaks olid valdavalt samad tõendid, mistõttu puudus vajadus sedavõrd palju aega kulutada korduvale toimingule. Hageja 08.06.2022 täiendatud hagiga tutvumisele kulunud 3 tundi vähendas maakohus 1,5 tunnini, kuna 08.06.2022 hagi terviktekst põhines peamiselt varem esitatud hagil ja seega puudus vajadus sedavõrd palju aega kulutada korduvale toimingule. Liiati oli esindaja sellega juba tutvunud, kuna kostjatel III–IV oli sama lepinguline esindaja ning nende positsioon oli sarnane. Seega ei olnud täies ulatuses vajalik topelt materjalidega tutvumise kulu. Küll aga on mõistetav, et esindaja pidi kummagi kostja positsiooni eraldi läbi analüüsima. Kõik ülejäänud õigusabitoimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ka esindaja tasumäär on kooskõlas kohtupraktikas aktsepteeritud määradega ja vaidluse keerukusega. Kostja IV esindaja toimingud on seega põhjendatud ja vajalikud kokku 15,25 tunni (34,75 – 19,5) ulatuses, mis kostja IV esindaja tunnihinda arvestades moodustab 1830 eurot. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest on kostja IV menetluskulud põhjendatud mahus 1808,41 eurot (1830 x 98,82%). Määruskaebus ja menetluse edasine käik
10.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada menetluskulude väljamõistmise osas ning teha uus määrus, millega jäetakse menetlusosaliste menetluskulud poolte endi kanda, alternatiivselt tühistada vaidlustatud määrus tsiviilasjas tehtud toimingutelt väljamõistetud menetluskulude summade osas ja teha uus otsus või saata asi uueks läbivaatamiseks madalama astme kohtule. Kõik menetluskulud palub hageja jätta menetlusosaliste endi kanda.
2-19-12059
10.1.Määruskaebuse kohaselt rahuldati hageja hagi osaliselt ning hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Tsiviilasja hind oli 325 979,09 eurot, kuid hagiavalduse täielikul rahuldamisel ei oleks kostjatel tekkinud hageja ees 325 979,09 euro maksmise kohustust ja seega oli ka maakohtu järeldus selle kohta, et rahuldades hagiavalduse osaliselt ja mõistes hageja kasuks kostjatelt II ja III välja 3267,72 eurot, arusaamatu ja põhjendamata. Käesoleval juhul ei ole võimalik aru saada, millistele tõenditele kohus menetluskulude jaotamise kindlaksmääramise otsuse tegemisel tugines ning milline oli kohtu kaalutlusotsus, mis tingis kohtuotsuses menetluskulude jaotuse kindaksmääramise, ilma menetluskulude rahalise suuruse kindlakstegemiseta. Kohus on teinud üllatusliku otsuse, jättes hageja kanda kostjate menetluskulud summas, mis ületavad sisuliselt 2,7 korda hagejale väljamõistetud ehk siis osaliselt rahuldatud hagisummat. Olukorras, kus hageja hagi osaliselt rahuldati, on ebamõistlik jätta hageja kanda kostjate menetluskulud sedavõrd suures summas ja seda enam olukorras, kus kohus ise on tuvastanud ja möönnud, et kostjad on esitatud menetluskulude mahtu ja seeläbi ka esitatud rahalist nõuet kunstlikult ülepaisutanud.
10.2.Maakohus ei määranud menetlusosalistele tähtaega vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks, vaid on menetluskulud kindaks määranud ilma menetlusosaliste arvamust ära kuulamata. Tegemist on olulise menetlusõigusnormi rikkumisega.
10.3.Menetlusse kaasatud nelja kostjat esindas kaks lepingulist esindajat. Maakohus arvestas küll asjaoluga, et kostjate lepinguliste esindajate poolt esitatud menetluskulud olid ilmselgelt ülepaisutatud, kuid kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et erinevate esindajate puhul erines ühe ja sama toimingu tegemiseks kulunud ajaline maht mõnel juhul lausa kordades. Niisamuti ei arvestanud maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel asjaoluga, et kui lepinguline esindaja esindas menetluses küll kahte kostjat, teostas ta teatud toiminguid siiski ühe korra ja seda mõlema kostja huvides, näiteks hagiavalduse või hageja seisukohtadega tutvumine toimub üheaegselt mõlema kostja huve esindades, mitte aga toimingule kulunud aega lihtsalt kahe või muu suvalise numbriga korrutades, eesmärgiga esitada hagejale võimalikult suur ja põhjendamatu menetluskulude nõue. Hageja tõi esile, et kostjate I ja II lepinguline esindaja on kulutanud hagiavalduse analüüsile ja positsiooni kujundamisele kostja I puhul 15 tundi (maakohus vähendas 5 tunnile), kuid kostja II nimel 5 tundi (maakohus vähendas 3 tunnile). 17.05.2022 istungiks ettevalmistamist ja istungil osavõttu on lepinguline esindaja kostja I huvides märkinud 2 tundi ja kostja II huvides 1 tunni. 07.06.2022 täiendava seisukoha ajakuluks on kostja I puhul märgitud 2 tundi ja kostja II puhul 0,5 tundi. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja 08.06.2022 täiendatud hagiga tutvumisele ja 20.06.2022 seisukoha koostamisele kostja I huvides 4 tundi ning kostja II huvides 0,5 tundi. Samasugune kulude näilik paisutamine nähtub ka kostjate III ja IV menetluskulude nimekirjaga tutvumisel.
10.4.Hageja leiab, et 31.08.2022 esialgse vastuse koostamine hagile ja menetluskulude tagatise määramise taotluse koostamine, milleks kulus kostja I puhul 1,5 tundi, ei ole põhjendatud ja vajalik kulu, kuna menetluskulude tagatise määramise taotlus jäi rahuldamata. Mõistlik ega asjakohane ei ole 21.12.2021 kostja I vastuse koostamine ja lisade komplekteerimine 7 tundi, vaid õiguspäraseks saab pidada maksimaalselt 5 tundi, kuivõrd vastus on 7 leheküljeline, milles ca 1⁄4 on paljasõnalised väited ja teine 1⁄4 hageja tsitaate. Menetluskulude nimekirja koostamiseks on kostja I ja kostja II lepinguline esindaja kulutanud kokku 1 tund. Hageja hinnangul on tegemist sisuliselt „lõika ja kopeeri“ meetodiga ning üks tund sellise toimingu peale on ilmselgelt ülepaisutatud ajaline maht. Mõistlik ajaline kulu kahe avalduse koostamiseks on 0,5 tundi.
2-19-12059
10.5.Määruskaebuse kohaselt on kõik kostjad omavahel tihedalt läbi omandi ja juhatuse ning nõukogu liikmete kohustuste täitmisega seotud, mistõttu tekib küsimus, kas tegelikult üldse klassikalist kliendi-esindaja vahelist suhet antud kaasuses kostjaid esindanud isikutel oli, või loodi lihtsalt näilikult kuvand esindustegevusest. Kostjate I ja II lepinguline esindaja on kostja II nõukogu liige. Q on kostja IV juhatuse liige ja osanik, otsene kasusaaja on Q ja Y, kelle abikaasa/sugulane F on kostja I aktsionär ja nõukogu liige. Q on kostja III osanik ja juhatuse liige ning läbi iseendaga seotud äriühingu Lyroz Invest OÜ äriühingu ainuosanik.
11.Kostjad I ja II vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja III ja IV määruskaebusele ei vastanud.
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta kostjate menetluskulude kindlaksmääramise osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
14.TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus §-ga 659) järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu määrus on vaidlustatud üksnes osas, milles maakohus kostjate menetluskulude kindlaksmääramise taotlused rahuldas. Ringkonnakohus kontrollib seega vaidlustatud määrust üksnes viidatud osas.
15.Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha seni lahendamata taotluse osas. Hageja esitas koos määruskaebusega uued tõendid, milleks on kostjate ja Lyroz Invest OÜ äriregistri väljavõtted. TsMS § 662 lg 3 sätestab, et määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus tõendid asja materjalide juurde.
16.Hageja leiab määruskaebuses, et menetluskulud oleks tulnud jätta menetlusosaliste endi kanda. Praeguses asjas määrati menetluskulude jaotus kindlaks Harju Maakohtu 08.09.2022 otsusega, mis jõustus 04.07.2023. Maakohus jättis viidatud otsusega kostjate I–IV menetluskulud 98,82% ulatuses hageja kanda ning hageja menetluskulud 1,18% ulatuses solidaarselt kostjate II ja III kanda. Maakohus põhjendas otsuses, et arvestades rahuldatud nõuete hinna (koos aastase viivisega 3853,35 eurot) ja hagi hinna (325 979,09 eurot) suhet, on kohus hagi rahuldanud ca 1,18% ulatuses, mistõttu tuleb menetluskulud jaotada vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kui hageja leidis, et menetluskulude tema kanda jätmine sellises ulatuses oli ebaõiglane, oli tal võimalus vastavad vastuväited esitada menetluses, kus menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses hageja menetluskulude jaotusega seonduvaid vastuväiteid enam esitada ei saa. Ka erialakirjanduses on välja toodud, et kui menetlusosaline ei nõustu kohtulahendis märgitud menetluskulude jaotusega ning menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine lahendatakse erinevates kohtulahendites, ei saa menetluskulude jaotuse kindlaksmääramist menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise menetluses enam vaidlustada (TsMS I komm (2017), § 178, p 3.1.b). Kuivõrd otsus, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati, on jõustunud ja
2-19-12059 menetluskulude rahaline suurus määrati kindlaks eraldi määrusega, ei pidanud ega oleks ka saanud maakohus vaidlustatud määruses jätta menetluskulusid menetlusosaliste endi kanda.
17.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796, p 17; 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.3; RKTKo 27.05.2020, 2-17-16812, p 19.2). Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse alusel. Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6 ja § 659). Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium järgmist.
17.1.Hageja heidab määruskaebuses maakohtule ette, et maakohus ei määranud menetlusosalistele tähtaega vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks, vaid määras menetluskulud kindaks ilma menetlusosaliste arvamust ära kuulamata. Toimikust nähtub, et maakohus andis 06.07.2022 määrusega pooltele võimaluse esitada menetluskulude nimekiri hiljemalt 15.07.2022 ja esitada seisukoht vastaspoole menetluskulude nimekirja osas hiljemalt 22.07.2022. Hageja maakohtu määratud tähtajaks vastuväiteid kostjate menetluskuludele ei esitanud. Maakohus ei pidanud määrama peale 08.09.2022 otsuse jõustumist uuesti tähtaega menetluskulude osas vastuväidete esitamiseks, kuna oli vastava võimaluse juba 2022. aastal enne kohtuotsuse tegemist andnud.
17.2.Hageja leiab määruskaebuses, et kuna kostjat I ja II esindas ühiselt üks lepinguline esindaja ning kostjaid III ja IV ühiselt teine lepinguline esindaja, oleks ühise esinduse puhul pidanud olema toimingutele kulunud aeg ühesugune. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa pidada alusetuks kostjate lepinguliste esindajate ajakulu mingis osas pelgalt seetõttu, et samal esindajal kulus ühe kostja huvide kaitsele teise kostjaga seotud ajakulust rohkem või vähem aega. Hageja esitas hagiavalduses iga kostja osas erineva(d) nõude(d). Nõuete alused ning faktilised asjaolud olid kostjate lõikes erinevad. Kuigi mitmel kostjal oli sama esindaja, esitas esindaja kummagi kostja huvide kaitseks eraldi seisukohti ja pidi asja materjale läbi töötama ning hageja väidete suhtes seisukohta kujundama lähtuvalt konkreetse kostja positsioonist. Kostjad I ja II esitasid vaatamata sellele, et neil oli sama lepinguline esindajas, erinevatel aegadel ja eraldi menetlusdokumentides vastused hagile (kostja I 21.12.2021 ja kostja II 18.01.2022). Kostjad III ja IV on samuti menetluses esitanud oma seisukohad iseseisvates menetlusdokumentides. Kummagi kostja osas eraldi menetlusdokumendi koostamine ning sellele eelnevalt materjalide läbitöötamine ja analüüs võib vastavalt selle kostjaga seotud väidete ja õigusliku põhjendusega võtta erineva aja. Kuigi kostjad I ja II esitasid ka ühiselt menetlusdokumente (07.06.2022 seisukoht, 20.06.2022 seisukoht), on nendes menetlusdokumentides kumbagi kostjat puudutav osa erinev, samuti on seisukohale eelnenud hageja seisukohas kummagi kostjaga seotud väited ja asjaolud erinevad, mis on tinginud ka erineva ajakulu kummagi kostja huvide esindamiseks nende toimingute tegemisel.
2-19-12059 Arvestades, et 17.05.2022 kohtuistung kestis istungi protokolli järgi 1,5 tundi, ei ole põhjendatud hageja taotlus vähendada kostjate I ja II lepingulise esindaja ajakulu istungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks 1 tunnini. Kuna kummagi kostjaga seondusid erinevad faktilised asjaolud, tõendid ja seisukohad, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud, et kostjate I ja II lepingulisel esindajal kulus istungiks valmistumisel kummagi kostja positsioonide ettevalmistamiseks erinevalt aega. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks seetõttu vähendada istungiga seotud ajakulu kostjate I ja II puhul ega ka kostjate III ja IV puhul, kelle positsioonid ja sellega seonduv ajakulu olid samuti erinevad.
17.3.Määruskaebuse kohaselt ei peaks hageja hüvitama kostjatele menetluskulusid, mis seondusid menetluskulude katteks tagatise määramise taotlusega, kuivõrd see taotlus jäi rahuldamata. Rahuldamata jäänud kaebuste ja taotlustega saab kohus TsMS § 169 lg 3 järgi arvestada menetluskulude jaotamisel, mitte aga enam nende kindlaksmääramisel (vt nt TlnRnKm 01.03.2023, 2-20-14545, p 12; 15.04.2021 2-16-2726, p 35; 13.04.2022, 2-21-5625, p 13.3). Üksnes taotluse rahuldamata jäämine ei ole ringkonnakohtu hinnangul piisav, et lugeda taotluse esitamisega seotud õigusabitoimingud põhjendamatuks menetluskuluks. Menetlustoiming ei ole vajalik ja põhjendatud, kui see on ilmselgelt asjakohatu. Menetluskulude katteks tagatise määramise taotluse esitamise näol oli tegemist kostjate õiguste kaitseks põhjendatud menetlustoiminguga ning praegusel juhul ei ole kolleegiumi hinnangul tegemist ilmselgelt asjakohatu menetlustoiminguga, pahatahtliku või täiesti perspektiivitu taotlusega. Seega ei saa selle taotlustega seotud kulu lugeda tervikuna mittevajalikuks ja põhjendamatuks TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel üksnes tulenevalt sellest, et taotlus jäeti rahuldamata. Arvestades menetlusdokumendi sisu ja mahtu, on ringkonnakohtu hinnangul 1,5 tundi menetluskulude katteks tagatise määramise taotluse koostamiseks ja hagile esialgse vastuse esitamiseks põhjendatud ja vajalik kulu.
17.4.Lisaks on määruskaebuses esitatud väited, et kostja I 21.12.2021 esitatud seisukoha koostamiseks ei saanud kuluda üle 5 tunni ja kostjate I ning II menetluskulude nimekirjade koostamiseks üle 0,5 tunni. Kolleegiumi hinnangul on nimetatud toimingutele kulunud aeg kooskõlas asja materjalide ja keerukusega ning 21.12.2021 ja 14.07.2022 menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Maakohus ei ole eksinud, kui pidas nimetatud toimingutele kulunud aega põhjendatud ja vajalikuks ning hageja väited ei võimalda asuda teistsugusele seisukohale.
17.5.Hageja peab ebaõiglaseks olukorda, kus hageja kanda jäeti kostjate menetluskulud summas, mis ületavad sisuliselt 2,7 korda hagejale väljamõistetud, st osaliselt rahuldatud hagisummat. Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude jaotuse üldise põhimõtte kohaselt kannab kulud menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehakse (TsMS § 162 lg 1, § 168 lg 5, § 477 lg 1). Harju Maakohtu 08.09.2022 otsuse järgi, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati, rahuldati hageja hagi üksnes 1,18% ulatuses, st lahend tehti valdavas osas hageja kahjuks. TsMS § 175 lg 1 ega ükski teine säte ei näe ette menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalist piirmäära. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistetakse menetlusosaliselt teise menetlusosalise esindajakulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (RKTKm 14.04.2021, 219-10324, p 19). Seetõttu ei saa kohus vähendada vastaspoolele hüvitatavaid menetluskulusid üksnes sel põhjusel, et hageja kasuks tehti lahend väiksemas väärtuses kui on poole menetluskulud.
17.6.Ühtlasi on hageja väljendanud kahtlust, kas kostjatele on menetluskulusid üldse tekkinud, kuivõrd kostjad või nende lepinguline esindaja on omavahel seotud. Ringkonnakohtu arvates ei ole praegusel juhul alust arvata, et kostjad ei ole tegelikkuses pidanud menetluskulusid kandma. Kuigi hageja esitatud äriregistri väljavõttest nähtuvalt oli kostjate I ja II lepinguline esindaja kostja II nõukogu liige (määruskaebuse lisa 1), ei tähenda see asjaolu, et
2-19-12059 vandeadvokaadist nõukogu liige peaks äriühingu lepingulise esindajana menetluses osalema tasuta. Tegemist ei ole ka nõukogu liikme tavapäraste ülesannete täitmisega. Kostjate nimel on menetlusdokumendid esitanud ja allkirjastanud nende lepingulised esindajad. Esile ei ole toodud ühtegi asjaolu, mis annaks alust kahelda selles, et kostjate menetluskulude nimekirjas kajastatud toiminguid on tegelikult tehtud ja lepingulised esindajad on kostjatele õigusabi osutanud. Hageja väited seoses Q ja Y või nendega seotud isikute osalusega kostjates I, III ja IV, ei anna kolleegiumi hinnangul alust kindlaks määratud menetluskulude muutmiseks.
18.TsMS § 178 lg 4 järgi kulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
19.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.