Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata, kui vaidlustatav menetluskulude

2-22-136653 summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Hageja nõue OÜ B.A.D. Disain oli sõiduki numbrimärgiga x omanik/vastutav kasutaja parkimistingimuste rikkumise ajal. Sõiduk pargiti 03.07.2020 Osaühingu EUROPARK ESTONIA hallatavale parkimisalale asukohaga Pärnu mnt 158 Tallinn. Sellega sõlmisid hageja ja kostja lepingu, mille tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. OÜ B.A.D. Disain rikkus parkimistingimusi, mille eest Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas kostjale leppetrahvi 30 euro tasumise nõude, paigutades nõude sõiduki kojamehe vahele. Osaühing EUROPARK ESTONIA saatis kostjale enne kohtusse pöördumist meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja sellele ei vastanud. Hageja esitas 25.09.2022 Pärnu Maakkohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 70 euro saamiseks, millest kostja on tasunud enne hagiavalduse esitamist 31,50 eurot. Nimetatud summast on hageja arvestanud 30 eurot põhivõla katteks ning 1,50 eurot kõrvalnõude katteks. 38,50 eurot on kostjal kõrvalnõudena tasumata sissenõudekulu, mille tasumist hageja kostjalt nõuab. Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi osaliselt õigeks kinnitades, et hagiavalduses toodud kuupäeval oli ta sõiduki numbrimärgiga x omanik/vastutav kasutaja ega vaidlusta ka fakti, et sõiduk pargiti avalduses toodud aadressil. Kostja ei ole nõus hageja väitega, et on kätte saanud kirjaliku leppetrahvinõude, mille hageja väidetavalt paigutas sõiduki kojamahe vahele. Kuna kostja ei saanud leppetrahvinõuet, ei ole tahtlikult viivitanud nõude tasumisega, vaid on seda teinud tahtmatult asjakohasest nõudest teadmata. Kostja ei nõus hagiavalduses toodud väitega, et hageja on teinud kõik endastoleneva, et asja lahendada kohtueelselt, teavitades kostjat võlgnevuse tasumisest. Nimelt kontrollis kostja septembris 2022 peale Pärnu Maakohtu menetlusdokumendi saamist ja hageja esindaja vastust oma e-posti kontole saabunud teavitusi ning ei suutnud tuvastada vastavasisulist teavitust hageja esindaja poolt väljatoodud kuupäevadel. Saades septembris 2022 esmakordselt info kostja sõiduki parkimistingimuste rikkumisest 03.07.2020, tasuti hageja nõue 12.10.2022. Eeltoodud seisukohtadest tulenevalt ei pea kostja õigustatuks temalt menetluskulude ja sissenõudmiskulude kui kõrvalkulude väljamõistmist. Hageja vastuväited kostja seisukohtadele Kehtiva õiguspraktika kohaselt on õigus parkimise korraldajal eeldada, et leppetrahv on kätte toimetatud kui see on asetatud kojamehe alla, sest parkimislepingut rikkunud isikul on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kostjale saadetud meeldetuletuskirjaga tuletatakse sisuliselt teistkordselt meelde, et kostjal on tasumata leppetrahv(id). Meeldetuletuskirja saatmise kohustust parkimise korraldajal ei ole, kuid antud juhul on kiri saadetud, et lahendada tekkinud olukord osapooltele oluliselt kiremini ja soodsamalt kui seda saaks teha kohtumenetluses. Veelgi enam, kostjale on saadetud kaks elektrioonilist meeldetuletuskirja tema äriregistris avaldanud aadressile. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja asjas esitatud tõenditega ning hinnanud neid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on sõiduki numbrimärgiga x (edaspidi Sõiduk) omanik/vastutav kasutaja alates 20.07.2018 kuni 03.11.2021 ning et 20.07.2018 oli sõiduk pargitud hageja opereeritavale parkimisalale Pärnu mnt 158. Seega tekkis kostjal sõiduki parkimiseks lepinguline suhe hagejaga kui parkimisteenust osutava ettevõttega. Vaidlust ei ole ka selles, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Pooled vaidlevad, kas kostja on leppetrahvi nõude kätte saanud ja kostja on kohtueelse

2-22-136653 meeldetuletuskirja kätte saanud, mis annab alusel kostjalt sissenõudekulude nõudmiseks. Hageja teatas 20.07.2020 leppetrahvinõudest, pannes vastava teate sõiduki esiklaasile kojamehe vahele (dtl 38). Hageja on õigustatult viidanud Riigikohtu lahendile, mille alusel on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks (Riigikohtu 05.06.2019 otsus nr 2-17-117146, p 12). Kuigi kostja on väitnud, et ta ei olnud üldse teadlik enne hageja poolt maksekäsuavalduse esitamist talle leppetrahvinõude esitamisest, on hageja tõendanud, et on saatnud kostjale vastava meeldetuletuskirja 30.05.2022 hageja äriregistris avaldatud aadressile (dtl 87-88). Seega on hageja kostja vastuväited selle kohta, et ta ei olnud leppetrahvinõudest üldse teadlik, ümber lükanud. Võlaõigusseaduse § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudekulude hüvitamist summas 40 eurot. Samas VÕS § 1131 lg 1 sätestatud kuluhüvitist saab nõuda olukorras, kus võlausaldajal on õigus nõuda võlgnikult viivist ning võlgnik on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik. Puudub vaidlus, et juriidilisest isikust kostja on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik. Käesoleval juhul on viivise nõudmise eeldused täidetud. Kuivõrd kostja pidi leppetrahvi tasuma hiljemalt 17.07.2020, muutus hageja nõue sissenõutavaks 18.07.2020 (VÕS § 82 lg 7) ning alates nimetatud päevast võis hageja nõuda ka viivist (VÕS § 113 lg 1). Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. VÕS § 1131 lg 1 sätestatud nõude eeldused on täidetud ning kostja kohustub hagejale tasuma sissenõudmiskulude hüvitise summas 40 eurot, millest on maha arvestatud tasutud 1,50 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi VÕS § 108 lg 1 alusel rahuldada täies ulatuses ja kostjalt välja mõista vastavalt VÕS § 1131 lg-le 1 sissenõudmiskulu 38,50 eurot. Menetluskulud TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust kõrvale kalduda menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lg 1 sätestatust. TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks riigilõiv 100 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 2,5 tunni eest summas 275 eurot. Kuna kostja hagejat esindanud lepingulise esindaja menetluskuludele vastu ei vaidle, piirdub kohus üksnes kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad kui käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel vabariigi valitsuse määrusega kehtestatus piirmäärast. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt tehtud toimingud on põhjendatud ja vajalikud ega ole tsiviilasja materjale arvestades ülemäärase ajakuluga. Hageja esindaja tasumäär on kooskõlas kohtupraktikas aktsepteeritud tasumääradega. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt

2-22-136653 hageja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis summas 275 eurot (220 + 55). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas vastava taotluse. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskulult alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.