Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi D. T. vastu 45 euro saamiseks 45 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (10811490), esindaja Piret Muinast Kostja: D. T. (xxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista D. T.ilt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks 45 eurot.
3.Jätta menetluskulud D. T.i kanda.
4.Välja mõista D. T.ilt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskuluna 230 eurot.
5.D. T.il tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda Osaühingule EUROPARK ESTONIA menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Kostja oli sõiduki numbrimärgiga xxxx omanik/vastutav kasutaja vähemalt perioodil 18.10.2019 kuni 11.08.2021. Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte. Kostja sõiduk pargiti hageja opereeritavale parkimisalale 21.08.2020, Tallinna Lauluväljak, MERE parkla (MERE) Tallinn. Parkimisala sissesõidul on esitatud parkimistingimused. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Kontrolli käigus tuvastati, et sõidukit pargiti parkimistingimusi rikkudes (tasu maksmata). Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahv. Hageja väljastas kostjale leppetrahvinõude 1412 1082 0202 0034 maksetähtaeg 04.09.2020, võlgnevuse summa 30 eurot, mis on kostjal tasumata.
2.Parkimislepingu täitmise eest vastutab sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist. Transpordiameti vastuses päringule sõiduki omaniku/vastutava kasutaja kohta nähtub, et leppetrahvinõude esitamise ajal oli sõiduki omanikuks/vastutavaks kasutajaks kostja. Seega on hagejal õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis parkimisalale kostja ning viimane on vastutav ka parkimislepingu täitmise eest.
3.Hageja esitas leppetrahvinõude kohe pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mis on tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Antud juhul on sõidukist tehtud fotod, millel on märgitud parkimise aeg ja koht.
4.Kohtueelselt saatis hageja tähitud meeldetuletuskirja kostja rahvastikuregistris avaldatud elukoha aadressile. Tähitud kirja on kostja 08.04.2021 Pallasti postkontorist kätte saanud. Sissenõudmiskuludesse (15 eurot) on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringu sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti füüsiline nõudekiri tähitult Omniva vahendusel võlgnevuse kohta sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale.
5.Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahv 30 eurot ja sissenõudmiskulu 15 eurot. Kostja vastuväited
6.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja on autot andnud rendile erinevatele kolleegidele ja sõpradele, kuna ise tol ajal ei kasutanud seda. Kostja on teinud paberkandjal omavahelisi lepinguid just juhuks kui tulevad trahvid kaameratest ja parklatest, kuid on need hageja nõude saamise ajaks juba kõik ära visanud. Möödunud on oluliselt rohkem kui kuus kuud. Kuna kostja pole mingeid nõudeid saanud, oli kostja kindel, et mingeid rikkumisi pole olnud. Kostjale jääb arusaamatuks, miks hageja ei saatnud nõuet näiteks 3 kuud peale nende esialgse maksetähtaja möödumisest. Kohtuotsuse põhjendused
7.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
8.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et:
• kostja on sõiduki numbrimärgiga xxxx omanik/vastutav kasutaja vähemalt perioodil 18.10.2019 kuni 11.08.2021 (dtl 48, 53); • hageja on parkimisteenust osutav ettevõte.
9.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja kasutas leppetrahvi tegemise ajal sõidukit, sh parkis kõnesolevale parkimisalale; kas hageja on teavitanud kostjat leppetrahvinõudest. Samuti selle üle, kas kostja peab auto kasutamise andmeid säilitama 6 kuud.
10.Kolmanda isiku poolt sõiduki kasutamisest
10.1.Hageja leiab, et kostja oli leppetrahvinõude esitamise ajal sõiduki omanik/vastutav kasutaja ja seega on hagejal õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis parkimisalale kostja ning viimane on vastutav ka parkimislepingu täitmise eest.
10.2.Kostja vastuväitel kasutas autot parkimistrahvi saamise ajal keegi teine.
10.3.Asjas on tuvastatud, et hageja opereeritavas parklas sõiduki parkimise ajal kui ka hageja poolt leppetrahvi nõude esitamise ajal oli kostja sõiduki omanik/vastutav kasutaja. Nimetatu on tõendatud Transpordiameti andmetega.
10.4.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Vastavalt liiklusseaduse (LS) § 2 punktile 93 on vastutav kasutaja Eesti kodakondsusega või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutava kasutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka sõiduki omaniku poolt määratud esindaja. Nimetatud sätetest tulenevalt oli vaid kostjal seadusest tulenev õigus sõidukit vallata, kasutada ja otsustada, kellele sõidukit kasutada anda. Seega vastutab kostja igal juhul nimetatud sõiduki parkimise eest tasumata või parkimisõigust omamata sõiduki parkimise eest hageja opereeritavas parklas.
10.5.Riigikohus on 25.01.2017 lahendi nr 3-2-1-68-16 punktis 31 leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause) ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema kostja, on auto juhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine hageja kui auto vastutava kasutaja kontrolli all ja kostjal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leiab kolleegium, et tõendamiskoormist tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda hagejat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik. Hagejal kui auto vastutaval kasutajal on kohustus järgida liiklusseaduses sõidukiomanikule sätestatud kohustusi. LS § 72 lg 1 järgi peavad sõiduki omanik ja vastutav kasutaja tagama talle kuuluva või tema valduses oleva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise.
10.6.Vastavalt kohtupraktikale vastutab parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist (Riigikohus lahendis nr 3-2-1-3-16 ( p 11), lahendis 3-2-1-68-16 (p 31)).
10.7.Kohus selgitas kostjale 16.12.2022 määruses, et vastavalt kohtupraktikale tuleb kostjal tõendada, et sõidukit juhtis ja selle parkis vaidlusalusel ajal hageja parklasse keegi teine.
10.8.Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, kes oli selleks kolmandaks isikuks, kes parkis vaidlusalusel ajal hageja opereeritavas parklas ning millisel õiguslikul alusel. Kostja
kinnitus ainuüksi ei tõenda, et ta sel kuupäeval kõnesolevas parklas ei parkinud. Seega tuleb eeldada, et hageja opereeritavas parklas parkis vaidlusalusel ajal kostja.
11.Leppetrahvinõuetest teatamisest
11.1.Hageja märkis, et esitas leppetrahvinõude kostjale kohe peale rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele.
11.2.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus leidis, et hagejal on õigus kostjalt leppetrahvi nõuda.
11.3.VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
11.4.Riigikohus on 05.06.2019 lahendi nr 2-17-117146 punktis 12 leidnud, et selleks, et lepingut rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (Riigikohtu 14. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-17, p 13). Seega pidi hageja tõendama, et ta on valinud tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi. Kolleegiumi arvates võib parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks. Praegusel juhul ei ole kohtud selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud.
11.5.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi.
11.6.Kuivõrd Riigikohus on viidatud lahendis pidanud hageja poolt mõistlikuks tahteavalduse edastamise viisiks leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, siis tuleb tuvastada, kas hageja on kostjale lepingu rikkumise tahteavaldused edastanud s.o paigaldanud kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Kohus leiab, et hageja on fotodega tõendanud, et paigutas rikkumise kuupäeval kostja sõiduki esiklaasi kojamehe vahele leppetrahvi teate (dtl 31-40).
11.7.Hageja on tõendanud, et kohtueelselt saatis hageja tähitud meeldetuletuskirja kostja rahvastikuregistris avaldatud elukoha aadressile ja kostja on selle kätte saanud (dtl 53-64). Osundatust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja teavitas kostjat pärast lepingu rikkumise avastamist mõistliku aja jooksul, et ta nõuab kostjalt leppetrahvi.
12.Kostja poolt andmete säilitamisest
12.1.Kostja leiab, et säilitas andmeid sõiduki tegeliku kasutamise kostja piiratud aja jooksul. Kostja leiab, et hageja ei ole teavitanud kostjat leppetrahvinõudest mõistliku aja jooksul. Möödunud on oluliselt rohkem kui kuus kuud.
12.2.Kohus selgitas kostjale 16.12.2022 määruses, et kohtud on korduvalt leidnud, et LS 72 lg 2 on avalik-õiguslik norm, mis ei ole otseselt kohaldatav. Eraõiguslikes suhetes peaks sõiduki omanik säilitama vastavaid andmeid oma õiguste kaitseks isegi kauem, nt hagi võimaliku aegumise perioodi jooksul (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu lahendit nr 2-16116867, 2-19-123666).
12.3.LS § 72 lg-te 2 ja 3 järgi peab mootorsõiduki teisele isikule kasutada andnud vastutav kasutaja mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama ning liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel esitama mh andmed mootorsõidukit kasutanud isiku kohta.
12.4.Maakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et tal oli LS § 72 lg 2 järgi kohustus säilitada andmeid sõiduki kasutaja kohta kuus kuud. Kohtud on korduvalt leidnud, et LS 72 lg 2 on avalik-õiguslik norm, mis ei ole otseselt kohaldatav. Eraõiguslikes suhetes peaks sõiduki omanik säilitama vastavaid andmeid oma õiguste kaitseks isegi kauem, nt hagi võimaliku aegumise perioodi jooksul (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu lahendit nr 2-16-116867, 2-19123666).
12.5.Kohus leiab, et kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et sõidukit kasutas kolmas isik, siis ei oma iseenesest nimetatud vastuväide käesoleva asja lahendamisel ka tähtsust. Isegi juhul, kui sõidukit kasutas kolmas isik, siis ei vabastataks see kostjat lepingu rikkumisest tulenevast leppetrahvi nõude tasumise kohustusest. Andmete puudumisel jääks kolmanda isiku poolt põhjustatud rikkumisest tingitud kulud kostja enda kanda.
13.Võlgnevusest
13.1.Hagejal on VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus leppetrahvi tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvi järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes 30 eurot hagejale tasumata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista leppetrahv 30 eurot.
14.Sissenõudekuludest
14.1.VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi, pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.
14.2.Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskuluna 15 euro hüvitamist, mis on seotud päringuga Transpordiametile sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks ja tasulise meeldetuletuskirja saatmisega kostja elukoha aadressile. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista sissenõudmiskuluna 15 eurot.
15.Menetluskulud
15.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda.
15.2.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
15.3.Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 100 eurot ja TsMS § 4842 järgne maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.
15.4.Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 2 tundi 45 minutit, hinnaga 110 eurot tund.
15.5.Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud 1 tunni ulatuses. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega. Sarnaseid hagisid on hageja esitanud maakohtusse korduvalt. Õigusabi on osutatud hinnaga 110 eurot tund, mis vastab keskmisele õigusabi turuhinnale. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale 110 eurot. Kokku tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna 230 eurot (100+20+110).
15.6.Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
15.7.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.