2-22-126212 OK Incure OÜ hagi M L vastu põhivõlgnevuse, sissenõudmiskulu ja viivise nõudes
Tsiviilasi Tsiviilasja hind esindajad
Hagihind 441,69 eurot Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Anu Volmer (e-post xxx); Kostja: M L (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx).
Asja läbivaatamine
14.02.2023 avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud menetlusosalised
Hageja lepinguline esindaja Anu Volmer, kostja M L
Juures viibis
Sekretär Claudia Järve
Menetlusosalised ja nende
Resolutsioon
1.Rahuldada OK Incure OÜ hagi M L vastu põhivõlgnevuse, sissenõudmiskulu ja viivise nõudes osaliselt.
2.Mõista M Llt välja põhinõue 371,81 eurot ja viivised 54,88 eurot OK Incure OÜ kasuks.
3.Jätta rahuldamata OK Incure OÜ hagi M L vastu osas, millega OK Incure OÜ taotleb M Llt välja mõista sissenõudekulu summas 15 eurot. Menetluskulud
4.Jätta menetluskuludest 97% kostja kanda ja 3% hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
5.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta
seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Krediidikonto taotlemiseks pidi kostja esitama elektroonilise taotluse kliendikeskkonnas veebilehe www.raha24.ee kaudu, mis sisaldab kõiki laenuandaja X OÜ poolt nõutavaid andmeid ning dokumente. Laenu taotlemiseks esitas kostja 01.06.2021 taotluse kliendikeskkonnas. Laenulepingu sõlmimise tahte avaldamiseks pidi kostja end tuvastama, andma kliendikeskkonnas üldtingimustes p. 5 sätestatud kinnitused, täites krediidiküsitlused ja esitades enda andmed. Laenuleping loeti sõlmituks peale kostja poolt kliendikeskkonnas lepingutingimustega tutvumist, nõutavate kinnituste andmist ning laenuandja poolt positiivse otsuse tegemist.
2.Antud lepingut saab VÕS § 52 lg 1 p 1, 3 ja 4 alusel lugeda sidevahendi abil sõlmitud lepinguks. VÕS § 410 lg 1 kohaselt võib sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingu puhul olla VÕS § 404 lg 2 ja § 405 lg 1 sätestatud andmed edastatud tarbijale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis TsÜS § 79 tähenduses, mis ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Kõik käesoleva lepingu dokumendid on edastatud poolte vahel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
3.Olles tutvunud kliendikeskkonnas lepingu üldtingimuste, Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega ja laenulepingu personaalsete tingimustega, sõlmisid kostja ja X OÜ 01.06.2021 laenulepingu nr xxx laenusummaga 475 eurot, intressimääraga 56,3% aastas.
4.Laenulepingu üldtingimustest tulenevalt oli kostjal kohustus tasuda igakuiseid maksegraafikujärgseid makseid. Kuna kostja ei täitnud oma lepingust tulenevat kohustust kohaselt, edastas X OÜ kostjale teatised võlgnevuse kohta 05.03.2022, 04.04.2022 ja 28.04.2022. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tasumata vähemalt kolm üksteisele järgnevat graafikujärgset osamakset, ütles X OÜ laenulepingu kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt üles 13.05.2022.
5.Laenuandja teavitas kostjat laenulepingu loovutamisest OK Incure OÜ-le VÕS § 164 alusel. Antud teatise edastamisega kostjale saab lugeda võlgniku suhtes nõude loovutamise toimunuks VÕS § 170 mõttes.
6.Tulenevalt eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista lepingust nr xxx tuleneva põhivõlgnevuse summas 371,81 eurot (laenusumma 475 eurot, millest on maha arvestatud 9 maksegraafikujärgset põhiosamakset kokku summas 103,19 eurot). Maksetega hilinemisel on laenuandjal õigus arvestada viivist 0,12% päevas (Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p.3). Viivist arvestatakse iga viivituses oldud päeva eest alates kohustuse sissenõutavaks muutumisele järgnevast kuupäevast ning lõppkuupäevaks võlgnetava kohustuse täieliku täitmise kuupäeva. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise summas 54,88 eurot.
7.Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt VÕS § 113 2 lg 2 ja laenulepingule lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p.3 (kaasnevad kulud) alusel võla sissenõudmiskulu summas 15 eurot. Hageja on helistanud korduvalt kostjale telefoninumbril xxx ning edastanud kostjale nõudekirju 16.05.2022, 27.05.2022, 16.06.2022, 30.06.2022, 14.07.2022, nii SMSi, posti, kui ka e-posti teel. Lisaks on hageja teinud kulutusi võlgnevuse avaldamisel maksehäireregistrisse. Need kulutused on tekkinud küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid on samas tingitud võlgniku makseviivitusest.
8.X OÜ teavitas kostjat nõude loovutamisest OK Incure OÜ-le nõude loovutamise teatisega 15.05.2022 kliendikeskkonna kaudu, millel on lepingu üldtingimuste punkti 23.1 kohaselt kirjalikult ning kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis saadetud
teadetega samaväärne õiguslik jõud, kasutades õiguslikku tagajärge omavate teadete esitamisel kostja poolt lepingu sõlmimisel esitatud e-posti aadressil xxx. Kostja on lepingu sõlmimisel tingimustega tutvunud ning nendega nõustunud, andes nõutud kinnitused, seega oli kostjale teada laenutoote spetsiifika, see tähendab, et kõik õiguslikku tagajärge omavad teated edastatakse kostjale läbi kliendikeskkonna kaudu kostja poolt avaldatud e-posti aadressile. Hageja esitab omandiõiguse ülemineku tõendamiseks lisaks VÕS § 168 lg-st 2 tuleneva laenuandja kinnituse nõude loovutuse kohta. Kostja ei ole tuginenud ka sellele, et ta oleks võlgnevust tasunud algsele võlausaldajale, millest võiks tekkida küsimus, kas kohustus on täidetud õigele isikule või mitte. Seega puudub kostjal õiguslik alus keelduda kohustuse täitmisest hagejale.
9.Kostja poolt on tagasimakseid tehtud kokku 277,17 eurot, mis laenuandaja poolt on VÕS § 415 lg 2 alusel arvestatud: meeldetuletuskirjade katteks 40,91 eurot (kostja on olnud viivituses osamaksete tasumisega alates 29.09.2021 osamaksest), põhiosa katteks 103,19 eurot (9 järjestikust graafikujärgset makset), intressi katteks 132,35 eurot (6 järjestikust graafikujärgset makset ja 7 intressi osamakse katteks 8,21 eurot) ning viiviste katteks 0,72 eurot.
10.28.04.2022 lepingu ülesütlemise teatises on kostjale antud võimalus pöörduda laenuandaja poole oma võlgnevuse likvideerimiseks või kokkuleppe sõlmimiseks hiljemalt 12.05.2022, kuid kuna kostja antud võimalust ei kasutanud, ega tasunud ka võlgnevuses olevaid osamakseid, oli laenuandjal lepingu üldtingimuste punti 17.1. alusel õigus poolte vahel sõlmitud leping üles öelda 13.05.2022. Hageja hinnangul laenuandja täitis kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Laenuandja kontrollis põhjalikult võlgniku krediidivõimelisust võttes arvesse kostja sissetulekut, kohustusi, maksehäirete puudumist ning ka võlgniku poolt esitatud andmete tõesust.
11.Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 371,81 eurot, viivised 54,88 eurot ja võla sissenõudmiskulu 15 eurot. Kostja vastuväited hagile
12.Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja ei ole esitanud nõude loovutamise lepingut, seega puudub kostjal alus järeldada, et hagejal oleks õiguslik alus esitada kostja suhtes nõudeid. Tarbijakrediidilepingute puhul on tarbija nõrgem pool ning seadusandja on ainuüksi VÕS § 405 lg-s 1 avaldanud tahet, et pooled järgiks lepingute sõlmimisel vorminõudeid. Ka (tarbijakrediidilepingutega seotud) nõuete loovutamisel tuleb järgida teatud vorminõudeid, vastasel juhul jõutaks lõpuks tulemuseni, et nõuete loovutamisest teatatakse näiteks lepa- või vahtralehel ning poetatakse suvalisse postkasti. Antud kaasuses pole vorminõudeid järgitud. Hageja ei ole nõude loovutamise kohta tõsiseltvõetavaid tõendeid esitanud.
13.Alternatiivselt ei nõustu kostja hageja poolt esitatud nõudega. Laenuandjal puudus alus ja vajadus lepingu ülesütlemiseks. Majandustegevuses on laenu andmine seotud riskidega, millega laenuandja peab paraku arvestama. Sealhulgas tuleb arvestada võimalusega, et võlgnikul võib tekkida ajutisi makseraskusi ning juba algselt võlgniku suhtes äärmiselt ebasoodsatel tingimustel tehtud lepingu täitmise osas tuleb laenuandjal üles näidata paindlikkust. Kohtupraktika ei loe hageja poolt hagiavalduses esitatud seisukohti ja põhjendusi vastutustundliku laenamise printsiibiga kooskõlas olevaiks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2008/48/EÜ 23. aprilli 2008 direktiiv, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid, sätestab vaid krediidiandja kohustuse tarbija krediidivõimelisust (creditworthieness) hinnata, kuid direktiiv ei ava krediididivõimelisuse mõistet ning seda ei ava ka siseriiklik õigus. Kostja leiab, et krediidivõimelisuse hindamisel peab laenuandja, kes igapäevaselt tegutseb
finantssfääris ning kelle analüüsimeetoditele esitab seadus kõrgemaid nõudmisi kui tarbijale, lähtuma eelpool nimetatud mõiste laiemast tõlgendusest ning mitte suhtuma kohustustesse formaalselt ja pealiskaudselt, sõlmides lepinguid, mis loovad aluse makseraskuste süvendamiseks. Kohtuotsuse põhjendused
14.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
15.Asjas puudub vaidlus, et kostja ja laenuandja X OÜ sõlmisid 01.06.2021 laenulepingu nr xxx (dtl 51) laenusummaga 475 eurot, intressimääraga 56,3% aastas. Laenulepingu üldtingimustest tulenevalt oli kostjal kohustus tasuda igakuiseid maksegraafikujärgseid makseid. Kuna kostja ei täitnud oma lepingust tulenevat kohustust kohaselt, edastas X OÜ kostjale teatised võlgnevuse kohta 05.03.2022, 04.04.2022 ja 28.04.2022 (dtl 52-54). Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tasumata vähemalt kolm üksteisele järgnevat graafikujärgset osamakset, ütles X OÜ laenulepingu kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt üles 13.05.2022 teatisega (dtl 55). Laenuandja teavitas kostjat laenulepingu loovutamisest hagejale VÕS § 164 alusel 15.05.2022 avaldusega (dtl 56).
16.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 371,81 eurot, viivised 54,88 eurot ja võla sissenõudmiskulu 15 eurot. Kostja vaidleb hagile vastu põhjendusel, et hageja ei ole võlgnevuse väljanõudmiseks õigustatud isik, alternatiivselt leiab kostja, et laenulepingu sõlmimisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
17.Kohus leiab, et hageja põhinõude alus saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-st 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Antud juhul puudub vaidlus küsimuses, et kostja sai laenuandjalt X OÜ 01.06.2021 laenulepingu nr xxx (dtl 51) alusel laenusumma 475 eurot ning kostja ei ole võlgnevust nõuetekohaselt tasunud.
18.Kostja kohustus 01.06.2021 laenulepingu nr xxx alusel võlgnevuse summas 475 eurot tagastama maksegraafiku alusel perioodil 30.08.2021-22.05.2023. Kostja jäi graafikust tulenevate maksetega võlgnevusse alates 26.02.2022 osamaksest. Eelnevalt oli kostja põhivõlgnevusest jõudnud tasuda 103,19 eurot. Kuna kostja jättis tasumata vähemalt kolm järjestikust osamakset alates 26.02.2022 kuni 27.04.2022, ütles laenuandja lepingu 28.04.2022 avaldusega (dtl 55) VÕS § 416 lg 1 alusel üles. Eeltoodust tulenevalt on tuvastamist leidnud, et laenuandjal esines alus kostjaga sõlmitud laenulepingu lõpetamiseks ning kostjalt tuleb VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 396 lg 1 alusel hageja kasuks välja mõista seni tasumata põhivõlgnevus 371,81 eurot.
19.Seoses kostja vastuväidetega märgib kohus järgmist. Kostja on esmalt esitanud vastuväite, et hageja ei ole võlgnevuse väljanõudmiseks õigustatud isik. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või
loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Kohus märgib, et antud juhul on laenuandja teavitanud kostjat 15.05.2022 teatisega (dtl 55), et nõue on loovutatud hagejale. Kõnealuse teatise edastas laenuandja kostja e-postiaadressile xxx kliendikeskkonna kaudu. Kostja oli lepingu sõlmimisel lähtuvalt lepingu üldtingimuste punkt 23.3 alapunktist 3 (dtl 43) nõustunud, et teavituse saab lugeda kostjale kättetoimetatuks, kui see laekub kostja enda nimetatud e-posti teel või kliendikeskkonna kaudu. Seega on kostjat nõude loovutamisest korrektselt teavitatud ning seda on tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Täiendavalt on laenuandja esitanud 28.11.2022 kinnituskirja (92), milles laenuandja X OÜ veelkordselt rõhutab, et krediidilepingust nr xxx tulenev nõue on 15.05.2022 seisuga loovutatud hagejale. Kohus on seisukohal, et eeltoodud dokumentidega on tõendatud, et laenuandja on kostja suhtes esineva nõude hagejale loovutanud ning sellest ka kostjat nõuetekohaselt teavitanud. Seega on põhjendamatud kostja vastuväited, et hageja ei ole nõude esitamiseks õigustatud isik.
20.Lisaks on kostja esitanud vastuväite, et 01.06.2021 laenulepingu sõlmimisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna laenulepingu sõlmimise järgselt on kostja sattunud raskesse rahalisse olukorda. VÕS 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Kohus märgib, et antud juhul on hageja esitanud tõendid, millest ilmneb, et laenuandja on enne kostjaga laenulepingu sõlmimist hinnanud ka asjaolusid, kas kostja on võimeline krediidi laenulepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja kostja krediidivõimelisust.
21.Nimelt on laenuandja lasknud kostjal täita enne lepingu sõlmimist krediidiküsitluse (dtl 26), millest ilmneb, et kostja on avaldanud, et tema sissetulekute netosumma on 1400 eurot kuus ning tema igakuised finantskohustused on 800 eurot ja igakuised muud kohustused 300 eurot. Samuti on laenuandja teinud täiendavaid päringuid, millest ilmnes, et kostjal ei olnud registreeritud maksehäireid (dtl 70) ning samuti võeti arvesse muid avalikest andmebaasidest kättesaadavaid andmeid (dtl 65-72), millest lähtuvalt laenuandja tuvastas, et kostja igakuine maksevõimekus on 56 eurot. Laenuandja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu tingimuste kohaselt oli igakuine laenumakse 36 eurot, seega vastas sõlmitud laenuleping kostja krediidivõimelisusele. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et 01.06.2021 laenulepingu sõlmimisel ei rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna laenuandja täitis talle VÕS VÕS 4034 lg-st 1 tuleneva kohustuse kostja krediidivõimekuse kontrolliks ning kostjaga sõlmitud laenuleping vastas kostja finantsvõimalustele.
22.Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudmiskulude hüvitamist summas 15 eurot. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev
võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. VÕS § 113 2 lõikes 1 nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.
23.Hageja väitel on hageja edastanud kostjale pärast lepingu lõppemist nõudekirju 16.05.2022, 27.05.2022, 16.06.2022, 30.06.2022, 14.07.2022 nii SMSi, posti, kui ka e-posti teel. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus märgib, et hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja oleks kostjale edastanud 16.05.2022, 27.05.2022, 16.06.2022, 30.06.2022, 14.07.2022 nõudekirju SMSi, posti või e-postiteel. Seega on hageja vastavad väited tõendamata ning hageja nõue sissenõudmiskulude hüvitamiseks summas 15 eurot tuleb rahuldamata jätta.
24.Hageja on esitanud kostja vastu ka viivisenõude. Hageja nõuab kostjalt viiviseid põhinõudelt 371,81 eurot alates 14.05.2022 (laenulepingu ülesütlemine) kuni 13.09.2022 (hagiavalduse esitamine) summas 54,88 eurot. Kohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagejal on õigus kostjalt nõuda viivist lepingu lisaks oleva Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktis 3 (dtl 46) sätestatud määras, mis on 0,12% päevas, kuna kostja on oma lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Lepingu kohaselt on intressimäär 56,3 aastas, s.o 0,15% päevas, seega ei ületa viivisemäär lepingu kokkulepitud intressimäära. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on õigus kostjalt nõuda perioodil 14.05.2022 kuni 13.09.2022 (123 päeva) viivist põhivõlgnevuselt 371,81 eurot viivisemääraga 0,12% päevas, s.o kokku 54,88 eurot, mis tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel hageja kasuks välja mõista.
25.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 alusel on hagihind 441,69 eurot. Menetluskulud
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei
jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Võttes arvesse, et hageja nõude suurus on 441,69 eurot ning kohus on hagi rahuldanud summas 426,69 eurot, on hagi kuulunud rahuldamisele 97% ulatuses. Seega tuleb menetluskulud jätta 97% ulatuses kostja kanda ja 3% ulatuses hageja kanda.
27.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.