Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. veebruar 2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-13143
Kohtuasi
X hagi Y OÜ vastu töötasu ja puhkusehüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22. aprilli 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
777 eurot 73 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Oksana Morozova Kostja (apellant) Y OÜ (registrikood XXXXXXXX), seaduslik esindaja TN
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt Y OÜ apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Harju Maakohtu 22. aprilli 2022. a otsus osas, millega maakohus tuvastas töölepingu lõppemise enne 3. aprilli 2021 ja mõistis saamata jäänud töötasu välja 535 eurot 57 senti (bruto) ületavas osas, samuti menetluskulude kindlaksmääramise ja jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega tuvastada, et tööleping lõppes 3. aprillil 2021, ja mõista saamata jäänud töötasuna välja 535 eurot 57 senti (bruto) ning jätta menetluskulud 94% ulatuses kostja kanda ja 6% ulatuses hageja kanda.
3.2.Tuvastada, et X ja Y OÜ vahel 23. novembril 2020 sõlmitud tööleping nr 23112020 lõppes katseajal töölepingu seaduse (TLS) § 86 lg 1 alusel 3. aprillil 2021.
3.3.Mõista Y OÜ-lt X kasuks välja saamata jäänud töötasu 535 eurot 57 senti (bruto) ja põhipuhkuse hüvitis 149 eurot 16 senti (bruto).
2-21-13143
3.4.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 94% ulatuses Y OÜ kanda ja 6% ulatuses X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 3. mail 2021 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile (TVK) Y OÜ (kostja) vastu avalduse, milles palus tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse tühisuse ja mõista töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest välja hüvitise 1800 eurot. Samuti palus hageja tuvastada, et tööleping lõppes 1. aprillil 2021, ja mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töö- ja puhkusetasu. TVK rahuldas 2. juuli 2021. a otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/908/21 avalduse osaliselt. TVK tuvastas, et tööleping lõppes 29. aprillil 2021, ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu 628 eurot 57 senti ja puhkusetasu 149 eurot 16 senti.
2.Kostja esitas 23. augustil 2021 Harju Maakohtule avalduse TVK otsuse läbivaatamiseks hagimenetluse korras ja palus TVK otsuse tühistada. Ühtlasi esitas kostja hagi, milles palus mõista hagejalt enda kasuks välja 535 eurot. Kostja väitel on hageja jätnud 1. mail 2021 OÜ-le Q laenud tagastamata ning OÜ Q loovutas oma nõude kostjale, millest on hagejat e-kirjaga teavitatud. Seda summat ületavas osas (93 eurot) on kostja hageja töö- ja puhkusetasu nõuded rahuldanud.
3.Harju Maakohus palus hagejal esitada TVK otsusega rahuldatud nõuete osas hagiavalduse.
4.Hageja esitas 5. oktoobril 2021 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus tuvastada, et tööleping lõppes 1. aprillil 2021, ning mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 628 eurot 57 senti ja puhkusetasu 149 eurot 16 senti. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
4.1.Hagiavalduse ja TVK-le esitatud avalduse kohaselt sõlmisid pooled 23. novembril 2020 töölepingu, mille alusel asus hageja samal päeval kostja juures transporditöölisena tööle. Hageja katseaja viimane päev oli 23. märtsil 2021.
2-21-13143 Hageja saatis 18. märtsil 2021 kostja ametlikule e-postiaadressile töölepingu lõpetamise avalduse, milles palus töölepingu lõpetada ja lugeda viimaseks tööpäevaks 1. aprilli 2021. E-kirja teemaks oli märgitud „Töölepingu lõpetamine“. Hageja pöördus 28. märtsil 2021 kostja poole, et täpsustada, kas töölepingu lõpetamisega on kõik korras, kuid kostja ei vastanud. Hageja küsis 1. aprillil 2021 uuesti: „Millal palk tuleb?“. Kostja vastas, et ei ole saanud avaldust. Hageja selgitas, et saatis kaks nädalat tagasi e-kirja. Kostja lubas esmaspäeval üle vaadata, sest viibis Saaremaal ja ei saanud väidetavalt e-postile ligi. Kostja vastas 2. aprillil 2021, et sai hageja e-kirja kätte, kuid digikonteineris ei olnud avaldust. Hageja sai 5. aprillil 2021 teate Maksu- ja Tolliametilt (MTA), et kostja oli muutnud töötamise registris hageja töötamise andmeid, viitega töölepingu lõpetamisele TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Hageja esindaja saatis 23. aprillil 2021 kostjale nõudekirja, milles palus muuta hiljemalt
28.aprillil 2021 töötamise registri andmeid ja märkida, et tööleping lõppes TLS § 86 lg 1 alusel töötaja algatusel alates 1. aprillist 2021. Ühtlasi palus hageja maksta välja korrektse lõpparve. Kostja ei ole vastanud ega muutnud töötamise registri andmeid.
4.2.Poolte töösuhe lõppes hageja ülesütlemisavalduse alusel 1. aprillil 2021 ning kuna hageja oli töölepingu üles öelnud, ei saanud kostja töölepingut TLS § 88 alusel enam üles öelda. Kuigi hageja e-kirjale lisatud digikonteineris ei olnud avaldust, oli kostjale e-kirja teemast „Töölepingu lõpetamine“ üheselt arusaadav, millise avalduse hageja tegi. See, et kostjal jäi väidetavalt e-kiri märkamata, oli kostja enda risk. E-kiri jõudis kostja mõjusfääri ja kostjal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kostjal ei olnud alust töölepingut üles öelda ning kostja ei ole esitanud hagejale töölepingu ülesütlemisavaldust. Kostja muutis üksnes hagejat teavitamata töötamise registris andmeid.
4.3.Kuni töölepingu lõppemiseni on kostja jätnud hagejale tasumata töötasu 628 eurot 57 senti ning puhkusetasu 149 eurot 16 senti. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.1.Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud ülesütlemisavalduse esitamist ega kättesaamist. Hageja saatis kostjale tühja digitaalselt allkirjastatud konteineri, milles ei olnud töölepingu ülesütlemise avaldust, sh ei sisaldanud e-kiri ülesütlemise kuupäeva. Mõistlik töötaja oleks helistanud või andnud tööandjale allkirja vastu kirjaliku avalduse. Kuna hageja pöördus kostja poole palga, mitte lõpparve teemal, siis pidas ka hageja ise töösuhet kehtivaks.
5.2.Kostja lõpetas hagejaga töösuhte õiguspäraselt. Kostja lõpetas töölepingu, sest hageja teatas 2. aprillil 2021 kostjale telefoni teel, et ta ei tule esmaspäeval (5. aprillil 2021) enam tööle, kuna on juba tööl teises kohas.
5.3.Kostja on tasunud hagejale kõik saadaoleva. Juhul, kui kohus leiab, et hagejal on kostja vastu nõue, teeb kostja menetlusliku tasaarvestuse enda 535 euro suuruse nõudega hageja vastu. Hageja vastuväiteid kostja hagile/tasaarvestuse vastuväitele
6.Kostja nõue on tõendamata ja pahatahtlik ning kostja kuritarvitab menetlusõigusi.
2-21-13143 Kostja saatis 21. aprillil 2021 hagejale e-kirja, milles nõudis hagejalt 1600 euro suuruse kahju hüvitamist hiljemalt 1. mail 2021 ning hoiatas, et kahju hüvitamata jätmise korral esitab kostja kohtule hagiavalduse. E-kirja kohaselt lahkus hageja töölepingu ülesütlemise avaldust esitamata päevapealt töölt, millega põhjustas kostjale kahju. Kostja kahjunõue oli selgelt alusetu ja tõendamata ning kandis väljapressimise eesmärki. Samamoodi on ka kostja siinses menetluses esitatud nõue alusetu ja tõendamata. Kostjal ega OÜ-l Q ei ole hageja vastu nõuet ning nõude loovutamise teadet ei ole hagejale edastatud. Hageja ei ole saanud laenu OÜ-lt Q. Maakohtu otsus ja põhjendused
7.Harju Maakohus rahuldas 22. aprilli 2022. a otsusega hagi. Maakohus tuvastas, et tööleping lõppes 1. aprillil 2021, ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 628 eurot 57 senti ja puhkusetasu 149 eurot 16 senti. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1050 eurot koos kohustusega tasuda sellelt seadusjärgses määras viivist.
7.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: -
-
pooled sõlmisid 23. novembril 2020 töölepingu, mille kohaselt asus hageja kostja juures transporditöölise ametikohal osalise tööajaga tööle; töölepingu p 1.3 järgi rakendati hageja suhtes 4-kuulist katseaega, mis hakkas kulgema tööle asumise päevast; katseaja viimane päev oli 23. märts 2021; hageja esitas 18. märtsil 2021 kostja ametlikule e-posti aadressile XXX töölepingu lõpetamise avalduse; e-kirja teemaks oli märgitud „Töölepingu lõpetamine“; 17. märtsi 2021. a töölepingu ülesütlemise avaldus jäi digikonteinerisse lisamata; avalduses soovis hageja lõpetada töölepingu ja lugeda viimaseks tööpäevaks 1. aprilli 2021; kostja vastas 2. aprillil 2021, et sai nüüd hageja e-kirja kätte, kuid digikonteineris avaldust ei olnud; kostja muutis 5. aprillil 2021 töötamise registris töötamise andmeid ning märkis töölepingu lõpetamise aluseks TLS § 88 lg 1 p 3; kostja teatas hagejale 21. aprilli 2021. a e-kirjaga, et ta lõpetas hagejaga töölepingu hagejapoolse töölepingu rikkumise tõttu, kuna hageja lahkus päevapealt ilma töölepingu lõpetamise avaldust esitamata.
7.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ütles hageja katseajal töölepingu TLS § 86 lg 1 alusel kehtivalt üles ja see lõppes 1. aprillil 2021. Töölepingu ülesütlemise avaldus peab TLS § 95 lg 1 I lause järgi olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning vorminõude rikkumise korral on avaldus TLS § 95 lg 1 II lause järgi tühine. Ülesütlemisavalduse sisule ei ole nõudeid ette nähtud, kuid sealt peab nähtuma lepingupoole tahe. Kindlale isikule tehtud tahteavaldus loetakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 71 I lause järgi tehtuks sellise sisuga, nagu see kätte saadi ning seda tuleb TsÜS § 75 lg 1 järgi tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma, või kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kostjale 18. märtsil 2021 saadetud e-kirjast saab välja lugeda tahteavalduse töölepingu lõpetamiseks. Digikonteineri ekslikult tühjaks jätmine ei muuda ülesütlemist kehtetuks. Hageja 18. märtsil 2021 saadetud e-kirja teema oli „Töölepingu lõpetamine“. Seega on arusaadav, et hageja tahe oli lõpetada
2-21-13143 kostjaga tööleping. TLS § 96 järgi peavad pooled katseajal teatama töölepingu ülesütlemisest ette vähemalt 15 päeva. Seega etteteatamistähtaja möödudes leping lõppeb. Asjaolu, et kostjal jäi väidetavalt e-kiri õigel ajal märkamata, on kostja enda risk. Kostja on e-kirja kättesaamist kinnitanud ning selle kätte saanud. Kuna hageja esitas 18. aprillil 2021 töölepingu ülesütlemise avalduse, ei olnud kostjal alust pärast seda muuta töötamise registri andmeid ja viidata töölepingu lõpetamise alusena TLS § 88 lg 1 p-le 3. Ei esinenud asjaolusid, mis oleks andnud kostjale õiguse tööleping TLS § 88 alusel üles öelda. Töölepingut ei saa korduvalt üles öelda.
7.3.Töölepingu lõppemisel muutusid kõik töösuhtest tulenevad nõuded TLS § 84 lg 1 alusel sissenõutavaks. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja töö- ja puhkusetasu nõude arvutuse kohta. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 628 eurot 57 senti ja puhkusetasu 149 eurot 16 senti.
7.4.Kostja tasaarvestuse vastuväide ei ole põhjendatud. Kostja ei ole tõendanud, et tal on hageja vastu sissnõuetavaks muutunud nõue. Kostja väitel omandas ta 535 euro suuruse nõude hageja vastu OÜ-lt Q. Konto väljavõtte kohaselt andis OÜ Q hagejale 10. jaanuaril 2021 400 eurot laenu. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud laenulepingu asjaolusid ega laenu sissenõutavaks muutumist. Nõude loovutamise teate kohaselt loovutas OÜ Q 28. mail 2021 kostjale hageja vastu 536 euro suuruse nõude. Kostja ei ole tõendanud, et ta on nõude loovutamise teate hagejale kätte toimetanud. Apellatsioonkaebus
8.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei selgu maakohtu otsusest, kuidas jõudis maakohus järeldusele, et tühja digikonteineri saatmisega ütles hageja töölepingu alates 1. aprillist 2021 üles, kuigi e-kirjast ei nähtu töölepingu lõpetamise kuupäeva ega alust. Maakohus jättis tähelepanuta kostja väited selle kohta, et hageja uuris veel pärast 1. aprilli 2021 kostjalt, millal palk laekub. Maakohus asus vääralt seisukohale, et tasaarvestust ei ole teostatud, sest kostja ei ole tõendanud nõude loovutamise teate hagejale kättetoimetamist. Hageja sai sellest teada hiljemalt kohtumenetluse ajal. Hageja jättis kohtule mainimata, et kostja tasus kohtumenetluse ajal talle 93 eurot. Hageja menetluskulud ei olnud vajalikud suuremas ulatuses kui kostja menetluskulud. Vastustaja seisukoht
9.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Hageja jäi maakohtus esitatud seisukohtade juurde ning palus jätta tähelepanuta kostja uue väite 93 euro tasumise kohta.
2-21-13143
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus tühistada osas, millega maakohus tuvastas töölepingu lõppemise aja ja mõistis saamata jäänud töötasu välja 535 eurot 57 senti (bruto) ületavas osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas ise uue otsuse, millega tuvastab, et tööleping lõppes 3. aprillil 2021, ja mõistab saamata jäänud töötasuna välja 535 eurot 57 senti (bruto). Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust, samuti tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise.
11.Pooled vaidlevad asjas esmalt selle üle, kas nende vahel 23. novembril 2020 sõlmitud tööleping lõppes hageja korralise ülesütlemisavalduse või kostja erakorralise ülesütlemisavalduse tagajärjel.
11.1.Hageja väitel ütles ta 18. märtsil 2021 kostjale e-kirjaga saadetud avaldusega töölepingu TLS § 86 lg 1 alusel katseajal korraliselt TLS §-s 96 sätestatud 15-päevast etteteatamistähtaega järgides üles. Kostja väitel ei ole aga hageja töölepingut korraliselt üles öelnud ja hoopis kostja ütles töölepingu 5. aprillil 2020 erakorraliselt TLS § 88 lg 1 p 3 alusel üles, sest hageja ei ilmunud tööle. Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus õigesti seisukohale, et tööleping lõppes hageja korralise ülesütlemisavalduse tagajärjel, kuid maakohtu otsuse põhjendused ei ole selle osas piisavad. Samuti on maakohus eksinud töölepingu lõppemise aega määrates. Seda arvestades on põhjendatud kostja apellatsioonkaebuse etteheide, et maakohtu otsuse põhjendustest ei nähtu, kuidas jõudis maakohus järeldusele, et hageja ütles 18. märtsi 2021. a e-kirjaga töölepingu alates 1. aprillist 2021 üles. Ringkonnakohus parandab maakohtu eksimused ja põhjendab otsust järgmiselt.
11.2.Kolleegium märgib, et töötaja võib katseaja jooksul nii tähtajalise kui ka tähtajatu töölepingu TLS § 86 lg 1 järgi üles öelda ning erinevalt tavapärasest 30-päevasest etteteatamistähtajast võib töötaja katseajal töölepingu TLS § 96 järgi üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga. Seejuures eeldatakse TLS § 85 lg 3 järgi, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline. Siinsel juhul ei ole hageja väitnud, et esines alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Töölepingu võib TLS § 95 lg 1 I lause järgi üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing TsÜS § 79 järgi olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isiku(te) nime(sid), kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Vorminõuet rikkudes tehtud ülesütlemisavaldus on TLS § 95 lg 1 II lause järgi tühine. Siinsel juhul saatis hageja kostjale 18. märtsil 2021 e-kirja, millele oli lisatud digitaalselt allkirjastatud fail. Seega vastas hageja avaldus seaduses sätestatud vorminõudele. Töötaja ei pea TLS § 95 lg 2 järgi korralist ülesütlemist põhjendama, kuid töölepingu ülesütlemisavaldus kui ühepoolne tehing peab TsÜS § 67 lg 1 järgi sisaldama kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldust. Arvestades seda, et ülesütlemisavaldusega teostab töötaja kujundusõigust, mille tagajärjel tööleping TLS § 83 järgi lõppeb, peab töötaja väljendama selles selget tahet töösuhe lõpetada. Riigikohus on võlaõigusseaduse (VÕS) § 195 lg 2 alusel koosmõjus VÕS §-ga 1 täiendavalt leidnud, et töölepingu ülesütlemise avaldusest
2-21-13143 peab nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest (vt Riigikohtu 7. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11, p 17). Siinsel juhul saatis hageja kostjale 18. märtsil 2021 e-kirja, mille teemaks oli märgitud „Töölepingu lõpetamine“ ja millele oli lisatud digitaalselt allkirjastatud fail nimega „Töölepingu lõpetamine“ (tl 24), kuid failiks oli tekstita valge leht ning digitaalallkirjade kinnituslehe kohaselt oli faili suurus 0 B (tl 43-44). Kuigi hageja on esitanud tõendina ka
17.märtsi 2021. a kuupäeva kandva avalduse faili (tl 45), ei sisaldunud see fail kostjale
18.märtsil 2021 edastatud e-kirjale lisatud digikonteineris. Kuna töölepingu ülesütlemisavaldus kui kindlale isikule tehtud tahteavaldus loetakse TsÜS § 71 järgi tehtuks sellise sisuga, nagu see kätte saadi, tuleb hageja tahteavaldus lugeda tehtuks selliselt, et selles puudus avalduse teksti sisaldav fail. Seega oli hageja ülesütlemisavalduse sisuks üksnes e-kirja teemaks märgitud „Töölepingu lõpetamine“ ja e-kirjale lisatud digitaalselt allkirjastatud tühi fail nimega „Töölepingu lõpetamine“. Töölepingu ülesütlemisavaldust kui kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb TsÜS § 75 I lause järgi tõlgendada vastavalt avalduse tegija tahtele, kui avalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui avalduse saaja avalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb avaldust TsÜS § 75 II lause järgi tõlgendada nii, nagu avalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Siinsel juhul oli hageja tahteks tööleping lõpetada, kuid kohtuasjas ei ole esitatud asjaolusid, millest ringkonnakohus saaks järeldada, et kostja seda tahet teadis või pidi teadma. Seega tuleb lähtuda sellest, kuidas pidanuks sarnane mõistlik tööandja samadel asjaoludel 18. märtsi 2021. a e-kirja mõistma. Kuigi hageja ei ole e-kirjas märkinud, et ta ütleb töölepingu korraliselt katseajal ülesütlemiseks ettenähtud etteteatamisaega järgides üles, nähtub nii e-kirja teemast kui ka e-kirjale lisatud faili nimest piisavalt selgelt hageja soov tööleping lõpetada. Olukorras, kus töötaja saatis katseaja jooksul tööandjale e-kirja, milles märkis teemaks „Töölepingu lõpetamine“ ja lisas e-kirjale sama nimega digitaalselt allkirjastatud faili, milles ei sisaldunud avalduse teksti, võis mõistlikule tööandjale olla küll üllatav, et e-kirjale oli lisatud digitaalselt allkirjastatud tekstita fail, kuid e-kirjas sisalduva põhjal pidi mõistlik tööandja mõistma, et töötaja soovis esitada avalduse töölepingu lõpetamiseks. Kostja ei ole ka esile toonud, et ta oleks mõistnud seda saamisel teisiti. Kostja juhtis e-kirja saamise järel üksnes tähelepanu sellele, et digikonteineris ei olnud avaldust. Arvestades seda, et töölepingu lõpetamise puhul eeldatakse, et tegemist on korralise ülesütlemisega, ning hageja saatis avalduse kostjale katseaja jooksul, pidi kostjaga sarnane mõistlik tööandja mõistma ka seda, et tööleping lõppeb seaduses sätestatud etteteatamistähtaja, s.o 15 päeva möödudes alates avalduse kättesaamisest. Töötaja ei pea töölepingu ülesütlemisavalduses tingimata märkima, millisest kuupäevast alates ta töölepingu üles ütleb, ning vastava kuupäeva märkimata jätmine ei muuda ülesütlemisavaldust kehtetuks ega töötaja tahet ebaselgeks. Eeltoodut ei muuda ka kostja viide sellele, et hageja enda kinnitusel küsis ta 1. aprillil 2021 kostjalt: „Millal palk tuleb?“. Arvestades seda, et hageja on esitanud siinses asjas kostja vastu ka saamata jäänud töötasu nõude, ei saa sellest küsimusest kuidagi järeldada, et hageja ise käitus selliselt, nagu ta ei oleks töölepingut üles öelnud. Lisaks kinnitab poolte sõnumivahetus seda, et poolte vestlus oli seotud ka töölepingu lõpetamisega, mida kinnitab 1. aprilli 2021. a vestlus: „Ja millal palk tuleb?“; „? Täna ei ole ju palgap, 10.04 on“; „Lihtsalt küsin, tavaliselt viimasel päeval. Kas A osaga on nüüd korras?“; „Mis viimasel? Ma ei ole sult avaldust saanud“ (tl 41, loetav fail kohtute infosüsteemis TVK toimikus). Ülaltoodut arvestades on hageja teinud 18. märtsil 2021 kostjale kehtivalt ja piisavalt arusaadava sisuga töölepingu korralise ülesütlemisavalduse, mille tagajärjeks on etteteatamistähtaja möödudes töölepingu lõppemine.
2-21-13143
11.3.Kuigi hageja tegi 18. märtsil 2021 töölepingu ülesütlemise avalduse, ei ole siiski õige maakohtu järeldus, et tööleping lõppes 1. aprillil 2021. Seda järeldades jättis maakohus arvestamata töölepingu ülesütlemisavalduse kehtivaks muutumist ja tähtaja möödumist puudutavad sätted. Kolleegium märgib, et töölepingu ülesütlemisavaldus kui kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb TsÜS § 69 lg 1 I lause järgi avalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Seejuures loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus TsÜS § 69 lg 2 II lause järgi kätte saaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Riigikohus on asunud seisukohale, et e-kiri on jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Seejuures saab tahteavalduse lugeda kätte saaduks järgmisel päeval pärast selle saabumist e-kirja majandus- ja kutsetegevuses tegutseva adressaadi serverisse (vt Riigikohtu 18. aprilli 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-6538/82, p 14). Kui tahteavaldus (teade) on jõudnud adressaadi mõjusfääri ja tal on edastatu sisuga mõistlik võimalus tutvuda, läheb TsÜS § 69 lg 2 teise lause järgi adressaadile üle ka avaldatu sisust teadasaamise risk (vt Riigikohtu 29. novembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-14714, p 11.2). Ülaltoodut arvestades ei ole praegusel juhul tähtsust sellel, millal kostja tegelikult hageja e-kirja luges ja selle sisust teada sai. Kostja kui majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku puhul saab lugeda e-kirja kätte saaduks järgmisel päeval pärast e-kirja jõudmist kostja serverisse, s.o üldjuhul e-kirja saatmisele järgneval päeval. Kostja ei ole väitnud, et hageja 18. märtsi 2021. a e-kiri ei oleks jõudnud tema serverisse. Seega saab lugeda, et kostja sai e-kirja kätte
19.märtsil 2021 ning alates sellest päevast hakkas kulgema ka töölepingu lõpetamisest etteteatamise 15-päevane tähtaeg. Tähtaja kulgemine algab TsÜS § 153 lg 1 järgi järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus ning kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev TsÜS § 136 lg 6 järgi ajavahemiku viimasel päeval. Siinsel juhul tähendab see seda, et töölepingu korralisest ülesütlemisest etteteatamise 15-päevane tähtaeg hakkas kulgema 20. märtsil 2021 ning tähtaeg lõppes 3. aprillil 2021 kell 24.00. Ühes sellega lõppes ülesütlemise tõttu ka tööleping.
11.4.Kuna hageja ülesütlemisavalduse alusel lõppes tööleping 3. aprillil 2021, oli tööleping
5.aprilliks 2021 lõppenud ning kostja ei oleks saanud enam töölepingut erakorraliselt üles öelda. Lisaks ei nähtu toimikust, et kostja oleks väitnud või tõendanud, et ta tegi 5. aprillil 2021 hagejale töölepingu ülesütlemise avalduse TLS § 95 lg 1 tähenduses. Ainuüksi töötajate registrisse vastava kande tegemist ei saa pidada hagejale tehtud töölepingu ülesütlemise avalduseks. Samuti ei saa selleks pidada kostja 21. aprilli 2021. a e-kirja, milles kostja selgitab, et ta lõpetas töölepingu hageja rikkumise tõttu (tl 72). Tööandja ei saa tagasiulatuvalt töölepingut üles öelda (vt Riigikohtu 7. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11, p 17).
12.Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kostja peab maksma hageja saamata jäänud töötasu 628 eurot 57 senti ja puhkusetasu 149 eurot 16 senti. Kostja vastuväidete kohaselt on ta hagejale tasunud 93 eurot ning 535 euro osas esitas kostja menetlusliku tasaarvestusavalduse.
12.1.Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus põhjendamatult tähelepanuta kostja väite ja tõendi 93 euro tasumise kohta, mistõttu mõistis maakohus põhjendamatult selles ulatuses kostjalt hageja kasusuks välja hüvitise. Seejuures ei ole õige hageja arusaam, et tegemist on
2-21-13143 apellatsioonimenetluses esitatud uue väitega. Kostja tõi selle esile juba kohtule esitatud esimeses menetlusdokumendis ja lisas selle kinnituseks maksekorralduse, millelt nähtub, et kostja maksis 16. augustil 2021 hagejale 93 eurot selgitusega „saamata jäänud töötasu“ (tl 9). Seega on kostja enne kohtumenetlust hagejale 93 euro ulatuses saamata jäänud töötasu maksnud ning maakohtul ei olnud alust selles ulatuses hageja nõuet kostja vastu rahuldada. Arvestades kostja tasutud summat tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista saamata jäänud töötasu 535 eurot 57 senti (bruto).
12.2.Kostja väited menetlusliku tasaarvestuse kohta ei anna aga alust maakohtu otsust muuta. Seejuures ei ole õige kostja väide, et maakohus jättis tasaarvestuse arvestamata põhjusel, et kostja ei ole tõendanud, et nõude loovutamise teade on hagejale edastatud. Kuigi maakohus leidis ka seda, jättis maakohus tasaarvestusega arvestamata põhjusel, et kostja ei olnud tõendanud, et tal on hageja vastu sissenõutavaks muutunud nõue. Maakohus selgitas kostjale
11.veebruari 2021. a määruses kohustust oma vastunõude aluseks olevad asjaolud esile tuua ja tõendada. Sellest hoolimata ei ole kostja toonud esile laenulepingu sõlmimist puudutavaid asjaolusid ega tõendanud laenu tagasimaksmise kohustuse sissenõutavaks muutumise asjaolusid.
13.Ülaltoodud põhjendustel rahuldab kolleegium osaliselt apellatsioonkaebuse ja tühistab maakohtu otsuse töölepingu lõppemise aja ja kostjalt hageja kasuks väljamõistetava saamata jäänud töötasu suuruse osas. Muus osas ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsust tühistada, kuid osaliselt tuleb täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
14.Arvestades seda, et ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hageja nõude töölepingu lõppemise tuvastamiseks, muutes üksnes töölepingu lõppemise aega kahe päeva võrra, ning rahuldab hageja saamata jäänud töö- ja puhkusetasu nõude osaliselt, jätab ringkonnakohus maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega 94% ulatuses kostja kanda ja 6% ulatuses hageja kanda. Hagi rahuldamise proportsiooni määrates lähtub kolleegium sellest, et hageja töölepingu lõppemise tuvastamise nõue saab sisuliselt rahuldatud 100% ulatuses ning hageja rahalised nõuded 88% ulatuses, s.o keskmiselt saab hagi rahuldatud 94% ulatuses. Lähtudes Riigikohtu 20. aprilli 2016. a otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest ning TsMS § 177 lg-st 2, määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Maris Kuurberg, Gea Lepik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.