Välja mõista Y OÜ-lt X kasuks menetluskulud summas 1050 eurot.
7.Välja mõista Y OÜ-lt X kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1050 eurot) kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates
avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.X (hageja) ja Y OÜ (kostja) sõlmisid 23.11.2020 töölepingu, mille alusel hageja asus kostja juurde tööle xxxx ametikohale. Töösuhtele kohaldus neljakuuline katseaeg ja katseaja viimane päev oli 23.03.2021. 18.03.2021 esitas hageja töölepingu lõpetamise avalduse ja saatis selle kostja e-posti aadressile. 01.04.2021 teatas kostja, et ei ole avaldust saanud. Hagejal jäi digikonteiner tühjaks, kuid kirja teemaks oli märgitud töölepingu lõpetamine. Seetõttu oli aru saada hageja tahe. Kostja märkis 05.04.2021 töötamise registris töösuhte lõpetamise aluseks TLS 88 lg 1 p 3. Alust töölepingu ülesütlemiseks kostjal ei olnud.
2.Töösuhte lõppemisega muutusid sissenõutavaks hageja rahalised nõuded. Kostja pole hagejale tasunud märtsi ja aprillikuu eest töötasu kokku 591,32 eurot ning on välja maksmata jätnud ka kasutamata puhkuse hüvituse summas 149,16 eurot.
3.Hageja palub kohtul tuvastada, et poolte vahel 23.11.2020 sõlmitud tööleping nr xxxx lõppes katseajal TLS § 86 lg 1 alusel 01.04.2021. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu 628,57 eurot ning kasutamata põhipuhkuse hüvitis 149,16 eurot. Summad on märgitud brutos.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja võttis omaks, et hageja saatis 19.03.2021 hagejale tühja digikonteineri, kuid ei e-kirjast ega digikonteinerist nähtunud tahteavaldust töölepingu ülesütlemiseks ega ülesütlemise kuupäeva. Hageja küsis hiljem palga kohta. Seetõttu ei arvanud ka hageja ise, et töösuhe on lõppenud, muidu oleks ta uurinud lõpparve kohta. Kostja lõpetas lepingu nõuetekohaselt ja kehtivalt ning on tasunud hagejale kõik, mida hagejal oli õigus saada.
5.Kostja poolt 23.08.2021 kohtule esitatud avaldusest, millega kostja andis teada, et soovib TVK-s läbi vaadatud vaidluse lahendamist hagimenetluses, esitas hageja nõude kostja vastu summas 535,00 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus rahuldab hagi.
7.Kohus tuvastab asja lahendamiseks tähtsust omavad järgmised asjaolud. Pooled sõlmisid 23.11.2020 töölepingu nr xxxx, mille kohaselt asus hageja kostja juures tööle osalise tööajaga transpordtöölise ametikohale (tl 21-23). Töölepingu p 1.3 kohaselt rakendati hageja suhtes 4-kuulist katseaega, mis hakkas kulgema tööle asumise päevast. Katseaja viimane päev oli 23.03.2021. Hageja esitas 18.03.2021 kostja ametlikule e-posti aadressile xxxx töölepingu lõpetamise avalduse (tl 24). 02.04.2021 vastas kostja, et sai nüüd hageja e-kirja kätte, kuid digikonteineris avaldust ei olnud (tl 26). Kostja teatas hagejale 21.04.2021 e-kirjaga, et lõpetas hagejaga töölepingu hagejapoolse töölepingu rikkumise tõttu, kuna hageja lahkus päevapealt ilma töölepingu lõpetamise avaldust esitamata (tl 28). Maksu ja Tolliameti 05.04.2021 teate kohaselt muutis kostja 05.04.2021 töötamise registris töötamise andmeid ning töölepingu lõpetamise aluseks on TLS § 88 lg 1 p 3 (tl 27).
8.Kohus täitis 11.02.2022 määrusega selgituskohustuse ning selgitas vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (tl 65-66).
9.Hageja esitas kostja vastu tuvastusnõude, so tuvastada poolte vahel 23.11.2020 sõlmitud töölepingu nr xxxx lõppemine katseajal, so 01.04.2021 TLS § 86 lg 1 alusel. Samuti esitas hageja kostja vastu saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitise nõude. 2(5)
10.Tuvastusnõude menetlemise eelduseks on TsMS § 368 lg 1 järgi õiguslik huvi. Kui hageja on esitanud sooritusnõude, mille rahuldamise eeldus on teatava asjaolu tuvastamine, siis üldjuhul ei ole tal enam õiguslikku huvi tuvastusnõude esitamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-15712, p 14). Kohus leiab, et hagejal on käesoleval juhul piisav õiguslik huvi tuvastusnõude esitamiseks, kuna poolte vahel on vaidlus, millal ja missugusel alusel töösuhe lõppes. Kohtul on kohustus märkida töölepingu ülesütlemise üle peetavas vaidluses otsuse resolutsiooni mh töölepingu lõppemise aeg.
11.Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile (TLS § 1 lg 1 ls 1). Tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1 ls 2). Kohus tuvastas, et pooled sõlmisid töölepingu 23.11.2020.
12.Poolte vahel on vaidlus, millal ja missugusel alusel töösuhe lõppes. Hageja leiab, et töösuhe lõppes hagejapoolse ülesütlemisega katseajal. Töötaja võib töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates (TLS § 86 lg 1). Töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega (TLS § 95 lg 1 ls 1). Vorminõuet rikkudes tehtud ülesütlemisavaldus on tühine (TLS § 95 lg 1 ls 2). Ülesütlemise avalduse sisule ei ole nõudeid ette nähtud, kuid sealt peab nähtuma lepingupoole tahe. Kostja vaidles vastu asjaolule, et hageja esitas tahteavalduse töölepingu lõpetamiseks. Seetõttu peab hageja tõendama lepingu ülesütlemist ja seaduses sätestatud vorminõude täitmist.
13.Kindlale isikule tehtud tahteavaldus loetakse tehtuks sellise sisuga, nagu see kätte saadi (TsÜS § 71 ls 1). Kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma (TsÜS § 75 lg 1 ls 1). Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi (TsÜS § 75 lg 1 ls 2).
14.Kohus tuvastab kas hageja saadetud e-kirjast saab välja lugeda tahteavalduse töölepingu lõpetamiseks ja selle missugusest ajast tööleping hageja tahteavalduse põhjal lõppes. Hageja esitas 18.03.2021 kostja ametlikule e-posti aadressile xxxx töölepingu lõpetamise avalduse (tl 24). 17.03.2021 avaldus töölepingu lõpetamiseks jäi digikonteinerisse lisamata. Avalduse kohaselt soovis kostja lõpetada kostjaga tööleping ja viimaseks kuupäevaks lugeda 01.04.2021. Nimetatud e-kirja teemaks oli märgitud „töölepingu lõpetamine“ (tl 24). 02.04.2021 vastas kostja, et sai nüüd hageja e-kirja kätte, kuid digikonteineris avaldust ei olnud (tl 26).
15.Katseajal ülesütlemisel peavad pooled TLS § 96 alusel ette teatama vähemalt 15 kalendripäeva, seega etteteatamistähtaja möödumisel töösuhe lõpeb. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et digikonteineri ekslikult tühjaks jäämine ei muuda ülesütlemist kehtetuks. Hageja 18.03.2021 saadetud e-kirja teema on tööleping lõpetamine. Seega on arusaadav, et hageja tahe oli lõpetada kostjaga tööleping. Asjaolu, et kostjal jäi e-kiri väidetavalt õigel ajal märkamata, on kostja enda risk. Kostja on e-kirja kättesaamist kinnitanud. Seega on kostja hageja tahteavalduse töölepingu lõpetamiseks kätte saanud. Kuna hageja esitas 18.03.2021 avalduse töölepingu ülesütlemiseks TLS § 86 lg 1 alusel, siis ei ole tööandjal alust pärast töötaja avalduse esitamist muuta 05.04.2021 töötamise registris töötamise andmeid ning viidata, et töölepingu lõpetamise aluseks on TLS § 88 lg 1 p 3. Kohus nõustub, et ei esinenud asjaolusid, mis oleks andnud tööandjale õiguse töölepingu TLS § 88 alusel üles öelda. Töölepingut ei saa üles öelda korduvalt. Seega on hageja tuvastusnõe põhjendatud. Vastavalt rahuldab kohus nõude tuvastada poolte vahel 23.11.2020 sõlmitud töölepingu nr xxxx lõppemine TLS § 86 lg 1 alusel katseajal 01.04.2021.
3(5)
16.Töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks (TLS § 84 lg 1). Kuna kohus leidis, et töösuhe on lõppenud, muutusid hageja töötasunõue ja puhkusetasu nõue sissenõutavaks lepingu lõppemise seisuga.
17.Kostja ei ole hageja töötasu ega puhkusetasu nõudesummale ja arvestusele vastuväiteid esitanud. Seega võtab kohus aluseks hageja arvutused. Poolte töösuhe kestis 23.11.2020 01.04.2021. Konto väljavõte kohaselt tegi kostja avaldajale 4 ülekannet: 10.12.2020 saadud 23.11.2020-30.11.2020 perioodi eest 165,26 eurot (bruto 172,47 eurot); 08.01.2021 saadud detsembri 2020 eest 562,72 eurot (bruto 600,00 eurot); 09.02.2021 saadud jaanuari 2021 eest 464,88 eurot (bruto 482,74 eurot) ja 12.03.2021 saadud veebruari 2021 eest 562,72 eurot (bruto 600,00 eurot), kokku 1755,58 eurot (tl 32). Märtsi 2021 eest jäi tasumata 562,75 eurot (neto). Hageja lahkumisavalduse kohaselt oli viimane tööpäev 01.04.2021, s.t ühe aprillikuu päeva eest oleks pidanud hageja töötasu saama. Aprillis on 21 tööpäeva, lepingujärgne töötasu on 600,00 eurot, siis 600/21 рäeva = 28,57 eurot bruto 1 tööpäeva eest. Samuti on hagejal õigus saada hüvitist kasutamata puhkuse eest. Perioodi 23.11.2020-01.04.2021 keskmise palga arvestamisel tuleb võtta 124 kalendripäeva (129 kalendripäeva miinus 5 riiklikku püha) ja bruto töötasu perioodi 23.11.2020 – 31.03.2021 eest on 1854,71 eurot (172,47+600+482,24+600). Päeva keskmine töötasu on seega 14,96 eurot (1854,71/124 kalendripäevaga). Töötatud 130 päeva eest on 9,97 päeva puhkust. Järelikult saamata jäänud puhkusetasu on 149,16 eurot bruto (4,96 eurot х 9,97 p). Seega moodustab bruto nõue saamata jäänud töötasu märtsi eest 600 eurot + 1 tööpäeva aprilli eest 28,57 eurot + saamata jäänud puhkusetasu 149,16 eurot = 777,73 eurot.
18.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista saamata jäänud töötasu 628,57 eurot ja kasutamata põhipuhkuse hüvitis 149,16 eurot.
19.Kostja esitas tasaarvestuse vastväite, milles soovib enda nõue 535,00 eurot tasaarvestada hageja nõudega. Kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist (VÕS § 197 lg 1).
20.Kostja leiab, et temal on hageja vastu nõue summas 535 eurot. Kostja väitel on ta omandanud hageja vastu Q OÜ-lt rahalise nõude summas 535 eurot. Konto väljavõtte kohaselt andis OÜ Q hagejale 10.01.2021 laenu 400 eurot (tl 75). Kohus leiab, et nõude aluseks olevad asjaolud on välja toomata ning tõendamata. Nõude loovutamise teatisest nähtuvalt loovutas Q OÜ 28.05.2021 nõude hageja vastu summas 536 eurot kostjale (tl 74). Kostja ei ole tõendanud, et ta on nõude loovutamise teatise hagejale kätte toimetanud. Samuti on välja toomata ja tõendamata laenulepingu asjaolud ja ka laenu sissenõutavaks muutumine. Seega ei ole kostja tõendanud, et tal on hageja vastu kehtiv sissenõutavaks muutunud nõue. Vastavalt tasaarvestusavaldus rahuldamisele ei kuulu.
21.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagiavaldus tervikuna rahuldada.
MENETLUSKULUD
22.Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus rahuldas hagi. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
23.Hageja menetluskulud koosnevad õigusabikuludest 1425 eurot.
24.Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele 4(5)
kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-3916).
25.Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 125 eurot tund (km-ga) ning kokku 9 tundi ja 30 minutit. Hageja õigusabikulud hõlmavad järgnevaid õigusabitoiminguid - 05.10.2021 hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine (3 t); 28.02.2022 vastuse koostamine maakohtu 11.02.2022 määrusele 3,5 tundi ja 18.03.2022 seisukoha koostamine kostja 03.03.2022 menetlusdokumendile 3 tundi. Hageja esitas menetlusdokumente lähtuvalt menetluslikust vajadusest ja kohtunõuetest. Seega olid õigusabi toimingud vajalikud ning seisukohad olid asjakohased. Samas kohus leiab, et nendele kulutatud aeg on ülemäärane ja ei ole põhjendatud. Kohus arvestab sellega, et hageja esindaja oli hageja esindajaks ka töövaidluskomisjonis. Seega on esindajale vaidluse asjaolud teada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja mõistlikult kulunud ajaks hagiavalduse koostamisele saab pidada 2 tundi. Samuti vähendab kohus vastuse koostamisele kohtu 11.02.2022 määrusele kulunud aega ja arvestab mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 3 tundi. Kohtu hinnangul tuleb vähendada ka 18.03.2022 seisukoha koostamisele kulunud aega ning vajalikuks ajaks tuleb arvestada 2 tundi. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega. Vastavalt on kohtu hinnangul õigusabitoimingutele kulunud tööaeg põhjendatud ja kooskõlas menetlusdokumentide panusega asja õigesse lahendamisesse kokku 7 tunni ulatuses.
26.Hagejale osutatud õigusabi tunnitasu määr 125 eurot ilma käibemaksuta tunnis ei ületa turu keskmist tasu ega kohtupraktikas mõistlikuks peetava õigusabi tunnitasu määra. Seega on hageja menetluses kantud vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud 1050 eurot (7x125x0,20% eurot) koos käibemaksuga.
27.Hageja on märkinud, et lepingulise esindaja töötasu on 125 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Hagejal ei ole võimalik käibemaksu tagasi saada ning kohus rahuldab hageja õigusabikulud koos käibemaksuga.
28.Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 1050 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
29.Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).
30.Menetluskulude kindlaks määramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 27.02.2023 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 22.02.2022 kohtuotsus.
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.