Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja võib esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

2-22-135013 Kostja ei saa tagaseljaotsusele apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja, kui tal esines kohtule vastamata jätmiseks mõjuv põhjus TsMS § 422 mõttes. Tähtaeg kaja esitamiseks on 30 päeva alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagi hinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Menetluse käik TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule nõuetekohaselt vastamata. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjale Avaliku E-toimiku kaudu 31.01.2023. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. Kohtu põhjendused XX sõlmis hagejaga iseteeninduskeskkonnas laenulepingu, mis loeti sõlmituks 21.12.2020 ning mille alusel on kostjale võimaldatud hageja poolt laenulimiiti kuni 3000 eurot. Nimetatud limiiti on laenuandja tõstnud kuni 4000 euroni. Lepingu kehtivuse ajal teostas laenuandja kostjale väljamakseid kogusummas 4 306 eurot. Kostja poolt avatud krediidilimiidi suhtes kehtib Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe p 3 kohaselt intresssimäär 48,91%. Viivisemäär on võrdne intressimääraga, so 49,09% aastas. Kostja on saadud raha kasutanud, kuid tagasimakse kohustust täitnud nõuetekohaselt ei ole, viivitades vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ning kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka meeldetuletuste ja hoiatuste järgselt, ütles hageja 19.05.2022 lepingu üles ning loovutas nõude hagejale OK Incure OÜ-le. Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja krediidisumma katteks 485,39 eurot, pärast lepingu lõppemist ei ole kostja ühtegi tagasimakset teinud. Kostja põhivõlgnevus hageja ees on hagi esitamise seisuga 3 820,61 eurot. Lisaks nõuab hageja intressi 276,46 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 988,09 eurot ning sissenõudekulu 50 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda lepingu üles. Kostja ei ole nõuetekohaselt ja tähtajaks vastavalt lepingu tingimustele makseid korrektselt teinud ning seega on hagejal õigus nõuda kostjalt nimetatud kohustuse täitmist. Hageja nõue põhivõla 3 820,61 euro ja intressi 276,46 euro saamiseks on õiguslikult põhjendatud ning tuleb

2-22-135013 rahuldada. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kostja ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, viivitades kostja kohustuse täitmisega. Hageja viivise nõue on seega põhjendatud ning seda vastavalt lepingus ettenähtud määrale. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 988,09 eurot. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. Ka on põhjendatud hageja nõue sissenõudmiskulude osas summas 50 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust 595 eurot ja hageja lepingulise esindaja õigusabikulust summas 300 eurot. Vajadus riigilõivu kandmiseks tuleneb seadusest, st on põhjendatud ja vajalik riigilõivuseaduse lisas 1 sätestatud määras (595 eurot). Ka peab kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja õigusabikulu 3 töötunni ulatuses summas 300 eurot. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.