Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (3)

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale TsMS 326 lg 1 alusel tema eluruumi juurde kuuluvasse postkasti panekuga kätte 18.01.2023. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Coop Finants AS-iga 21.09.2019. a laenulepingu nr L190322, mille alusel väljastati kostjale laenu summas 1000 eurot ning kostja kohustus laenusumma koos intressiga tagastama vastavalt maksegraafikule. Kostja rikkus nimetatud laenulepingut ega teinud tagasimakseid õigeaegselt. Kostja rikkumise tõttu ütles Coop Finants AS lepingu ennetähtaegselt üles ja loovutas lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Hageja nõuab hagis kostjalt põhivõlga summas 645,15 eurot, intressi 37,68 eurot, võla sissenõudmiskulu 35 eurot, lepingu haldustasu 6 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 282,80 eurot ja edasiulatuvalt viivist põhinõudelt lepingujärgses määras 19,9% aastas kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1026,22 eurot, millest 645,15 eurot on põhivõlg, 37,68 eurot intress, 35 eurot võla sissenõudmiskulu ja 308,39 eurot kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt. Lisaks mõistab kohus kostjalt välja viivise põhivõlalt lepingujärgses määras 19,9% aastas alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku summas 300 eurot, sh 280 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 20 eurot lepingulise esindaja kulud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud osaliselt.

2 (3)

Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 65 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 215 eurot, kokku 280 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast, ning selle saab lugeda hüvitatavaks menetluskuluks. Hageja ei ole põhjendanud, millest tuleneb või mille alusel tuleks kostjalt välja mõista esindaja tasu 20 eurot. Hagejat on menetluses esindanud hageja töötaja Riho Siil. TsMS § 175 lg 2 sätestab, et menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud, nõustaja kulusid ei hüvitata. Seega ei kuulu esindaja tasu antud juhul TsMS § 175 alusel hüvitamisele. Menetluskuluna 20 euro hüvitamise sätestab küll TsMS §-le 4842, mille kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks, kuid antud juhul ei ole maksekäsu kiirmenetlus lõppenud ei maksekäsu tegemise ega võla tasumise tõttu menetluse lõpetamisega, mistõttu ei ole ka TsMS §-le 4842 alusel maksekäsu menetluskulude välja mõistmine põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus esindaja tasu summas 20 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõistmata. Kohus loeb hageja menetluskuluna põhjendatuks riigilõivu summas 280 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 280 eurot hageja kasuks välja kostjalt. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Alo Noormets kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.